Vii Tallinna peenleiba. Minu tuttavad olid valmis valgest leivast täiega loobuma, kui ainult seda kraami siin leiduks. Tervislikum kah kui nende endi kandiline mage sponge. Kandilisest vormileivast praetud kangid küüslaugudipiga ajavad nad tõeliselt pöördesse - asi, mida siit naljalt ei leia. Kalevi tume/mõru shokolaad ja Tõmmu kommid, barbarissid ja kirsi, aprikoosi karamellid, soomlaste Marianne, verivorst "Krativorstike", erinevad "Kohukesed", vaakuumpakendis singid... ja veel: suitsetajatele suitsu (suitsukraami ostmine UK-s lubatud alates 16. eluaastast!), jube kallis siin - mingi 100 eeku pakk.
Verivorsti on siin kümneid sorte igas poes, ent Eesti oma leiavad minu kohalikud inglise tuttavad parema olevat, sest selles on rohkesti odrakruupe, mis vorstid ahjus lõhki küpsedes krõbedaks teevad. Nende endi verivorstid on üle/alamaitsestatud ja kruupe paar-kolm tükki vorsti sees - ülejäänu on jahu... brrr. Kilu peale ajavad nad silmad punni ja kõrist tuleb veidraid krookse - jäta karbid maha.
Nojah, minu tuttavatele pole must leib/peenleib jms küll eriti meeldinud. Rohkem nagu viisakusest noogutavad ja siis pöörduvad jälle oma kraami poole. (kuigi küüslauguleibadega on mul ka positiivseid kogemusi) Ja verivorst pole ka eriti populaarne, mis sest, et neil teoreetiliselt black pudding olemas on. Ega paljud sedagi söö.
Aga alkohol ja shokolaad on sellised igaks elujuhtumiks sobivad asjad, nii et mina läheks seda teed.