mis vahe, kus pool maakera see UUS tuleb, sööme-joome ja paugutame rakette

Jah, nii see on, et tahta või mitte, aastavahetus tuleb ikka olenemata missuguses maakera punktis asume. Ja meeldib kindlasti seal, kus enam mokkamööda elu. Mina ka ei tunne igatsust hapukapsaste, rammusate vorstide ja rosolje järele. Aga huvtav on ju teada mida teised inimesed mõtlevad, tunnevad, arvavad. Sellepärast küsisingi.

Ja seltzkonnast, kas üldse ongi vahet. Pikapeale vist tahx lund katsuda ja punaseid pakasepõski saada! Kui Eestis kedagi ootamas pole ja väljas on isegi eestlasi liikumas, siis jõuludex tuleme kokku!

Kui valge viin olemas, muud pole vaja.

...aga tunnen puudust natuke

1. lumest
2. suurest heast sõprade seltskonnast
3. pereliikmetest
4. ema tehtud kookidest aastavahetuse laual
5. sellest sebimisest, sagimisest ja stressist mida suure pere kokkusaamise organiseerimine tekitab

Siin olen nagu yks paljudest - kutsun ehk kylalised või olen ise kuskil kellegi kiidetud kohas ja kindlasti ei ole pettunud. Selline eluperiood lihtsalt praegu.

Eestisse kyll ei igatse ja lumeigatsuse peletamiseks yyrisime aasta alguseks maja magedes kus on lund rohkem kui kyll.

Mingi imelik vaike osa minust igatseb Esimese Jaanuari Toompead - vaikseid, inimtyhje vanalinna tanavaid, ideaalis sajaks laia valget lund...

...ja aasta vahetusel oli alati hea Eesti beibesid linna vahel vaadata - kleidikestes ja kontskingades lumehangedes hyppamas, sellist asja ikka igal pool ei nae :-)

Head Uut Aastat!

Elan juba 12 aastat Eestist 5 h lennu kaugusel, aga siiani õnnestub mind (peaaegu igal aastal) vanaema pirukatega jõuludeks koju meelitada :) Inimene harjub igal pool elama, aga kodu on ikka seal, kus pere. Eestisse ehk ei kisukski, aga pere juurde küll. Ja eriti jõulude ajal. Mida aeg edasi, seda üha rohkem.