Palun infot Põhja-Korea kohta

Kõik, kes midagi teavad Põhja-Koreas reisimise ja muidu turismi kohta, siis jagage oma tarkust. Olen kuulnud täitsa õudusjutte selle riigi kohta..
Ette tänades

Pole seal õudust midagi. Ainult Kim TšöngIli kohalik KGB saadab sind. Ja pokazuuhat opn palju ning poed lagedad. Kuid seda meie mõttes, rimide ja maximatega võrreldes. Tegelikult on eksootika meie jaoks olemas ning toitki palju tervislikum kui meil.
Jama on ainult sinnasõitmisega. Olen seda isegi ajanud, kuid seni soiku jäänud. Nimelt korraldatakse küllaltki kallist reisi ainult Hiina kaudu. Seal pannakse rühm rongile ja antakse piiril KGB-le üle. Järgneb ajuloputus igal võimalikul moel. Vabalt liikuda peaaegu ei saa. Samuti on kohalikud igasugustest kahtlastest tegelastest hoiatatud, kohe koputavad su peale. Sest sa erined kohalikest sedavõrd, et jääd igal pool kohe silma.
Kuid kindlasti tasuks seal ära käia, kuskil mujal sellist pilti ei näe.
Lootsin midagi sarnast näha ka Albaanias, kuid pettusin. Ainult laskepesi oli paksult, muu aga nagu Moldaavias, vaid rohelust vähem.

Siis väga-väga seal vist hääletada ei saa?:)
Tegelikult täitsa huvitav, kuidas neil jätkub kõikidele turistidele toda KGB-d? Või on neil mingid piirangud ja kvoodid ka turistide arvu suhtes? Muide automaatselt meenub Bondi filmist too vähe tüsedam mees, kes ütles: can't you say hello like normal people do?:D

Mõelda tasuks ka selle peale, kas Põhja-Koreas käimine on üleüldse eetiline. Tegemist on kuritegeliku rezhiimiga, mille all selle riigi rahvas elab näljas ja viletsuses. Seda ei näe turist eluilmaski ja sealset propagandamasinat ei saa kindlasti mitte alahinnata. Kas kujutaksite ette, et lääne turistid oleksid sõitnud 50-datel aastatel dzhiipidega kusagil Siberi vangilaagrite läheduses ja nautinud hiljem soojas hotellis konjakit, kui sajad tuhanded inimesed metsatöödel oma elunatukesega jumalaga jätsid. Nende hulgas ka tuhanded eestlased.

Olen millegipärast arvamusel, et inimesed, kes sellisel "organiseeritud eksursioonil" ära käivad võivad hakata tagasi tulles rääkima midagi Koreade sõprusest ja sellest, kuidas Põhja-Korea teeb omalt poolt suuri jõupingutusi, et suhteid oma lõunapoolsete vendadega rahumeelselt klaarida.

Igasugune reisimine selles riigis on, nagu juba mainiti, üsna kallis ja see raha läheb otse valitsuse (õnneks) üsna tühja kassasse, ega jõua sealt kunagi lihtsate põhjakorealasteni. Olen arvamusel, et seal käimine ainult pikendab korea rahva kannatusi ja on sügavalt ebaeetiline (mingil määral kehtib mu seisukoht muuseas ka Myanmari kohta)