Ehk on allolevast abi... Baseerub kahel Islandi reisil, üks oli jalgrattal lõhikeste jalgsietappidega, teine rendiautoga ja jalgsi radiaalidega. Mõlemad alustet ja lõpetet Keflavikis. Mõlemad toimunud suvel. Hinnad on islandi kroonides.

Keflavik - kuhu edasi? Kuna gaasi lennukiga vedada ei saa, siis on esmase gaasikoguse hankimiseks mõistlik piiluda kämpingusse, mis asub lennujaama ja Keflaviki linna vahel - seal on spetsiaalne kast, kuhu lahkujad oma poolikud balloonid jätavad. Kui edasi on suund Reikjaviki, siis sealne kämping omakorda pakub võimaluse lahkujate toiduvarude arvelt oma esmased toiduvarud tekitada.

Toit Kuna jõudsime hilja Keflaviki, siis külastasime Keflavikis kauplust nimega "10-11", mis oli pikalt lahti ja kus sai esmase söögivarustuse (üsnagi kirvehinnaga). Edasi soovitaks külastada Bonus-keti kauplusi (tunneb ära suure optimistliku roosa põrsa pildi järgi kollasel taustal), kus hinnad tevad mõnede kaupade osas silmad ette isegi Eesti supermarketitele. (ehk siis on odavamad). Tundub, et Bonus poed on igas suuremas asulas, mõnel pool isegi kesklinnas (Reykjavikis supermarketi osa), mõnel pool äärelinnas (Isafjordur). Väga 'low budget' rändurid võivad uurida, kas kämpingus on nö ülejääkide kast. Eelpool mainitud Reykjaviki linnakämpingus oli selleks eraldi ruum, Kverkfjöllis oli selleks spetsiaalne kast.

Gaas Bensiinijaamad müüvad, hinnad on üsna varieeruvad samasuguse ühiku osas. Kallim kui Eestis.(Me vaatasine seda keeratava otsikuga gaasiballoone, müügil olid mõlemad, ka see nö otsatorgatav).

Kütus ja bensiinijaamad Bensiin ja diisel oli 2007 suvel suht samas hinnas, ca 122-126 krooni liiter. (Eelmisest külastusest on mul meeles drastiline hinnavahe, mis neil diisli ja bensiini hinnal oli). Bensiinijaamu on suurtel teedel piisavalt, sisemaal liikumisel peaks tegema ettevalmistusi. Kas siis omama lisapaaki või...me lihtsalt kasutasime paari tühja 2-liitrist limonaadipudelit. Bensiinijaam võib välja näha kuidas iganes, kuid saadav bensiin oli meie autole täiesti joodav. Bensiini eest maksmine - üldjuhul sai kaardiga, tihtipeale olid bensiinijaamad iseteeninduslikud, kuid sel puhul oli seal ka inglisekeelne abi või mõni kohalik aitas. Mõnda deebetkaarti mõni müügipunkt ei tunnustanud, seks puhuks näiteks N1 bensiinijaamade kett võimaldas juuresolevast poest osta ettemakstud 3000 või 5000 kroonise kaardi, mille eest siis erinevates tanklates tankida sai.

Kaart. Islandil müüakse bensiinijaamades ja kämpingutes väga häid kaarte ja nad on hinnaklassilt samas hinnas, mis siin müüdavad "gloobused". Kaartide hinnad olid 1000-1500 krooni. Kindlasti leiab ka odavamaid ja kallimaid, kuid need mainitud olid 1:250000, 1:300000 täpsusega. Turismikaardid mõne piirkonna kohta saab tasuta - bensiinijaamad, infopunktid, kämpingud abiks. Eelnimetet kohtadest saab väga palju reklaammaterjali ilmselt enamuse piirkonna vaatamisväärsuste kohta.

Reisikiri. Olen Islandil orienteerunud Lonely Planeti järgi ja Rough Guide järgi. eelistan esimest. Võib-olla, kuna olen harjunud selle ülesehitusega. Veeb on abiks ja loomulikult suhtlemine kohapeal. Lonely Planetit vahepeal Eestis saada polnud - pole hullu - vaadake Islandil raamatupoodi ja saate.

Telkimine. Üldjuhul saab leiab telgile asukoha. Olenevalt liikumisviisist (jalad, jalgratas, auto, ...) ja olenevalt eelistustest (tee ligidal, teest eemal, mere ääres, kämpingus, vms) võib telkimiskoha leidmine suts aega võtta, kuid selle leiab. Kämpingud - on (üldjuhul) tasulised, 2007 suve seisuga küsiti 600-800 krooni ringis per ööbija. Lisateenused (dušš, akude laadimine (a 100-200 krooni)) võivad olla eraldi tasustatud, kuid ei tarvitse. Mõnes kämpingus on olemas koht, kuhu saab jätta või võtta toiduaineid.

Telkimisvarustus Olge valmis halvimaks. Tugev tuul (no ikka väga tugev). Kui uskuda reisikirju, siis on telke ka ära viidud. Kindlasti saab hakkama tavalise kahekaarelise telgiga, kuid kindlam oleks omada midagi tugevamat. Eks see oleneb ka külastatavatest kohtadest. Kämpingutes pakutakse kohalike telkide/majakeste teenuseid, vaja vaid magamiskotti (ja võib-olla ka alusmatti).

Akude laadimine. Rendiautoga liikudes tasub laadiad varuda. Meie kasutasime ühel korral kämpingu teenuseid (videokaamera aku laadimine oli ainus põhjus kämpingus ööbimiseks:) ja kahel korral kasutasime laevasõite (Heymaey saarele ja tagasi; Westfjordidest Snaefjallsi poolsaarele) akude laadimiseks.

Mobiililevi. Levi on väga auklik. Piirdub asulate ümbrusega. Sisemaal unustage telefon ära või lülitage välja.

Hinnad. Peab tunnistama, et Eesti on oma hinnatasemelt järgi jõudnud ja mööda läinud. Kindlasti leiab palju hindu, mis ohhetama võtavad, kuid pisukese otsimise peale leiab hindu, mis pead kratsima panevad, et kuidas see meie hinnatase ikka nii sarnane saab olla. Püüan oma allesjäänud tšekid üle vaadata, dešifreerida ja järgmises posituses mõned hinnad välja tuua.

Ilmastik. On väga varieeruv. Võib olla vihmane - selline pidevalt tibav vihm või miskit suts tugevamat. Tugeva tuulega on vihm mitte vertikaalne vaid horisontaalne. Kuid võib juhtuda ka nii, nagu oli meil sel suvel - päike, tuuletus ja...meeletult pisikesi putukaid, keda Venemaal "moskadeks" kutsutakse. Islandi "moskad" on viisakad ja ainult tüütavad erinevalt Venemaal kohatutest, kes tuulevarjulisse kohta saanuna (prilliraami taha, varruka mantseti alla, ... saanuna kohe suure tüki välja hammustasid. Bensiinijaamades müüakse võrkusid, mida saab pähe panna. Tuul. Kuigi meil sel suvel õnnestus tõeliselt tugevast tuulest pääseda, mäletan eelmisest korrast, et hea "bombshelter" tüüpi telk andis päris mõistliku enesetunde. Temperatuur. Päikese käes on soe ja pilve all on külm. Juulis on öösel valge. Päike loojub väga lühikeseks ajaks.

Maastike läbimine. Nagu juba teistes kommentaarides öeldud, F-tähega algavad teed võivad sisaldada lõike, mis on läbitavad vaid neljarattaveoga autodega. Mõned neist F-teedest teevad silmad ette meie kohalikele kruusakatele, mõned on tõeline nuhtlus nii autosõitjale kui jalgrattasadulas liikujale. Teede autodele avatud olemise kohta on veebileht, kuid mõistlik on jällegi küsida kohapeal olles kohalike käest. Üldjuhul, kui on olnud kuivem periood, siis on F-teede jõed suht kergelt läbitavad ka tavalisele neljarattaveoga autole (või isegi tavaautole), kui on olnud vihmasid, siis.... Olen sellised läbinud vaid jalgrattaga, ratas loomulikult käekõrval. Rendiauto korral soovitaks kuulata rendileandja esmaseid soovitusi ja vähimagi kahtluse korral olla paranoiline. Muud teed - asfaltteed on head, kruusateed (nii F- kui tavalised) võivad olla VÄGA treppi sõidetud.

Autorent. Leidsin oma rendifirma Interneti kaudu. Rahvusvahelised tuntumad ketid (Sixt, Hertz, ...) küsisid rohkem raha. Kuigi algul tundus meile odavaim võimalikest neljarattaveolistest (Suzuki Jimny) väga tillukese autona, siis sellega ringi liikudes veendusime, et tegu on väga tõhusa masinaga. Mahutas ära 3 täiskasvanut ja nende varustuse - no kitsas oli....(tagumisel). Jõgesid ületasime edukalt, treppis teedel põrusime üles-alla mõnuga. F-teedel kulus ca 7-8 l bensiini 100-le km-le, suurtel maanteedel suurematel kiirustel märksa rohkem. Muide - väga palju Jimny'sid sõidab seal ringi, pole mõtet häbeneda. Kuid kui võimalusi rohkem, pere suurem, vms, siis saab rentida kuni koljatautodeni. Me leppisime nende pildistamisega:)

Kindlustusest rendiauto puhul - küsige detailid täpselt järele. Kindlustus ei kata probleeme, mis tekivad vees (jões), samuti ei ole kindlustuskaitse all auto põhi.

Kaardimaksed. Üldjuhul saab kõikjal maksta kaardiga. Mõnda deebetkaarti mõned teeninduspunktid ei aktsepteerinud - meil oli N1 bensiinijaamades probleeme Hansapanga Visa Electron deebetkaardiga, Sampo oma toimis. Igaks juhuks olimegi varustanud end erinevate kaartidega ja hätta ei jäänud.

Kuhu minna, mida teha. Eks igaüks, kes Islandi sihiks on võtnud teab juba ise ette, miks ta sinna läheb. Julgustaks rahvast minema sisemaale ja vaatame neid suts nurgatagusemaid kohti.