Niiet kas on selline asi üldse võimalik, et terveks eluks jääda Austraaliasse ja/või saada kodakondsus? Ilma austraallasest abikaasat leidmata ma mõtlen ikka.
Ma ise mõtlesin ka just et ideeliselt kui infot siin vahetada siis saaksid sellest teised ka kasu :) Aga muidugi võib ka eraviisiliselt ajada, mail on [email protected]
Selleks, et jutule võetakse, on piir 120 punkti. See on siis ühe viisataotluse kohta kokku, mis sisaldab ka partneri eest saadud 5 punkti, kui on 2 inimest taotluse peal. Miinimumpiir on 100 punkti, see on nn "pool", kuhu jääb inimene siis 2 aastaks varuks, juhul kui selle aja jooksul näiteks alandatakse seda praegust 120 punkti piiri. Sellisel juhul võetakse sealt "poolist" need pending lodgment'id ja siis on võimalus saada ikkagi jutule. Kui aga kuulata kuidas praegu on nii tihe sõel, et isegi 145 punktilised ei saa oma avaldusele käsitlejat, siis ma ei läheks alla 120 punti kuskile. Eriti arvestades seda, et viisataotluse raha sulle keegi ei tagasta, kui viisa läbi ei lähe. Ja see ei ole mitte väike summa ju!
Põhimõtteliselt kõik punktid üle 120 ei mängi enam mingit rolli. 200 punkti saanud inimesel ei ole mingit eelist 120 punkti saanu ees (kui muu on samaväärne). Lihtsalt 120 tuleb saada kokku, et üldse jutule saaks. Ja see 100 punkti jutt on põhimõtteliselt õige, ainult et limiiti ilmselt ei lasta allapoole vaid alla 120 saanute seast võetakse avaldusi menetlusse juhul kui antud aasta viisaquota on täitmata või midagi sellist.
120 punkti on siiski selline minimaalne requirement, et üldse jutule saaks, lõviosa oleneb edasi sinu ametist (CSL/MODL) ja muudest paberitest (et need täidaks nõudmised). 125 punktiga võid minna küll, aga kuna ma saan aru et sul on 50 punkti amet (mis on siis ilmselt SOL listis), siis ooteaeg võib sul vabalt olla aasta kaks. See tähendab, et sa küll tõenäoliselt saad oma viisa, kui kõik paberid korras on jne, kuid ootama pead päris kaua.
punkti? Meie ei saa 200 täis. See ilmselt tuleb sellest, et kuna mehel on 2 kõrgharidust, siis saaks ju ka 2 skills assessmenti tema eest, siit tuleks meil kahepeale kokku juba 150 punkti, lisaks muud punktid. Aga seda ei arvestata ju. Läheb arvesse ainult 1 assessment näo peale. Nii et ära sa seda 200 punkti asja tõepähe võta, see pigem nalja mõttes.
:)
Ma ei oska seisukohta võtta, et kas minna edasi UK'ga või hakata ajama Austraalia suunas asju. UK'ga oleks lihtne ja kiiresti teostatav, läheks seal kooli ja kodu lähedal (s.t. saab kergemini ja odavamini külas käia), samas võibolla oleks Austraalia meeldivam (tuttavad kiidavad, kes seal elavad, kogu eluolu ja inimesi).
Väga kaua oodata ei saa, kuna muidu tiksub vanus üle piiri millest 5 punkti kohe alla võetakse. Nii 9 kuud jäänud.
Siilikene, skills assesmendil ja CSL-l pole tegelikult seost. Lihtsalt kui taotletav amet on CSL-s siis saab hetkel sellega loodetavasti rutem oma viisa kätte. Kui leidsid CSL-st omale sobiva ameti, siis tuleb lihtsalt otsida, milline ametkond selle konkreetse ameti skills assesmendiga tegeleb. Vaata selle kohta siit http://www.immi.gov.au/asri/ .
Punktide kohta niipalju, et tõepoolest on õige, et pole vahet kas on 120 või 145 punkti. Sellest ei sõltu millal sind jutule võetakse. See käib ikka proriteetide ja laekumise järjekorra järgi. Lihtsalt miinimum punktide arv, mis viisa saamiseks vaja on, on 120. Alla 120 punkti pole praegu mingit lootust, kuna kohti naguinii reservi ei jää, vajalike punktidega tahtjaid on väga palju. Ainus eelis suurema punktide arvu korral on ehk see, et kui migratsiooniamet mingi asja eest sulle vähem punkte annab kui sa ise eeldad, siis on veidi nö. reservi olemas. Samas pole see eriti tõenäoline, kuna paljud asjad kas on või ei ole ja kaksipidi mõistmist väga olla ei saa. Kui lihtsalt dokumente juurde on vaja, siis seda nad ka küsivad. Kuigi alati peaks väga hoolikalt jälgima, et kõik vajalik olemas oleks juba kohe kui dokumendid sisse annad. Iga kord kui nad midagi juurde küsivad, pannakse su avaldus mõneks ajaks kõrvale dokumente ootama ja isegi täiendavate dok-de laekumisel ei pruugita seda kohe jälle ette võtta. Tuleb täiendav ajakulu niigi aeglasele protsessile.
Asjade kiirendamiseks veel üks nipp. Nimelt tasub oma avaldus ja dokumendid esitada elektrooniliselt (elektrooniline ankeet immigratsiooniameti kodulehelt pluss skännitud dokumendid). Elektroonilisi avaldusi töödeldakse eelisjärjekorras võrreldes paberavaldustega. Samas mina tegin paberavalduse kuna mul puudus tol hetkel võimalus nii suures mahus dokumente skännida ja jooksin ummikusse ka elektroonilise ankeediga. Osad asjad tundusid seal, et ei toiminud või ma ei osanud neid vastavalt reeglitele täita. Aga proovida ju võib ja tasub!
State ja territory sponsorshipi peaks idee kohaselt saama taodelda ka kaugjuhtimise teel internetis. Samas ise pole sellesse nii põhjalikult süvenenud. Vabandan kui eksin! Tean niipalju, et igal osariigil on nimekiri ametitest mida seal osariigis vajatakse ja nende ametite esindajaid võib osariik vastava avalduse alusel sponsoreerida. Eeldan, et kogu protsess on tasuline. Piiranguks on siis see, et pead hakkama elama seal osariigis ja vist ka tegema seda tööd mida sponsoreerti. Samas tavalise skilled migrandi puhul pole piirangut elukohale ega ka nõuet riiki elama asudes oma ametis tööle hakata. Employer sponsorshipi on hetkel vist raske saada, sest on tööpuudus ja protsess on tehtud keeruliseks. Samuti eeldab see isiklikumat kontakti tööandjaga kui lihtsalt taotlus internetis.
Ja kui keegi kahtleb, kas Austraalia või mõni muu riik, siis mina võin küll Austraaliat igati soovitada. Olen seal 5 korda turistina käinud ja siis 2.5 aastat elanud-töötanud. Enamik maad läbi reisinud ja püsivalt elanud Melbourneis. Peale selle, et kodused on kaugel, ma ühtegi suurt miinust välja tuua küll ei oska. Pigem ikka positiivset. Paljud asjad on teisiti kui Eestis, aga kindlasti mitte häirivad. Tööl tuleb kõvasti pingutada, sest taas paljud väärtushinnangud jms. teised kui Eestis, aga harjub kiiresti. Elustiil see-eest on super. Eriti kui oled inimene kellele sobib ja meeldib suhelda. Ja kui naudid loodust ja sportlikku eluviisi. Ja head toitu ja veine. Jne. Hetkel muidugi ka austraalias majanduslik olukord raske, kuid tundub, et neil siiski lootust, et kriis ei ole-tule nii tugev kui Euroopas ja Ameerikas. Aga tööga muidugi praegu palju raskem kui veel aasta-kahe eest. Loodame, et selleks ajaks kui meil viisad käes hakkab olukord stabiliseeruma! Ja kui ikka on amet millega saab skilled viisat taodelda, siis on ka ehk veidi rohkem lootust tööd leida kui niisama juhutöölisena.
Mina arvutasin nii et: Vanus - 30 Keeleoskus - 25 (IELTS 4x7, see on ka miinimumbarjääriks nagu ma aru saan) Skilled occupation (SOL) - 60 Specific experience - 10 (60 puntki amet ja viimasest 4 aastast vähemalt 3 on kogemust sellel alal) Occupation in demand (MODL) - 15 (Amet MODL listis ja vähemat 1 aasta 4st kogemus sellel alal) Community language - 5 (Eesti keel on accepted community language ja selles fluent olemiseks piisab eestikeelne kõrgharidus nagu ma aru saan)
Kokku 145 Kui lisaks veel partneri SOL nimekirjas olev amet ära assessida, saab 5 punkti juurde. Mõned väidavad et partneri kõik punktid liidetakse juurde aga seda ma hetkel ei näe küll kuskil.
Peamiselt on siis oluline just see amet SOL/MODL/CSL listis, MODL/CSL eest saab lisa ja kui veel on kogemus ka, antakse veel juurde. IT puhul on asi suht ühene - ACS ei anna üldse positiivset assessmenti kui pole vähemalt 4 a. töökogemust antud alal, ja see ühtlasi tähendab et nii 1/4 kui 3/4 kogemuse punktid peaks automaatselt kohe kaetud olema.
Mul veel baka omandamisel, aga esialgne plaan pärast seda Austraaliasse minna, esialgu küll WHV-ga. Edaspidiseks aga... Kas keegi oskaks nõu anda nende punktide koha pealt. Hetkel tundub, et suht võimatu on saada (ajateenistus ja muud segavad faktorid) haridus, 3-aastane erialane töökogemus ning käia Austraaliaga tutvumas enne 30 aasta täistiksumist. Eriti juhul kui sealsele baka kraadile vastab Eesti magistrikraad (on see tõsi üldse)!? Igaljuhul mina olen teie postitustest palju kasu saanud ja võimalusel andke teada, kuidas paberimajanuds sujub. Jõudu-jaksu!
Austraalia on ikka tore maa :)