Bangladesh 12.2014

VIISA: Dhakasse lennates saab viisa 51$ eest lennujaamast kuni 30ks päevaks. Maadmööda minnes piirilt ei anta. Lennujaamas küsiti minult ka hotelli broneeringut, aga õnneks selle puudumine probleeme ei tekitanud.

RAHA: 1€ = 95 Takat. Pankades kurss parem kui tänaval, aga igal pangal luba dollareid või eurosi vastu võtta ei ole. Mina kasutasin Standard Chartered Panka. Siia postitusse panen hinnad eurodes.

TRANSPORT:

  • Transpordi hinnad võrreldes Lonely Planet 2012 raamatuga kõvasti tõusnud. Seal olevad hinnad võib vabalt kahega korrutada.
  • Linnasisesed bussid on väga kaootilised ja sihtkohad kirjas ainult bengali tähtedega. Tuleb kohalikelt abi küsida. Bangaldeshi bussides on reegel, et alati mahub veel 1 reisija ja sellepärast on nad väga ebamugavad.
  • Buss lennujaamast Dhaka vanalinna piirkonda (~20 km) maksab ~0.30€
  • Erinevatel liinidel tulevad rongipiletid müüki erinevatel aegadel. Minu kogemused olid 3 ja 5 päeva varem. Kõik piletid tuleb kohe ette osta. Erinevatel rongidel palju erinevaid klasse ja süsteem vähe segane. Päris puupinkidel ei pidanud sõitma, aga magamiskohtadest jäin alati ilma. Pileteid tasub osta alates II klassi vagunitesse.
    Khulna - Dhaka öösel 11h ja II klassi istekoht 4,8€
    Dhaka - Chittagong öösel 9h ja I klassi istekoht 6,4€
  • Bussid kohalike sõnul väga ohtlikud ja õnnetusi juhtub pidevalt. Ise sõitsin ainult Hularath - Khulna (40km, 2h - 1€). ~40 istekohta ja 60 reisijat. Bussid väljuvad alles siis kui iga cm bussis täidetud.
  • Dhakas rickshaw juhte igapäevaselt kuskil pool miljonit! Ise käisin jala või kasutasin busse ja seega nende hindasid ei tea. Kohalikud vabal ajal väga laisad ja ka väikesed otsad lastakse rickshawˇga.

HOTELLID:

  • Bangladeshis tuleb kindlasti oma nõudmised alla lasta. Hotellide tasemed ikka väga kehvad ja mingid rahvusvahelised standarid vähemalt odavamates hotellides küll ei kehti. Kõige odavamad hotellid turiste vastu ei võta ja saadetakse juba ukse peal minema. Ei teagi kas see on keelatud hotellipidajatele või lihtsalt ei taha turistidele halba muljet jätta. Mina leidsin hotellid 3-5€ eest ja nendes olemas oma ˇvannitubaˇ ja telekas. Taskulamp hädavajalik.

VAATAMISVÄÄRSUSED:

  • Sundarbands tuurid. Mööda jõge paadiga sõites teoreetiline võimalus (väike) näha bengali tiigrit. Tuurid hetkel hakkavad 150€ inimene kui liigud grupiga. LP info põhjal tuur vaja mitmeid nädalaid ette broneerida, aga kuna liikusin üksi, siis jätsin selle vahele.
  • 16h sõit Dhaka - Hularath ratasaurikuga. Laev on ehitatud 1928, aga paarkümmend aastat tagasi vähe ülesse putitatud. Mina ostsin teise klassi kaheinimese kaujuti ja valget turisti ei aja keegi ära ka ainult esimesele klassile mõeldud dekilt. I klassi kajut 11€ ja II klass 9€. Pilet tuleks mõned päevad ette osta Sadarghati terminalist. Ilma kajutita piletit turistidele nad ei pidanud müüma.
  • Chittagongi hõimud. Kuna vaja erilubasid ja ringi liikuda kohalike giididega, siis loobusin. Enne minemist tasub uurida viimaseid nõudmisi, sest aegajalt vaja ka relvastatud eskorti.

HINNAD:
Arvatavasti odavaim sihtkoht maailmas. 5€ päevas poleks probleemi ära elada (hotell, söök ja transport). Tänaval saab söödud ka 30 eurosendiga. Internet 1h= al 0.20€; vesi 1,5L = 0.25€; jäätis 0.10€ jne.

Tagantjärgi mõeldes üldine mulje väga hea. Kohapeal ikka füüsiliselt ja vaimselt paras katsumus ja kindlasti Aasia raskeim reisisihtkoht. Inimesed muidu ülisõbralikud ja abivalmid. Õnneks siiski inglise keel väga levinud ei ole, sest absoluutselt kõik inimesed (150m Bangladeshis kokku) tahavad turistiga rääkima tulla. Turistile tähelepanu väga suur ja keelebarjääri tõttu enamjaolt jäädakse lihtsalt seisma ja vaadatakse pikalt järgi. Kellele India meeldib soovitan ka Bangladeshi :)

Bangladeshi pildid: http://www.martmyrkel.planet.ee/Bangladesh/Bangladesh.html
Minu teised reisipildid: http://www.martmyrkel.planet.ee/

Lisan veel mõned kommentaarid omalt poolt transpordi kohta. Olin samal ajal Bangladeshis kui eelpool kirjutaja martm ning sai ka trip.ee kaudu vahepeal kogemusi jagatud.

TRANSPORT

Jalgrattarikšasid on Dhakas tõesti tohutult. Kasutasin neid liikumiseks iga päev. Kuna ummikud on seal linnas kogu aeg siis rikšajuhid oskavad väiksemaid kõrvalteid kaudu kiiremini sihtkohani jõuda. Enne rikša peatamist tasub mõnelt kohalikult, kellega juba sõbralikumad suhted (näiteks restorani või hotelli teenindaja või poemüüja)üle küsida kui palju on tavaline hind sihtkohta. Poole- või kolmveerandtunnise sõidu eest maksin tavaliselt 80-100 takat = ca 1 €.

Teine variant on autorikša mida nad kutsuvad CNG ja hääldavad ka umbes nii nagu see inglise keeles kõlama peaks. Neid tasub kasutada juhul kui vahemaa on juba üle 5 km aga seda saab ka siis teada kui jalgrattajuht keeldub sõitmast. Keskmist kilomeetri hinda ei oskagi välja tuua, kuna sõltub sellest kuhu sõidetakse. Pooletunnise sõidu eest tuli keskmisel 2 € välja käia. Tipptunnil on teatud kohtadesse sõiduks üldse võimatu kaubale saada. Kogesin seda kui üks kohalik, kes ise soovis samuti minuga samas suunas sõita, ei saanud poole tunni jooksul ühegi CNG juhiga kaubale. Nii kui need asukoha nime kuulsid, andsid gaasi ja sõitsid minema. Ummikute tõttu. Tuli sõita mõni kilomeeter jalgrattaga ja siis edasi CNG-ga.