Turistikates on hinnad nagu meil. Sai seal söödud oma elu halvimaid krevette mereäärses restoranis. Samas kohalike söögikohad pakuvad väga hea hinnaga maitsvat lõunat. Umbes 2- 2,5 eurot tuli  suur  taldrikutäis riisi, jahubanaani või jukkat kana või sealiha ja oakastmega.    Euronõudeid muidugi pole  neist söögikohtadest leida, aga tervisele halvasti ei mõjunud.  Eriti meeldis Samana poolsaar- ilusad rannad, lopsakas loodus. Puerto Plata rannad ei olnud parimad - räpased ja suurte lainetega.

Olime eelmisel aastal, käisime erinevates kohtades söömas ja kõige soodsamad tundusid nn hiinakad, samas väga maisev oli alati kõik. Teenindajad ei pruugi ühtegi keelt osata, isegi sõna "water" oli tundmatu. Proovisime ka kohalikke "putkasid" ja kuigi kohad ise olid kaugel meie mõistes korralikust söögikohast, siis toidule ei saanud midagi ette heita. Odav ka, kuigi ma ei mäleta täpseid hindasid. Palju on välismaalaste peetavaid kohvikuid, nendes hinnad krõbedamad kuid mitte kallid ja parima fritüüritud kala saimegi ühest prantslaste rannakohvikust. Tasub minna koskesid vaatama, neid seal mitmes kohas. Damajagua on lahe koht.https://www.tripadvisor.com/Attractions-g147288-Activities-c57-t95-Dominican_Republic.htmlSanto Domingos ei käinud, kuna eelnevalt sai loetud, et mõttetu koht ajaraiskamiseks ja soovitati sealt kiirelt edasi sõita. Nii olimegi Puerto Plata kandis, tegime väljasõite lähikonnas, väike linnake Sosua jäi meelde, kirju rahvaste paabel. Kindlasti tasub võtta päevatripp kohaliku juhiga, kes näitab kohalikku elu-see on uskumatu kuidas inimesed elavad - palmi all onnis imeilusa ookeani ääras ja rämpsuhunnikud varjutavad päikese. Puerto Platas käige mäe otsas botaanikaaias, taksoga minna tõstuki juurde: http://telefericopuertoplata.com/ ja pärast jalgsi alla läbi linna, sadama kanti jalutades näeb ka kohalike elukvartaleid, peab olema ettevaatlik et lahtistesse solgikraavidesse ei astu (lapsed muide mängivad neis)Kohalikud on sõbralikud ja lahked, mingit hirmu me kuskil ei tundnud oma käe peal ringi uitades küll kordagi, ka mitte sügavas slummis kus me ainsad valged olime. Pimeda peale igaks juhuks ei jäänud:) Randades on murdlainetus kaunis tugev, aga vesi soe ja mõnus aastaringselt. Randa mööda saab lõputult jalutada, ei ole piiratud hotellide territooriume.Ja linnade vahel võib julgelt sõita nn marsruudikaga-väikebuss kus me ükskord lugesime kokku 17 inimest+suur rull mingit ehitus/soojustusmaterjali (kohti vist 11 või nii) ja hind olematu. Kui ütled juhile, kus maha tahad minna, siis peatuse saabudes hakkavad kohalikud kõik sädistama ja käte-jalgadega selgeks tegema, et sinu peatus ja kui sihtkoht otseselt ei paista, siis osutasid veel käega õige suuna kätte:)Üks asi on küll tegelikult, mida karta - päike nimelt. Me reisime küll mitu korda aastas ja mingi jume on peal pidevalt, mees on kunagi merd sõitnud troopikas ka, aga vot seal põlesime esimese paari päevaga nii ära, et oi-oi. Päike hammustab sõna otseses mõttes. Nii et kreemikiht korralikult peale.Terve saar lõhnas mu meelest kookose järgi, piña coladat pakutakse igas variandis - lihtsalt jäätiselaadset lastele ja kõikvõimalikes variantides alkoga kokteile, tasub proovida. Ka puhastusvahendid on kookoselõhnalised ja ananassid on väga-väga head. Üllatasid nende supid, tavaliselt reisdel ikka muud head ja paremat proovinud ja hetkeajel sai kuskil suppi võetud, edaspidi proovisime mitmel pool erinevaid ja tõesti olid head.