Tänane EPL toob ära uudise Novatoursi enamusosaluse müümisest (http://www.arileht.ee/majandus/409804). Kuigi herr Ušeckas võib pidada seda "parimaks, mis praegu juhtuda sai", tekib minul siiski küsimus, kas see on ka parim, mis tegelikkuses Eesti kliendile juhtuda sai? Selge see, et taoline konsolideerumine on tänases suhtelistelt nõrga ostujõuga turgudel normaalne. Samas oleme me nüüd arvatud rõõmsasse vennasrahvaste perre, keda esindab siis Kesk-Euroopana Poola ja Ida-Euroopa-ehk eelkõige Läti, Leedu ja Valgevene. Samas ilmselgelt on eesti reisija ennast positsioneerinud eelkõige kui skandinaavialiku teenusetaseme-ja maitsega tarbija. Loogiline on, et uued investeeeringud meie suhteliselt sumbunud reiskorraldusturul toovad kaasa vähemalt uue kvantiteedi. Iseasi on see kas ka kvaliteedi? Väga palju just positiivseid näiteid kahjuks tuua ei ole. Pigem sõidetakse meile omaseks saanud standarditest teerulliga üle. Kahjuks ei Ida-Euroopa odavturism praegu just maailmas oma popolaarsuse haripunktil. Ilmekamad näited on kasvõi praegu Egiptuses toimuv, kus hotellid üsna nahhaalseid võtteid kasutades üritavad Lääne-Euroopa kliente tagasi tuua, või eelmisel talvel Austria suusakuurordid, kes tunnistasid ausalt ja avameelselt, et Ida-Euroopa külalised ei ole eriti oodatud, kuna ükski maksejõuline Lääne-Euroopa turist ei lähe enam hotelli, kus valdav osa külastajaid kõneleb vene keelt. Seega paneb mõtlema, kas see ei sea meid lähitulevikus olukorda, kus me paratamatult peamegi leppima sihtkohtade, hotellide ja muude teenustega, mis on suunatud spetsiaalselt ilmselt meie mentaliteedile siiski võõrale Ida-Euroopa turule. Ilmselgelt on selles valguses ka loogiline, kui turult hakkavad kaduma need väikesed Eesti firmadest isepusijad, kes on siiani pakkunud meeldivalt alternatiivi üha pealekasvavale massiturismile. Kuid reaalsus on täna see, et hind on siiski väga paljude jaoks veel reisimisel esmane, mida vaadatakse. Kahtlemata ei suuda üksiküritaja arvestatavat hinnakonkurentsi selles kontekstis pakkuda ja niššiturismi suudavad ehk elus hoida üks-kaks spetsialiseerunud firmat. Kas ei oleks mõeldav alternatiiv siiski ka see, kui meie kodumaised firmad saaksid ükskord sellest suurest "isest" üle ja paneksid seljad kokku (või leivad ühte kappi) ja looksid konkurentsi eesti reisijale mõeldud taseme ja kvaliteediga teenuse pakkumiseks? Oleks ülimalt tore kui keegi meie turismindusespetsidest, kes siin aeg-ajalt figureerivad (näit Margus jne)võtaksid seda teemat kommenteerida.