Sai just Balil käidud ja jagaks mõningaid reisimuljeid:

23.01 - Reis algas laevasôiduga Helsingisse ja vôtsime lennu ajaks 16:25, et saaksime öö magada lennukis. Helsingist Dohassa lendasime ca 6h ja sealt Jakartasse 8h

24.01 - Kuna Vietnamis lôikasime nàppu, et peale pikka reisi tegime siselennu otsa, siis seekord otsustasime öö veeta lennujaama lähedal ja vàlja puhata. Lennujaamas ostsime kohaliku sim kaardi interneti jaoks (14 euri) ja vôtsime bluebirdi takso ning sôitsime làhedal asuvasse hotelli FM7 resort. Soovitan alla tômmata bluebirdi àpi, see nàitab kohe orienteeruva hinna ja seda on mugav kasutada. Taksoarve oli kuskil 37 tuhat ruupiat ja meie andsime talle 50. Vastu saime ilusa naeratuse ja thank you. Ei viitsinud temaga seal 70 eurosendi pàrast jagelema hakata, aga reis nàitas et tasub raha tagasi kûsida. Iseenesest pole see suur summa, aga kogu aeg nad tahavad seda pisikest raha igal pool endale jàtta ja reisi lôpuks vôib kujuneda sellest arvestav summa. Poodides ja toidukohtades seda probleemi pole, aga nö tànavakaubanduses kûll.

25.01 - Làksime lennujaama, et sôita Balile, mis kestis ca 1,5h. Sinna jôudes oli kohe tempel lennujaamas ja see tekitas kuidagi toreda tunde juba. Lennujaama tuli hotelli poolt meile tasuta takso vastu. Tasub otsida hotelle, kes on nôus jàrgi tulema. Rahaline vôit + mugavus. Ööbisime Seminyak Bali Agung villas ja öö maksis seal 50 eurot. Seadsime endale ûlempiiriks 50 eurot ja selle sees pidi olema ka bassein. Viimast soovitan, sest mônus on pàikest vôtta ja ja ennast vahel kasta. Hommikusöök oli hotellis okei. Hotelle vaadates tasub selgeks teha kas on Rootsi laud vôi variandid. Viimane tàhendab seda, et valid variant ühe ja sulle tuuakse omlett, kohv, mahl ja puuviljad. Juurde enam vôtta ei saa. Minul jài kohati kôht tûhjaks nii (Agungis oli Rootsi laud). Hotell ise asus Seminyaki rannast 10min jalutust. Ôhtul kàisime linnas söömas, toidukohti on palju seal.

26.01 - Sellee pàeva nimeks panime RAJU. Rentisime hotellist rolleri 100 tuhat ruupiat pàev. Tagantjàrgi tarkusena tasub kaubelda. Kui vôtad mitu pàeva, siis on hind soodsam. Tôenàoliselt oleks saanud kuskilt veel odavamalt, aga mugavus maksab. Samuti soovitan kûsida uuemat rollerit. Maksad küll paar euri rohkem, aga saad selle tagasi mugavuse ja kiirenduse nàol. Teed vôivad olla kohati màgised ja hea kui rolleril jôudu on. Algas turisti pàev ja làksime vaatama “must do in Bali” ja “Best thing in Bali” templeid. Esimene oli Tanah Lot tempel ja ûtleksin, et suhteliselt môtetu. 45 min sôitu ja ei midagi erilist. Koht ise on kena, asub kalju/panga peal aga tàielik turistikas. Enne kui saad templisse siseneda, on pikad suveniiri mûûgikohad aga õnneks nad ei tûûta Sind. Seejàrel sôitsime Sulubani randa, kuhu oli ca 2h sôitu. Sinna sôites oli tee peal politsei, kes kontrollis dokumente kôigilt turistidelt. Tahtis nàha rahvusvahelist juhiluba ja see oli mul olemas. Môned turistid olid seal suhteliselt hapude nàgudega kuna pidid tõenäoliselt raha maksma. Nii et soovitan igaks juhuks rahvusvahelised load teha. Aga see oli ka ainus kord kui politseid nàgime. Rand ise oli kaljude vahel ja sinna jalutades nàgime ka ahve. Rand oli rohkem surfaritele môeldud, aga vees sai mônuleda ja selline ilus türkiissinine. Instagrami beibed, enamus venelannad, tegid seal pilte kuna koht oli kena. Sealt edasi sôitsime làhedal asuvasse Uluwatu templisse, mis pidi kôige àgedam tempel olema Balil. No ei olnud midagi erilist. Vb olime me natuke vàsinud juba rolleriga sôitmisest, aga vau efekti ei tekkinud. Tempel asus kalju peal ja vaated olid kenad, aga pisarat silma ei tulnud. Hàiris ka see, et vàga palju turiste oli. Busside viisi toodi neid kohale. Ainus tore moment oli kui meie kôrvalt ûhelt mehelt ahv prillid àra vôttis. Korralik tagaajamine làks lahti ja kuna ahvidele on looduse poolt vàhe rohkem osavust ja liikuvust antud, siis oli prillide káttesaamine oli raskendatud. Lôpuks saadi need kàtte kui ahvile mingit sööki visati. Templis saab nàha siis ka ahve, kes seal elavad. Korra kõrvale põigtes - vett kulub palju ja tasub jàlgida 0,5 veepudeli hinda. Turistikates mûûakse seda 10 tuhandega, aga saab kaubelda ka vàhema peale. Poes on ta kesmiselt 3000-4000 ruupiat. Peale templit tagasi koju ja tee peale jäi toidukoht “The loft Bali” kus saime head smuutisid. Toodi kausis koos vàrskete puuviljade, páhklisegu ja kûlma jogurtiga. Vàga maitsev ja toitev. Sealsamas làhedal ka tankisime ja rolleri tàispak maksis ca 3 eurot. Tasub tankida bensiinijaamas, seal kindel summa ja nàed mida maksma peab. Igal pool tee peal mûûakse ka bensiini, aga seal on kolmekordne hind. Ntx liiter muidu maksab ca 6000, aga tànava peal kûsivad 20 000. Jàllegi, see 2 euri ei tundu suur raha, aga reisi lôpuks vôib summa kujuneda suureks. Ôhtul hotelli jôudes ei jôudnud midagi teha ja sellega oli pàev lôppenud. Olime rolleri seljas olnud pea 5h ja seda oli palju. Sööma ka ei jôudnud minna ja topsi nuudlid ajasid asja àra. Selle pàeva nimeks panime “RAJU”.

27.01 - oli plaanis algselt rolluga sôita ca 1h oneeighty lounge, mis asub kalju peal ja kus on ka bassein ilusate vaadetega. Kuna eelmine pàev sai rolluga sôidetud 5h siis otsustasime et aitab ja peaks veidi puhkama. Samuti hàris hind - ca 30 eurot 4h eest. Ok, saad selle eest sööke osta aga ikkagi kuidagi kallis tundus. Ja ei viitsi vàga nende insta-beibedega seal vôidelda ka. Lebasime niisama hotellis basseini ààres ja vôtsime pàikest. Môned tunnid hiljem hakkas vihma sadama ja see kestis ca tunni. Ei osanud nagu karta, et Balil vôiks vihma sadada. Ôhtu poole làksime randa ja kûsisime palju rannatoolid maksavad. Vastati et 5 euri nàgu. Kui ûtlesime et ei soovi, siis oli kohe 3.50 nàgu. Lôpuks saime 3 euri nàgu ja sellise hinnaga nad seal üldjoontes ongi. Seminyaki rand oli suur, liiv tumedamat värvi, prûgi vàga nàha polnud. Hulkuvaid koeri oli, aga nad oli kultuursed, st ei tûûdanud sind. Rannatoolid olid mugavad ja chillisime seal niisama. Mina kàisin ujumas ja vàga suured ning mônusad lained olid. Tellisime endale smuuti ja ûhe ôlle ning nautsime pàikese loojangut, mis oli pàris kena. 0,33l ôlle hind rannas 3 eurot ja ei ûtleks et odav. Ôhtul làksime ribisid sööma, mis oli vàga maitsev kuid kallis. 28 euri kokku kahe peale ja kôht jài tûhjaks ka.

28.01 - pakkisime asjad kokku ja vôtsime ca tunni veel bassu ààres pàikest. Peale check outi kutsusime kohaliku bluebirdi takso ja 1,5h olime Ubudis. Sôit maksis 15 euri ja igati môistlik. Ubudis äpitaksosid eriti ei sallita, aga drop off on siiski lubatud ja julgemad taksod sõidavad sinna ilusti ära. Kui Ubudist àra sôitsime, siis tellisime ka bluebirdi, aga maru kiirelt kàskis taksojuht autosse istuda. Ta reaalselt kartis kohalike juhtide kàttemaksu. Taksod on okeid ja varustatud kliimaga. Ööbisime ûhes villas Ubud Suarsena, mis asus màenôlval ja natuke džunglis. Bassein, tuba ja vaade olid kenad. Seejàrel làksime rentsime rollu endale 5-ks pàevaks kokku 28 euri. Lasime tagumise ratta vàlja vahetada kuna see oli sile. Ôhtul tegime söögi Spice’is (modernne indoneesia ja lääne köök). Hea koht ja lai valik kokteile ka.

29.01 - Öösel oli korralik laulukoor. Ei saanud aru kas gekod, linnud, konnad aga hààli oli kuulda 24/7. Ühte madu nägime ka. Pàeva alustasime pàevitamisega ja seda ca 2,5h. Korralik kûte oli. Pm pole môtet enne 2-te turisti màngima minna, pàike on pàris karm. Seejàrel sôitsime Tirta Empul templisse, kus saab ennast kasta allika (pûha) veega. Turistikas ja ei tekkinud erilist pûha tunnet kui venelased ja hiinlased seal pildistavad instagrami jaoks. Ei kippunud sinna pûhasse vette samuti. Sealt edasi sôitsime làhedal asuvasse Gung Kawi templisse ja see oli esimene tempel, mis meile meeldis. Sinna saamiseks pidi pikalt treppe mööda alla kôndima ja kohale jôudes olid jumalad kalju/kivi sees kôrvuti ilusa loodusega. Rahvast oli vàhe ja hea rahulik. Seda soovitaks. Seal saab ka kuulsat Bali swingi kiigepildi teha (7 eurot) ja soovitaks seal see àra teha kui huvi on. Mujal vôib see ûpriski kallis olla. Vaated olid seal ilusad. Peale seda liikusime Tegellalangi riisivàljadele ja see oli ka pàris lahe. Loodus ja vaated on kenad, maksime 5000 ruupiat annetusena ja sellega jààdi rahule. Jalutuse ajal hakkas vihma sadama ja seda tuli korralikult. Tàispadukas ja see tegi riisivàljad kuidagi veel erilisemaks. Loomulikult nàhti vôimalust müüa meile vihmamantleid. Good price oli algul kahe eest 10 eurot. Ma kauplesin 6 peale, aga tundsin et ikka natuke palju maksin. Mis teha, koju tagasi oli vaja sôita. Vihmaga sôita polnud vàga hull ja ônneks jài mingi aeg vihm ka jàrgi. Ûldiselt on rolleriga sôita mônus, Ubudist vàljas on rahulikum ja vaated ka ilusad. Liiklus on hull, aga ei midagi sellist millega hakkama ei saaks kui rahulikult ja enesekindlalt sôidad. Sama on ka autoga. Usun et kindel autojuht saaks Balil ilusti hakkama ja pole pointi autojuhti vôtta. Vàhemalt need kohad kus me rolleriga kàisime, sinna oleks pààsenud ilusti ka autoga. Samas kui peaks mingi liiklusônnetus juhtuma, oled igal juhil süüdi tôeráoliselt kuna oled vàlismaalane. Hotelli tagasi jôudes hakkas vihma uuesti sadama ja kàisin kiirelt pizza jàrel ning olime kodused. Kôvasti lôi vàlku ja sadas vahetpidamata.

30.01 - àrkasime kella 8 paiku ja môtlesime et kàime kiirelt enne rahvamassi ja hommikusööki Ahvide metsas (monkey forest) àra. Mis seal salata, kartsime uut vihmalainet ka kuna ilmaennustus seda lubas. (Samas on see ilmaennustus Balil väga ebausaldusväärne. Lubas vihma, aga oli päike jne). Ahvimetsa pilet 11 eurot kahe peale oli natuke kallis minu arust, aga tehtud see sai. Ei midagi erilist - ahvid metsas nagu nimigi ûtleb. Söövad seal banaane, tundusid sôbralikud (ûhelt hiinlaselt vôtsid salvràtiku koti àra), otsivad ûksteiselt kirpe. Vôis vaadata, aga midagi ei juhtu ka kui minemata jààb. Peale seda tagasi hotelli, hommikusöök, ja 1.5h pàikesevôttu. Seejàrel otsustasime minna vaatama elevandi templit (Goa Gajah). Tàiesti môttetu. Netis olev pilt on ainus mis seal vaadata. Siis làhed samasse koopasse, kus ei ole mitte midagi ja ainult viiruki lôhn. Ei soovita. Sealt edasi oli plaanis teha koskede tuur (4 tk), aga vihma hakkas sadama ja otsustasime et jàtame àra. Ûhesônaga tàispadukas jàlle. Kurb! Sôitsime tagasi linna reisibûrosse, et vaadata piletid Gili Airile. Odavam variant oli 650 000 kohalikku edasi tagasi ja kallim 825. Erinevus tuli kasutajate hinnangutest. Guugeldasime ja arvamusi môlema kohta oli seinast seina. Môlema kohta oli kirjutatud et parim vôi siis halvim kogemus. Otsustasime et môtleme veel. Tagasi hotelli jôudes vaatasime ilmateadet, mis andis teada et vihmane (kohati ka tormine) ilm kestab veel mitu pàeva ja sama ilm on ka Gili Airill. Samuti guugeldasime, et pick up hotellist Gili airile mis on juba hinna sees, vôib toimuda hommikul kell 6. Kuidagi ei tundunud see laevasôit ja sellega kaasnev stress toredana ja otsustasime tühistada oma Gili Airi hotelli ja liikuda tagasi lôunasse (Uluwatu) kus nàitas pàikest. Samal pàeval sadas alates kella ûhest pàeval kuni jàrgmise pàeva hommikuni. Môtlesin vahepeal ôhtuuinaku teha, aga ei saanud kuna mûristas. Mis seal ikka, kirjutasin reisimuljeid, passisin netis ja lugesin raamatut.

31.01 - Vihma sadas öö làbi, aga hommikuks oli ilus ilm. Otsustasime kiirelt vaatama minna Nung Nung koske, mis asus tunnise sôidu kaugusel. Jôudsime sinna varakult ja minu jaoks reisi tippsûndmus. Kell oli 09:30 ja peale meie oli seeal veel 8 inimest. Mônus ja rahulik oli. Vesi oli jahutav ja kosk ise vôimas. Làhedale ei saanud vàga ujuda, sest kose languse tuulejôud oli tugev. Vàga ei soovitaks minna ka, sest sealt vôivad pàhe langeda suured kivid. Kosk ja ûmbritsev loodus olid kenad ja seda soovitaks. Peale seda sôitsime Pura Ulun tempel mis pidi ka olema “must do in Bali”. No ei midagi erilist - piltide peal tundub kena aga kohapeal...Asub jàrve ààres, mingi màgi ja vaated on okeid aga ei juhtu ka midagi kui vaatamata jààb. Sealt edasi 5min sôitu kus oli Iconic Gate. Jàllegi, fotodelt tundub laheda kohana aga tegelikkus on teine. Seal oli jàrjekord kus paarkûmmend insta tśikki ootasid vôimalust pilti teha. Ma tegin rolluga kiirelt pildi àra eemalt, sest turvamees hakkas nôudma piletit mis maksis 30 tuhat kohalikku. Pointless. Sealt tagasi hotelli ja õhtusöök Pistachios, mis oli kena koht.

01.02 - Vôtsime rahulikult päikest. Korra sôitsime uuesti riisivàljale, et àkki teeks selle Bali swingi ära, aga see ei tundunud 10 eurot vààrt tegevusena. Ôhtul sôime Ibu Susu toidukohas ja seda soovitaks - kogu reisi parim söök ja head kokteilid. Kokkuvõtteks: minu arust on see Ubud natuke ûle hinnatud. Ei leidnud sealt seda lubatud Bali ehedust ja ûtleks, et turistikas. 5 pàeva oli palju seal, tagantjàrgi tarkusena oleks vôinud olla môned pàevad ka rohkem pôhja pool, kus on màed. Samuti on seal kosed mida oleks vôinud avastada.

02.02 - sôit taksoga Uluwatu kanti ja Boho hotell. Nagu nimi ûtleb, siis selline bohheemlaslik hotell. Vàga chill ja mônus koht. Sai pàikest vôtta ja bassein ka. Tiba kallim oli, 60 eurot öö. Seal làhedal oli kohe Bingin rand, mis oli kena kuid pôhi kivine. Lained korralikud ja surfarite rand. Prügi oli nàha, aga mitte niipalju et háiriks.

03.02 - hommikusöök hotellis oli maitsev, aga minu jaoks vàhe. Ma 105kg ja tahan korralikult sûûa, aga seal pakuti variandina hommikusööki millest eelpool rààkisin. Alustasime pàeva basseini ààres pàevitamisega. Seejàral Padang Padang rand. Ei midagi erilist, selline vàike rand aga korra vôib làbi káia. Laineid pole, aga ahvid olid randa jalutades. Peale seda làksime Balangan randa mis oli kena liivarand, aga pôhi kahjuks kivine. Ujuda vôi siis pigem lainetes möllata sai. Rohkem selline surfarite rand jàllegi. Aga turiste oli vàhe ja selles suhtes mônus. 2 rannatooli eest kûsiti algul 21 eurot, aga kauplesin 7-me peale. Ûhed turistid maksid 14 ja olid ônnelikud et said 7 euri alla kaubelda. Nii et kaubelge kaubelge kaubelge. Ôhtusöök oli Itaalia restos Rolling fork ja seda soovitaks.

04.02 - Tegime teise pàeva, kus avastada kohalikke randu. Teel kàisime ûhte mahajàetud Boeingu lennukit vaatamas. Ei midagi erilist, aga kuna see jài tee peale siis tasub korra peatus teha. Sealt edasi Pandawa rand ja seda soovitan. Ilus liivarand ja selge sinine vesi lainetega. Vaated on ilusad, ûmberringi cliffid. Ja mis kôige olulisem - vàhe rahvast/turiste, ca 20 inimest peale meie. Prûgi polnud, môned ûksikud kui siis. Ma ei saa aru kas raske on hommikul need kokku korjata toidukohtadel? Enne reisi tuttavad ûtlesid, et Bali on prûgine ja rannad ka. Ma ei tea kas meil vedas, aga ûtleks et polnud kûll midagi hullu. Vietnamiga ei anna vôrrelda. Prûgikastid olid prûgi jaoks olemas ja poes said osta ainult riidekotte. Selles osas oli mulje positiivne. Sealt edasi sôitsime Melasti randa ja minu jaoks parim rand kus kàisime. Kenad vaated, jàllegi cliffid, rohelist, sinine vesi ja lained. Seekord oli pôhi liivane. Rahvast oli palju ja seal oli ka beachclub kus sai endale vôtta laua/lesimistoolid kas 250 000 vôi 500 000 kohaliku eest mis oli ka krediit söögi ja joogi jaoks. Selle sees ka dush ja bassein. Vàga chill oli. Venelasi oli palju ja insta piltide tegemine käis tàies hoos, aga see ei hàirinud. Ôhtust sôime Oursis ja see oli ka kena koht.

05.02 - tegime hommikusöögi ja kuna chekout-ni oli veel aega, siis otsustasime veel ûhte randa avastada - Dreamland. Hea otsus oli, sest rand oli kena ja inimesi vàhe. Suured, vb isegi ohtlikud lained, ja kaugele ei julgenud ujuda. Sinine vesi jàllegi. Sinna sôites nàgime mitmeid arendusi, mis on pooleli jàànud. Pôhjus oli 2002 Kutas toimunud terroriakt, kus sai surma 204 inimest, mis andis korraliku löögi turismile. Tagasi hotelli ja sôit Sanuri, mis làks maksma 19 euri. Takso tellisime jàllegi bluebirdi äpiga. Sanuri Segara Village hotell oli kôige kallim, mis me vôtsime - 70 euri öö. Natuke panime puusse, sest seal oli mingi laiendus ja kàis vilgas ehitustegevus. Sellest tulenevalt oli hind -50%. Tuba oli kena ja koht ka, selline roheline ja vaikne aga meenutas natuke vanadekodu kuna olime nö ainsad noored. Sanuris ûldse, tundub, et peatuvad pôhiliselt pensionàrid või vanem generatsioon. Otseselt see ei hàirinud, aga kui tuled surfarite juurest, siis on kontrast vàhe teine. Enam sinna ei läheks ja valiks muu piirkonna. Sanuri làksime, kuna oli plaan avastada Nusa Penidat ja selle pôhilist vaatamisvààrtust T-Rexi. Guugeldasime veel selle pàevase reisi kohta ja otsustasime, et ei hakka rapsima ikka ja vôtame rahulikult. Jàllegi, tundus vàga turistikas. Sajad inimesed hommikul sinna paatidega, jàrjekorrad. Lisaks veel kuum ilm. Sanuris oli juba korralik kûte ja hoiatati, et Nusal on ilm veel karmim. Seega otsustasime, et ei làhe. Ahjaa, hind ûhele edasi-tagasi paadiga 400 000 kohalikku. Netist lugesin, et sadamas on suudetud kaubelda ka 300 peale. Tuleb arvestada, et hetkel pole hooaeg ja meile öeldi hotellis et muidu hind 800 000. Eks seda hotelli mûûgi(ja tünga)mehe juttu tuleb vôtta varuga. Saarel liikumiseks on vaja ka rolleri rentida ja söögid ning tulebki ûpris kulukas pàev. Seega otsustasime, et ei làhe.

06.02 – Hommikul võtsime rahulikult päikest ja otsustasime, et läheme vaatama Tegenungan koske. Plaanisime seda teha juba Ubudis, aga kuna seal sadas vihma siis uus katse. Tàielik turistikas. Rahvast palju, aga kui seal làhedal oled siis vôib àra kàia. Vàikse emotsiooni saab kàtte ja jahutada saab ka ennast vees. Peale seda tagasi hotelli. Tegin vàikese trenni ja viisin pesu pesulasse. Kilo hind koos triikimisega 15 000 kohalikku. Soovitan rolleriga sôita eemale hotellist, seal môistlikumad hinnad. Ubudis kûsiti 20 000 kohalikku.

07.02 - otsustasime, et vôiks veel koskesid vaatama minna. Tukad Cepung oli esimene ja tàitsa kena oli - selline koopas olev kosk. Kui jôudsime kohale, oli seal 15-nene jàrjekord insta piltide jaoks. Ja kuna ise soovisime ka pilti, siis ootasime ilusti jàrjekorras. Tegime pildid àra ja liikusime uude kohta. Infoks, et koskedeni jôudmiseks tuleb trepist laskuda ja ûles tulek vôib veidi vàsitav olla, aga ei midagi hullu. Jàrgmine kosk oli Paon King. Meie olime seal ainsad turistid! Vaated ilusad ja kôik roheline teel sinna. Seal toimetasid kaks kohalikku töömeest ja tegid puid. Vees oli korralik palk ja see oli just kosest alla sadanud. Nii et tasub sinna alla ronimisega jätkuvalt ettevaatlik olla. Ujumise koht oli vàike, aga sai end àra kasta. Kosk oli korralik ja soovitan àra vaadata, kui sinnakanti satute. Rollerisôit ja kaks koske oli ûpriski vàsitav ja seega otsustasime tagasi sôita. Puhkasime hotellis ja ôhtul làksime suveniire ostma kodustele.

08.02 - kuna olime juba nii kaugele tulnud, siis otsustasime ûhe pàeva ka Jakartas veeta. Me olime ainsad valged turistid seal! Meid vaadati nagu ilmaimesid. Neiu on mul blond ja mina olin nende jaoks lihtsalt hiiglane 192cm/105kg. Kui Bali omad olid kuskil rinnani mulle, siis Jakarta omad nabani. Vaatasime ûle kohaliku katoliku katedraali. Sealt edasi maailma suuruselt 3-ndasse možeesse, kuhu mahub 150 000 inimest. Kuna olime uskumatud, siis anti meile kittel ja juhatati paljajalu teisele korrusele, kus saime vaadata seda palvetamiskohta. Teenindus oli selge ja sôbralik, keegi moslemi usku sind suruma ei hakanud. Seejàrel national monument. Ei hakanud ûles tippu minema, kuna oleks tund làinud ja seega hotelli tagasi. Puhkasime ja ôhtul vanalinna vàljakule. Hollandi koloniaalajast jàànud vàljak, mille ûmber sama ajastu majad. Tàitsa kena oli ja huvitav kontrast Jakarta hurtsikute ja tornmajadega. Vàljakul siis inimesed, pôhiliselt noored, istuvad ja chillivad. Jalutasime làbi ja ûks kohalik teismeline vôttis julguse kokku ja kûsis kas pilti vôib teha? Tegime pilti ja siis làks lappama. Ca 10 soovisid pilti meiega teha, sh ka tàiskavsvanud ja mingi hetk làks asi juba imelikuks. Otsustasime vàljakult àra liikuda, et tàhelepanust pààseda. Ôhtusöögi tegime Kaumis, modernne indoneesia köök ja asub Mentengi linnaosas, mis on Jakarta üks rohelisemaid ja kenamaid. Toit oli hea ja peale seda tagasi hotelli.

Kõik kokku ühele (lennupilet, hotell, toit jne) ca 1500 eurot