Niiet kas on selline asi üldse võimalik, et terveks eluks jääda Austraaliasse ja/või saada kodakondsus? Ilma austraallasest abikaasat leidmata ma mõtlen ikka.
Se on nõue, et kui sa kolid lapsega ära,siis mahajääv vanem (ex abikaasa) peab andma oma ametliku nõusoleku selleks. (Et sul on ainuõigus otsustada lapse eest.)
Vahel on vaja panna kirjavahe märgid , et aru saada...vaata kas läks paremaks! :)P Sama jutt, kirjamärkidega.
1.Evidence of custody arrangements : for any children ,(included in the application)-where one parent is not migrating!
2.including consent from the non-migrating parent for the children to migrate.
Jah, pilte pidime ka meie tegema. Pildi taga poolele on vaja notari allkirja ja kuupäeva.
Scient: Raakides elukallidusest, siis toit maksab siin tunduvalt rohkem kui Eestis, isegi kui palgad on suuremad, ei saaks ma millestki yliv6rdes raakida. Mis puutub inimestesse avatusse, siis selle kohta ma lisasin, et siin ollakse suhtlemisaltimad ja temperamentsemad v6rreldes eestlastega, kuid et inimesed pidevalt saraksid ja naerataksid, seda pole ma kahjuks veel marganud. V6ibolla on see nii pigem maapiirkondades, kus elanikes on rohkem ehedust. Samas kui abi kysid, siis muidugi aidatakse. Mida ma veel m6rganud olen, on see, et paris palju antakse siin tyhje lubadusi ja ei olda konkreetsed. Kui asi puututab raha v6i isiklikke huve, siis helistatakse kasv6i hilis6htul, kuid kui palud teenet, siis parem on asi ise korda ajada, kui kellegi peale lootma jaada. Asjaamine v6tab kaua aega. T66 osas n6utakse siin igal pool Austraalias t66tamise kogemust ja erinevaid sertifikaate, mis samuti maksavad. Inimesed, kes tulevad Euroopast, raagivad, et yks inimene peab siin sageli ara tegema kahe inimese t66 ja ylemustest on raske aru saada, liiga palju v6ltsi.
Vastuseks paar kommentaari tagasi esitatud küsimusele, kas on võimalik saada terveks eluks Austraaliasse ilma Austraalllasest abikaasat leidmata - JAH! Täna sain peale 6 kuud ja 2 päeva kestnud ootamist täiesti ootamatult Skilled Independent Migrant (subclass 175) viisa õnnelikuks omanikuks! Kusjuures minult ei küsitud peale esialgselt esitatud paberite mitte ühtegi täiendavat küsimust ega paberit. Ma isegi ei teadnud, et mu viisa oli töös või et mulle oli määratud case officer (kogu viisaprotsessis võtab kõige rohkem aega ootamine, et sulle määrtaks case officer, see võib kesta ka näiteks aasta või rohkem). Lihtsalt lambist sain täna hommikul emailile Visa Granti. Nagu ka ühes eelnevas postituses kirjutasin, eelnes paberite sisse andmisele ka u 6 kuud eeltööd ja asjaajamist. Niiet kokku kogu protsess ca. aasta. Kokku kõik kulud ca. 30 tuh krooni, millest ca. 19 tuh krooni on viisa enda maksumus. Viisa maksumusele lisaks siis skills asessment, keeletest, medical check, politseitõendid, tõlkimine, koopiad, postikulud jms. Kuna minul õnnestus oma paberimajandust ajada austraalias, siis pudusid otsesed koopiate ja tõlgete notariseerimise kulud. Vaja oli ainult Austraalias tunnustatud (kohaliku) tõlgi tõlget. Niiet selle võrra ehk kulud pisut väksemad äkki kui Eestist ajades. Ja veel, 6 kuuga sain viisa ainult tänu sellele, et amet oli CSL-s. Ilma selleta on ooteaeg hetkel määramatu pikkusega. Enne CSL-i rakendamist (st. kuni 1. jaanuarini 2009), kui kõiki taotlusi vaadati läbi ühtses järjekorras, oli ooteaeg case officeri saamiseks u 1 aasta ja 3 kuud (millele lisandub siis veel sisuline dokumentide läbivaatamise ja otsustamise aeg). Nüüd võib ooteaeg mitte CSL-i ametite puhul olla veelgi pikem, kuna eelisjärjekorras vaadatakse läbi state and Territory sponsored ja CSL taotlused.
Ma ei taha siinkohal kedagi hirmutada, pigem julgustada - on võimalik, kui tahta! Samas ei tasu luua illusioone - protsess on aeganõudev ja kallis, ning seda on mõtet alustada kui on ka reaalset alust eeldada, et see õnnestub.
Soovin Teile kõigile edu, eriti siilikesele, kes tundub on asja tõsiselt ette võtnud!
PS. seda muidugi otsustab igaüks ise, kas Austraalias hea või halb - maitseasi. Usun, et minul seal 2.5 aastat elanuna ja töötanuna liigsed illusioonid puuduvad, ometi tundsin end seal hästi ja nii negatiivselt kui mosaic asju ei näinud. Aga eks me kõik olemegi ju erinevad :)
siilikene - miks sa pead pilte kinnitama? Kas see uus nõue? Minul küll olid tavalised kinnitamata pildid ja mingit probleemi polnud. Samuti ei lugenud seda omal ajal kusagilt välja, et pilti kinnitama peaks (eeldan, et sa mõtled viisaavaldusele lisatavat passipilti?). Skills asessmendi jaoks minult üldse pilti ei nõutud. Tundub kummaline, miks seda vajatakse - ega skillse siis näo järgi hinnata .. :)
Igal pool on eri nõuded. Skills Assessment, mis tehakse Vetassess poolt, seal nõutakse kindlasti kinnitatud passipilte. Aga nüüd avastasin, et minu ametit peab kinnitama hoopis AIM, seal ei küsita üldse pilte. Seepärast hakkasin uurima, kas viisa jaoks on ka pilte vaja kinnitada ja igaks juhuks tegin need ära. Aga no vihasta seaks ennast, tundub, et mu ülemus ei taha mu paberitele alla kirjutada (seda on jälle väga vaja), kuna mõtleb, et ma kohe putku pistan. Ja ei oskagi mõelda, kust ma selle "first referee" allkirja siis saan nüüd, kirjuta või ise. Ilma selleta ma ei saagi AIM'i pabereid ära saata. Kohe sõnatuks võtab.
Kui sul ei ole võimalik võtta reference letterit praegusest töökohast ülemuselt, siis võta mõnedelt kaastöötajatelt ja kirjutad juurde Statutory Declarationi kus põhjendad miks sa ülemuselt reference letterit ei saanud, ning kirjeldad siis lisaks ise mis sa praeguses ametis oled teinud ja mis ülesanded sul on etc.
Kas selline asi tõesti läheb läbi ka? Seda ma võiks küll täitsa teha. Mul just see probleem, et ülemus ei ole Eestis, on kaugemal ja seetõttu on igasugune lisapaberite tegemine vägagi raskendatud. Kas ma saan aru, et see Statutory Declaration, mille ma ise sinna juurde selgituseks kirjutan, peab ka olema notaris kinnitatud?
trjk250, Pigem naen ma asju realistlikult, lahtudes kaesolevast ajast. Paljud tulevad Austraaliasse ajendil, et tuttav kais paar aastat tagasi, vaga lahe, laheks ka. Just, piisavate rahavarudega ringireisimine ja maa avastamine on tore tegevus, aga kohapeal yhes paigas argipaevalelu elades hakkad asju nagema teistmoodi, vaimustus kaob ara ja tekib vaike rutiin. Skilled viisaomanikud ju hipielu enam elada ei soovi ja jaavad yhte kohta pikemaks ajaks. Loomulikult on neid, kes on kainud ja veendunud selle maa ideaalsus, miks mitte tulla tagasi skilled viisaga, kuid lihtsalt lambist otsustada perega kusagile ara kolida, pole ju m6tet.
Statutory Declaration on mingi siuke keerukas värk, ma väga täpselt pole uurinud ja pinnapealsel vaadates jäi mulje et see on mingi paber, mille tõesust kinnitad sina ise, kinnitab mõni selleks õigust omav isik (seal oli nimekiri ka juures vist, sinna kuulusid mingi umbes õpetajad ja muud imelikud ametid :P) ning selle paberiga kaasneb selline lugu et kui sa seal dokumendis väära infot jagad, on karistus karm vm.
mosaic, olen Su kommentaariga tegelikult täiesti nõus. Uisapäisa sellist suurt elumuutust ette võtta loomulikult ei tasu. Mina soovitaks ka kindlasti enne kohapeal võimalusel pisut pikemalt aega veeta ja olen ka nõus sellega, et reisimine ja working holiday on hoopis teine elu kui püsivalt ühes kohas igapäevatööd teha. Ise oman kogemust korduva turistina ja siis employer sponsored temporary residendina igapäevatööd tehes (kusjuures täpselt sama tööd mis eestis, oma firma austraalia kontoris). Ernevused (nii negatiivsed kui ka positiivsed) olid väga suured. Nii turisti ja püsiasuka elunägemuse, kui ka sama töö osas eestis ja austraalias. Ja paljusid erinevusi ei osanud ma kindlasti ette näha. Kuigi olin enne korduvalt ja suht pikalt austraalias ringi reisinud. Õnneks minu puhul asi toimis. Kindlasti paljuski tänud oma fantastilisele kohalikule sõprusringkonnale. Kusjuures oluliseks osutus ka see, et leidsin ka kohalikud püsiasukatest eesti sõbrad. Just pärast seda toimus täielik asjade paikaloksumine. Mitte et vajaksin võõrsil ainult eesti seltskonda - sest milleks siis üldse kolida - aga see oli just see puuduv lüli, mis tasakaalustas mõningaid kohalikke võõristust tekitavaid suhtlusmalle ja oli meeldivaks täienduseks ainult austraallastega suhtlemisele, sest kultuuri- ja taustaernevused on väga selgelt tuntavad ja võivad olla kohati ka häirivad. Aga mind võluvad väga austraalia loodus, matkamis- ja sportimisvõimalused, see, et olenemata aastaajast on mõnus olla õues ja värskes õhus. Kuigi igapäevatöö kõrvalt saab seda kõike teha palju vähem kui turistina, on see siiski minu jaoks tähtis osa argielust austraalias. Ehk siis elustiil mulle sobib. Samas mingit ratsa rikkaks ilma suurt pingutamata, ümbritsetuna pidevalt naertavatest positiivsetest ja siirastest inimestest ühiskonda austraaliast loota ei tasu. Igal pool peab pingutama, et jalad alla saada ja tõeliselt hoolivad sinust ainult sinu pere ja lähedased sõbrad. Muus osas peab alati eelkõige endale lootma, nii eestis kui ka austraalias. Austraalias rohkem kui eestis ma arvan.
Kuidas te nendega kontakti saate? Ma kujutan ette, et neid on seal tegelikult üsna palju, kes püsivalt elavad seal. Ainult et kas nad suhtlemisaltid ka üldse õn? Kas sina trjk250 lähed sinna päris üksi? Ma ise mõtlen, kas mul oleks julgust sinna päris üksi minna, aga ilmselt siiski oleks. Ma juba tahaks ka, et mingi asi edeneks, lootsin, et praeguseks on skills assessment juba sisse antud, aga võta näpust, ikka on mingi paber puudu ja asi venib. Järgmine nädal siis ehk.
Kohalik eestlaskond koguneb näiteks eesti majades. Oleneb vist linnast, aga tundub, et rohkem käib n.ö. viimase aja immigrante kohal suuremate pühade paiku, näiteks Vabariigi aastapäeval või jõulude ajal. Siis tavaliselt mingi suurem üritus seal ja proovitakse ikka kokku tulla. Niisama pidevalt Eesti majas koos käimist takistab näiteks Melbourneis Eesti maja mitte väga keskne asukoht. Samuti tekivad uued kontaktid läbi juba olemasolevate eesti sõprade. Tundub, et paljudel on siiski teatud vajadus ka kaasmaalastega suhelda ja nii need kontaktid levivad. Kuigi mulle tundub, et n.ö. püsiasukad suhtlevad rohkem omavahel ja working holiday viisadega inimesed omavahel. Aga eks neil ole ka suht erinevad prioriteedid, huvid ja elurütm. Mulle tundub küll, et eestlased ikka hoiavad omavahel kokku ja suhtlevad. Just need kes enam-vähem üheealised ja sarnaste taustadega.
Mina läksin eestist üksi, aga olin enne korduvalt Austraalias käinud ja mul oli seal ka väga hea kohalik sõber ees ootamas. Samuti oli esmakordselt püsivalt minnes olemas töökoht. Niiet tegelikult täitsa tundmatusse kohta ei läinud. Nüüd seisan silmitsi uue töö otsingutega seal, mis on veidi kõhedust tekitav praeguses mjanduses, aga samas muidu on tunne, et lähen tagasi koju. Olen seal juba nii ära harjunud ja pigem tuli siin jälle sisse elada kui paar kuud tagasi taas eestisse viisat ootama tulin.
Täitsa üksi minek on kindlasti algul kõhedust tekitav, eriti kui ka tööd ees ootamas pole. Aga saab hakkama. Oluline on osata väga hästi inglise keelt ja et oleks piisav stardikapital. Soovitaks ka juba varakult harjutada end kursis olema kohaliku elu ning uudistega. Mõelda läbi kuhu linna kolida, lugeda netist kohalikke uudiseid-ajalehti, tutvuda linnaga ja kinnisvaraturuga, uurida töökuulutusi ja muidu austraalia ja uue kodulinna kohta palju lugeda. Kõige keerulisem on nõiaring elukoht-töökoht. Üldselt on raske üürida korterit kui pole töökohta. Eriti kui oled ilma eelneva rendiajaloota austraalias. Ja suures linnas on oluline ka see kui kaugel on töö kodust, millises linnaosas elada jms. Samas kus elada kuni töö leidmiseni? Ja veelkord, PIISAV STARDIKAPITAL! Et elada kuni töö leidmiseni. Samuti korteri üürimisel tuleb ette maksta ühe kuu üür pluss deposiit ühe kuu üüri ulatuses. Enamik kortereid üüritakse möbleerimata, tuleb muretseda oma külmkapp ja pesumasin, muu mööbel ja eluks vajalik. Uskumatu kui palju kulub elu sisse seadmiseks tegelikult. Ja algul ju ei orienteeru ka nii hästi hindades ja selles kust mida muretseda jms. Lohutuseks niipalju, et austraalias on väga palju immigrante ja seal vist ollakse harjunud, et tuleb keegi umbes kuu pealt ja küsib rumalaid küsimusi. Kui küsida, ikka vastatakse ja antakse nõu. Aga mingile rahalisele abile muidugi loota ei saa.
Siilikene, hoia meid ikka kursis, kuidas Sul paberitega läheb. Hoian Sulle pöialt! See, et asjad liiguvad aeglasemalt kui ootad ja arvasid on täitsa loomulik selles protsessis. Kogesin seda ise ka. Ole visa!