Viimased kommentaarid

Mitmes postituses on juttu hiinlastest, pilusilmadest, grupist hiinlastest. Kuidas nad küll reisima said praeguses olukorras? Kas peaks neist kaarega mööda käima? Need ei pruugi üldse olla Mandri-Hiina hiinlased, vaid on tulnud näiteks Hongkongist, Macaust, Taiwanist, Singapurist, Malaisiast jne.  Hiinlased hoiavad kokku ka võõral maal elades ja näiteks Malaisias on neid kogu rahvaarvust üle 23%. Tunnen seal mitut hiinlast ja nad tõesti ajavad äri ainult teiste hiinlastega, postitavad sotsiaalmeediasse pilte oma töökohtadest, kus on ainult hiinlased. Ka suhtlus on neil hiinakeelne. Reisivad nad koos teiste hiinlastega. Hiinas pole nad elu sees käinud. Pean silmas konkreetselt neid tuttavaid, kellega ma suhtlen. 

Kui paljud teevad vahet näiteks korealasel ja hiinlasel? Kui ma näen eemalt gruppi ja ei kuule, mida nad räägivad, siis ma küll alati vahet ei tee. Olen käinud Hiinas korduvalt ja  võiks ju vahet teha.

Tunnen päris mitmeid Indoneesia ja Tai hiinlaseid. Mõned pered elavad Balil juba kolmandat põlve. Pealnäha täiesti hiinlased, aga hiina keelt ei räägi. 

Mul oli sügisel Sumba (Indoneesia) saarel reisijuhiks üks hiinlannast fotograaf, kes elab Jaaval Surabayas ja ühtlasi seal sündinud. Teda peeti Sumbal  jaapanlannaks, kuigi ta emakeel on indoneesia bahasa ja hiina keelest ei mõika mõhkugi.

Balil on viimase info järgi lõksus üle 5000 hiinlase, kes ei saa reisikeelu tõttu koju lennata. Nad on olnud juba pea kuu aega kohapeal. Nakatunutest pole kuulda onud.

Jutu mõte selles, et ei tasu kohe ära ehmatada, kui mõni mongoliidsete rassitunnustega tegelane lähedusse satub. Ksenofoobia üle maailma on hiinlaste vastu võtnud juba suuremad mõõtmed kui viirus ise.

Jätsin Hiinasse minemata. Olin juba Hongkongis, sain viisa kätte ja mõtlesin, et kas veedan aastavahetuse seal või juba Mandri-Hiinas. Otsustasin Hongkongi jääda, kui tuli esimene uudis Wuhanist. Siis mõtlesin ikka kindlalt minna ja pikendasin igaks juhuks Hongkongis viibimist, kuna Hiina  valitsus oli just pikendanud nädala võrra aastavahetuse puhkust. Jäin ootama ja lootma, et asi saadakse kontrolli alla. Ei saadud ja siis suleti rongiliiklus Hongkongi ja Mandri-Hiina vahel, lennuliinid tühistasid jäjeste lende ja esimesed riigid teatasid, et Hiinast saabunuid neile ei lasta. Osades riikides pandi karantiini. Peale pikka kaalumist lendasin Balile.

PS. Ma sellest asjast juba siin varem pikemalt kirjutanud, aga kuna küsimus oli selline, siis otsustasin kommenteerida.

@mim

Ei julge nõu anda, kas tulla Balile või mitte. Jakartas olevat juba tunda paanikat. Inimesed varuvad maske, desinfitseermisvahendeid jne. Balil on küll kõik rahulik siiani, kuigi küüslaugu ja tšillihinnad on uudiste sõnul hüppeliselt tõusnud. Restoranide hinnakirjades pole muutusi seni märganud ja maskides teenindajaid ka mitte. Loodan, et nii jääbki ja ohtu pole.

@mim

Tahaks loota, et see uudis Balilt naasnud hiinlase kohta on vaid oletus. Ta võis vabalt hiljem Hiinas nakatuda. Rääkisin sel teemal podcastis (link siin teemas 12. lk)
Samas on muidugi kahtlane see, kuidas nii suure rahvaarvuga riigis, nagu Indoneesia, pole siiani ühtegi viirusesse nakatunut, kuigi naaberrikides on. Sel teemal spekuleeritakse küll, et võibolla viivitatakse andmete edastamisega. Kui selguks, et Balil tõesti on juba viirus levimas, siis oleks see veel suurem põnts siinsele turismile. Hiinlaste puudumine on juba mõjunud ja arvestatakse, et seetõttu jääb laekumata üle 70 miljoni USD kuus. See on arvestatud selle järgi, et keskmiselt kulutab hiinlane 10 miljonit ruupiat. 

Teiseks on võrdlus, kus üks Euroopa või Austraalia turist kulutab oluliselt rohkem, kuna viibib saarel vähemalt paar nädalat, võrreldes hiinlasega, kes peatub vaid 4-5 päeva. Kui nüüd lääne turist ära hirmutada, on saar varsti turistidest tühi.

Laadisin just üles uue loo sel teemal. Räägin pisut olukorrast Balil ja Hiinas läbi oma kogemuste ja mida olen kohalikest uudistest lugenud ning tuttavate käest kuulnud. Vandenõuteooriatest ei räägi, paanikat ei külva ;)

https://soundcloud.com/margus-kalam/reisimise-ja-koroonaviiruse-teemadel-osa-2

See nüüd teemast taas kõrvale, aga kuna isaac sellest juttu tegi, siis jagan enda infot. Suhtlesin eile mõne koostööpartneriga Hiinas. Hetkel kehtib valitsuse korraldus, et tööle naasmine peab  toimuma 10-12.02, kui ei anta uut korraldust. Samas peab ühest paigast teise reisinud inimene sihtkohas 14 päeva kodus olema. Kel pole korterit või tuba, neile antakse hotelli tuba. Seega ei saa nad kohe tööle asuda.

Üks neist, kes peab Guangzhousse minema, oli küll hirmul ja ütles, et ei tahaks veel minna. Rääkis sellest, kuidas kõik inimesed on kodudes varjul ja tellivad sööki kulleriga. Kui pakile järgi läheb, siis üles-alla liikudes mõõdetakse teel kolm korda temperatuuri. Ta ise oli sellega väga rahul, pidavat turvatunde tekitama. Tema kodulinnas on vaid viis nakatunut siiani. Neil on seal asi päris organiseeritud. Kui keegi peaks majas haigestuma, saavad kõik elanikud sõnumid korraldusega, kas minna haiglasse või püsida kodus. 

Teine tuttav on nüüd juba 10 päeva kodus püsinud, kuigi vahel käib ikka autoga väljas. Saatis mulle videod tühjast Yiwu linnast, kus asub suur hulgimüügikeskus. Loodab kuu lõpu poole äri avada.

Siiani on kõik teised kontaktid ka lubanud oma ärid 10.02 avada. Eks näis.

Eile lugesin uudist, et Xian paneb garantiini kõik Guangzhoust ja Shenzenist saabunud inimesed ja soovitus on nende linnade elanikel mitte sinna reisida. Mõlemad linnad on Guangdongi provintsis, mis on nakatunute arvu poolest teisel kohal Hubei järel. Hetke 09.02 seisuga 1120, üks surnud. Sellised piirangud kindlasti takistavad tehaste töö taastamist.

Wuhanis ilmselt ei avata tehaseid veel, kui seal nii palju haigeid on. Kuuldavasti on seal üle 500 tehase. 

Hiina tehaste seiskumine on halvanud ka teiste Aasia riikide majandust. Indoneesiale ja tõenäolislt nii mõnelegi teisele on Hiina suurim eksporditurg.

Samuti on Hiina turistide ära langemine pannud põntsu igale poole. Indoneesia valitsus soovitas eile kohalikel lennuliinidel langetada siselendude hindu populaarsetesse sihtkohtadesse, kus varem hiinlased peamiselt käisid, et  vähegi elavadada siseturmismi. Balil jäi tööta üle 1000 hiinakeelse giidi, kes uudiste sõnul sõidavad nüüd taksot või on kodusaartele tagasi läinud. Kellele sa siin taksoteenust pakud, kui turiste vähe? Taksosid on siin alati üle mõistuse palju olnud. Ka lääne turiste pidavat vähem olema, kuna kardetakse reisida.

Eelmisel nädalal oli 3-4 päeva sadanud. Eile oli kuiv ja täna päike väljas. Mõni hõre pilveke on. Olen siin aastate vältel olnud vahemikus jaanuarist aprillini, kuidas kunagi, vahel kuu, vahel 2-3 ja vihm ei ole väga seganud. Vahel tõesti kallab korralikult, aga peale seda jälle mõnusalt värske.

Lendasin eile Hongkongist Balile. Siia lasti kõik hiinlased sisse. Filipiinidele ei lasta enam isegi Hongkongist ja Macaost kedagi, sõltumata rahvusest. Mu kõrval istus hiinlanna, kes ei osanud sõnagi inglise keelt. Ma unustasin vaadata, kas ta pass oli Hongkongi või Hiina oma, aga pakun siiski viimast. Hongkongis üldiselt ikka räägivad kõik vähemalt natuke inglise keelt. Aitasin tal seda tollideklaratsiooni täita. Ta õpetas mulle kuidas mask ette panna, kuna ma hakkasin seda alguses valepidi panema. Värviline osa pidavad väljaspool käima. Ma varem kandsin kogu aeg vastupidi. Ostsin ka mõned N95 maskid, mis pidid kõige tõhusamad olema, aga pidin sinna sisse ära lämbuma. Mul on vist tavalisest suurem pea. Kummid olid nii pingul, et peale poolt tundi kandmist olid korralikud sügavad jäljed näos. Vahetasin tavalise maski vastu tagasi.

Üks Balil elav eestlasest sõber rääkis, et peale aastavahetust  ehk 25.01 on autosid oluliselt vähemaks jäänud liikluses. Kes siin käinud, see teab millised ummikud siin tavaliselt on. Kuuldavasti on Hiina turistide ära kukkumine pannud paraja põntsu Bali turismile. 

Kuigi Hongkongi maismaapiir on peaaegu suletud, tuleb ikka mandrilt rahvast sisse ja nii nad pääsevad ka kaugemale reisima, sinna, kuhu neid veel sisse lastakse. Lennukis ikka mõned turtsusid küll, aga nüüd tundubki juba iga turtsatus kahtlane. Olin üle kahe nädala Hongkongis ja nähes iga päev uudiseid ja kuidas tänavapilt muutus, siis tegi paranoiliseks küll.

Kes sinna minemas, siis ehk on sellest pisut kasu

https://soundcloud.com/margus-kalam/01022010-olukorrast-hongkongis-seoses-koroonaviirusega
Salvestasin päev enne äratulekut podcastilaadse jutukese. 

Balil on selles mõttes ikka mõnus, et kohe läks endal ka paremaks meeleolu. Hongkongis ikka käidi kohati kaarega üksteisest mööda. Siin on tšill. 
Lennuki vastu tuldi tõesti maskides, sinna kus temperatuuriskännerid olid, aga kaugemal jäi neid üha vähemaks. Mõnel immigratsiooniametnikul oli ka mask lõua all. Võibolla siis tõmbab ette, kui hiinlane lauda tuleb. Ma tegin viisa (VOA) ja seal oli vaid üks inimene enne minda ja järgi ei tulnud rohkem kedagi. Rahvast oli tõesti vähem lennujaamas kui tavaliselt. Lennuk oli päris tühi. Ma ei tea, miks meid nii kokku suruti sinna? See oli Airbus 330, kus 2-4-2 istmeread ja kogu rahvas oli paigutatud tagumisse ossa. See keskmine, kõige suurem osa, oli tühi. Äriklassis vaid üksikud. Kõigil maskid ees kogu lennu aja. Söömise ajal võtsime ikka ära.

Siia tasub küll praegu reisida. Esmapilgul vähemalt. Eelmisel nädalal küll olevat päris palju sadanud, aga eile oli kuiv ja täna päike väljas.

Jah. Mulle see hinnatase sobib väga hästi. Liiga palju juba mansionite 9m2 tubades oldud

Olen sellega muidugi kursis, et Agoda allahindlused näiteks tavahinnast 100 euro pealt 20 euro peale on puhas jama, ükskõik mis riigis. Hotellides on hinnakiri väljas vahel ja seal ongi tavahind näiteks 30-40 eur. Siiani pole küll Hongkongis näinud, et nö päris hotellid sellist hinda pakuvad. Ikka need mansionite urkad on selles hinnaklassis.

Ma broneerisin nats kallima, Prudential Hotel (Jordan'i peatuse juures). Oli ligi 40 €. 

Näiteks Hotel Ease Mong Kok (Yau Ma Tei) praegu 26 € Agodas.

Ramada Hong Kong Harbour View 21 €

Sõbrad ajasid Saksa saatkonna kaudu seal asju. Neil vist kulus oma paar nädalat ajutise reisidokumendi saamiseks.

Vabandust, ma enne ei lugenud pealkirja  ja panin kiiruga vastuse. Nüüd ei saa seda kommentaari enam kustutada ;)

Nüüd on raamat valmis, millest kevadel siin foorumis juttu tegin. Nimeks sai Minu Aasia ehk siis aimate kes on kirjastaja ;)

Lisaks 16 loole, mis Postimehes ilmusid, on raamatus veel palju lugusid. Kokku üle 50. Täpselt pole kokku lugenud. 

Esitlused toimuvad:
28.08 Keava suveaias (Raplamaal) kell 19:00
31.08 Viru keskuse Rahva Raamatus kell 12:00
05.09 Tartus O.Lutsu nimelises Linnaraamatukogus kell 18:00

Kui neid kõiki linnu võrrelda, siis Chengdu oleks minu valikus viimane. Peale pandade polnud seal väga midagi vaadata, aga ma ei tea, võibolla on seal ostukohti. Selles mõttes on Guangzhou hea koht, sest hulgimüügikeskuseid igal alal ja osades kohtades saab ka ühekaupa osta, ei pea tervet konteinerit tellima. Loodust seal muidugi pole. Selles mõttes on Hongkong ideaalne, kuna on nii linna kui loodust. Minu jaoks on Hongkong nr 1 igas mõttes. Sealt saab Hiina viisa ka lihtsalt kätte. Ei pea olema lendude ja hotellide broneeringuid. Lihtsalt maksta tuleb rohkem kui saatkonnas tehes http://www.fbt-chinavisa.com.hk/services.html


Shanghai on ka äge aga mitte nii lihtne ja lollikindel nagu Hongkong. Olen sellest siin varem ka paar korda kirjutanud.


Aitäh komplimendi eest E.T.!

Nüüd on taas tasuta. Seal vahetus toimetaja, kes polnud varem minu lugusid postitanud ja oli selle tasuliseks pannud. Kirjutasin talle ja sai uuesti vabaks. Paraku jääb see praegu ilmselt viimaseks looks selles väljaandes. Lubasin, et kui midagi huvitavat tuleb, siis ikka saadan neile ja kui see sobib, siis vast avaldatakse ka. Keskendun nüüd raamatule, mis aasta teises pooleks peaks ilmavalgust nägema. Sinna tuleb rohkem selliseid lugusid, millest avalikult meedias ei saanud kirjutada erinevatel põhjustel. Mitmed tegelased on sotisaalmeedias sõbrad ja saavad aru kui ma neist kirjutan. Mitte üldse halvas valguses, vaid kultuuridevahelised erinevused pole kõigile ühtmoodi arusaadavad. Ja mõnes paigas vaja ka edaspidi ringi liikuda. Postimehest jäid üldse välja Taiwani, Vietnami, Korea ja Jaapani lood. Kõik millest tahaks kirjutada, ei mahu isegi raamatusse ära. Tõenäoliselt jätkan hiljem sügisest blogivormis, mida siis siia ka jagan. Mul ikka juhtub kogu aeg midagi ;)

Siin siis hetkel viimane lugu Indiast, kuidas ma kodumajutuse peremehe jooma ajasin. Kahju, et kogu juhtum loo formaati ära ei mahtunud. 

Kuna video autorid on tagasihoidlikud, siis viitan taas nende blogile. Kohustuslik lugemine kõigile Aasias seiklejatele

https://reis.kriips.net

Ma usun, ilmselt kõigile on juba arusaadav eelnevate näidete puhul, et võib õnneks minna, võib ka mitte. Mina võtsin ka riski mõned päevad tagasi Hanoist Chiang Maisse lennates. Ei ole veel piletit Taist edasi. Poiss küsis Hanoi lennujaama check-in'is,  kauaks ma Chiang Maisse jään. Vastasin, et nädalaks. Küsimusele, kas mul on juba lennupilet olemas sealt edasi, vastasin jah, Bangkoki. Jäi korrakas mõttesse  ja ütles okei. 

Ma ei tea mis kasu tal sellest infost oli, aga pardakaardi sain kätte.

Põhjus, miks ma üldse kommentaari lisasin, on see, et majutuse olemasolu tundub Tai piiril palju tähtsam olevat. Minu eest saadeti järjest ära noori seljakotituriste omale majutust broneerima või selgeks tegema, kus nad peatuvad. Küll nad suhtlesid seal teistega üle saali, kes erivates järjekordades seisid ja ajasid oma hostelite aadresse taga, või mõni läks järjekorrast ära broneeringut tegema. 
Ise mõtlesin, et mul järgmine sihtkoht ja lennu nr tühjad ankeedil. Olin juba valmis piletit ostma hakkama aga lootsin, et ehk suudan inspektori kuidagi ära veenda, et mul on otsad lahti ja nädala jooksul õunte pealt vaatan, kuhu ja millal minek. Õnneks ei teinud inspektor teist nägugi ja lõi templi passi.
Nii et teadmiseks - kirjutage hotell alati välja.

Check-in kiosk ei trüki pardakaarti välja, kui on lisaküsimusi. Oli äsja selline kogemus. See võis olla Guangzhous, kus sai isegi check-in-pagasi iseseisvalt registreerida ja ära saata. Oli küll üks teenindaja inimesi abistamas. Minu puhul tekkiski olukord, et pardakaarti ei trükitud ja kiosk suunas mind letti, kus taheti järgmise riigi viisat näha. Tõenäoliselt toimub sama ka juhul, kui on vajalik tõestada Taist väljalendu. 

Olen paar korda ostnud check-in'i kõrval kiirelt telefoniga lennupiletit Taist edasi, sest pardakaarti enne kätte ei anta. Indias oli vist korra ja kusagil veel. See on väga suvaline tõesti. Vahel on pilet olemas ja kui küsitakse, kas on, siis alati näha ei taheta. Samas on olnud olukorrad, kus ma näen kokreetselt kuidas töötaja võtab mu telefoni ja ajab sealt näpuga järge, et see lend oma süsteemi sisestada. Sõltub riigist ja teenindajast. Aga hirmutamisega pole siin kindlasti tegu.

Sama teema on siit foorumist juba läbi käinud ja varem olin mina see kes ütles, et pole probleemi, kuna minult pole küsitud. Kuni lõpuks küsiti ja ma poleks lennule saanud.  

Ostsin Bangkokist 10 000-se "hiinaka", kus ühtegi kirja polnud peal. Olen sellega käinud järjest Nepalis, Indias, Laoses, Kambodžas, Myanmaris, Hongkongis, Tais ja Hiinas. Tais ja Hiinas veel korduvalt. Vahel mõnes lennujaamas uuriti aga ütlesin kohe, et seal pole kirjas, kuid on 10 000. Alati lasti läbi. Lõpuks võeti see ära ühel Hiina siselennul umbes kuu aega tagasi. Vabandas veel, et tal ei jää muud üle, kuna reeglid on sellised. Ei olenud kahju ka, sest see hakkaski juba ära väsima ja mõtlesin uue osta.


Mis aga kvaliteeti puutub, siis olen juba mitu aastat kasutanud neid odavaid 10 000-seid. Ikka Bangkokist ostnud Pantip plazast. Alati on jutt olnud, et sellega saab 4-5 korda telefoni täis laadida. Tegelikult sain korra. Samal ajal kasutasin veel ka aktiivselt interneti, seega puhkeolekus oleks ehk tõesti kaks korda saanud. 

Nüüd ostsin ka Xiomi ja saab tõesti vähemalt 3 korda laadida isegi telefoni kasutades. Videokõne ajal ilmselt mitte. 

Mis puutub kommentaari, et milleks nii suurt akupanka vaja on, siis mul on telefon töövahend, mille abil suhtlen periooditi väga tihedalt. Sõnumid, fotod, videod jne. Vahel vaja käigu pealt videokõnesid teha ja see võtab eriti palju akut. Hiinas võtab VPN veel kõvasti akut lisaks. Seetõttu on mul koguni kaks akupanka.  

tsheburaska
Olen näinud kuskil lennujaamades leti peal seda kirja, et max 36 000 võib olla. 


Üks asi millega alt läksin, oli lennujaamast ostetud transpordikaart. See oli küll juba viis aastat tagasi, aga metroopileteid eraldi ostes oli märksa odavam liigelda. Sain mööda pükse sellega.


Sularahaga väljavõtuga küll probleeme polnud. Ilmselt keegi soovitas milliseid automaate kasutada. Kahjuks ei mäleta. Olin otse Jaapanist tulnud, kus oli sel ajal eriti keeruline leida õigeid automaate. 

Naljakas asi meenus restoranidega seoses. Lõpetasin lõunasöögi suht turistipiirkonnas, kus eeldasin, et räägitakse pisutki inglise keelt. Küsisin mitu korda arvet kummikutes vanema naise käest, kes edasi-tagasi mööda saali pendeldas ja iga kord minu käemärkidele õhus, mis imiteerisid arve kirjutamist, midagi käratas. Lõpuks selgus, et arve makstakse välisukse kõrval olevasse kassasse. Teistes riikides, kus sama süsteem, näidatakse viisakalt, et mine maksa sinna, aga ma lihtsalt ei pannud sisenedes seda kassaletti tähele. 

Inglise keelega oli seal üldse palju probleeme. Olin Jaapanis enne seda kaks kuud ja seal ei jäänud kordagi hätta. Koreas aga korduvalt.

Üks veider asi ka. Näitasin päeval tehtud fotosid hosteli omanikule, kes väga tahtis näha kus ma käisin. Kommenteeris kõiki pilte ja rääkis lugusid juurde. Olin pildistanud ühe restorani fassaadi, mis mulle disaini poolest meeldis ja selle peale tuli kommentaar "aa, see on koeraliharestoran, käisid seal söömas?"  Vaadake ette, kuhu sööma lähete ;)