Käisin värskelt 2025 detsembris, jõulude ajal, Saudi Araabia reisul ning jäin väga rahule. Kuna keegi seal väga ei käi (vähemalt selline mulje jäi kohapeal), siis mõtlesin jagada natuke ka oma kogemusi.

Viisa oli väga lihtne – tuli paari tunniga ja maksis 96 eurot koos kindlustusega.

Auto sai renditud Riyadhi lennujaamast Sixtist. Tähelepanuks see, et küsitakse lisadeposiiti liiklustrahvide jaoks, kuna terve riik on kiiruskaameraid täis. Liiklus ise oli kogenenumale liiklejale täiesti normaalne. Linnades läks asi veidi hektiliseks, aga üldjoontes ei midagi erilist. Kindlasti tasub väga hoolega liiklusmärke jälgida, sest kiiruskaameraid on tõesti palju. Paari tunni jooksul maanteel sõites nägin kuskil 10–15 trahvi sähvatust.

Plaan oli siis selline:
Riyadh – Ushaiqer Village – Al Ula – Wadi Al Disah – Umm Lajj – Medinah – Jeddah – Riyadh.

Arvestama peab meeletult suurte distantsidega ja autoga sõitmist on seal palju. Kogu see tripp tuli kokku umbes 4500 km. Samas on maanteed suures pildis väga heas korras, kütus maksab umbes 50 senti liiter ja vahemaad saab üsna kiirelt läbida.

Teekonna Al Ula suunas soovitan jätta vähemalt lõpu valgesse aega, sest tee ise on juba väga ilus mägises kõrbes. Riyadhist tulles peatusime öösel linnas nimega Hail, kuna distants oli väga pikk.

Al Ula – soovitan kindlasti kõigile minna Hegra, Elephant Rocki ja Al Ula oldtowni. Hegra pilet maksis umbes 40 eurot ja selle eest sai konditsioneeritud bussiga ringi sõita mööda kõrbe hop-on-hop-off stiilis. Kahjuks omal käel seal avastada ei lubatud. Sisuliselt on Hegra nagu Petra, aga lahjem versioon. Samas oli inimesi kokku vaid umbes 20 ja enamus neist kohalikud turistid.

Al Ula vanalinn oli päikeseloojangu ajal väga sürreaalne kogemus. Tundus nagu koht, kus kohalikud naised käivad aega veetmas – nii palju niqabides naisi polnud ma varem kuskil näinud. Tekkis tunne nagu oleks ajas tagasi rännanud.

Kahjuks ise Wadi Al Disahi ei jõudnud, aga see on kindlasti ka vaatamist väärt koht.

Umm Lajj on kuurortlinn türkiissinise veega. Minu käimise ajal nägin seal ainult paari eurooplase välimusega inimest, muidu oli tegu täiesti kohalike kohaga. Proovisime pääseda ka Red Sea Projecti alale, et näha, mida nad seal ehitavad, aga kahjuks ilma ööbimiseta sinna ligipääsu ei anta. Piltide ja videote järgi tundub väga ilus koht, aga öö hinnad algavad umbes 500 eurost, seega jäi see eelarvest välja.

Medinah oli üks huvitavamaid kogemusi. Alles paari aasta eest tehti turistidele avatuks ka Al Masjid e Nabawi mošee, mis on moslemite jaoks tähtsuselt teine koht pärast Mekat. Mind lubati küll ainult väravate taha, aga sellest täiesti piisas. Rahvast oli palju, enamus neist olid teel palvusele, aga kuidagi tundsin seal linnas ka mitte moslemina mingit jõudu sellest mošeest ja linnast. Ei oska seda kuidagi hästi kirjeldada, seda peab omal nahal tundma. Inimesed olid seal linnas äärmiselt sõbralikud ja toredad. Kindlasti soovitan seal sööma minna Jeemeni restorani nimega مطعم مراسيم المدينة للأكلات الشعبية اليمنية.

Jeddah on ilus suurlinn Punase mere ääres. Vanalinn oli väga ilus ja selles linnas on näha, et uute ehitiste ja vaba aja veetmise kohtadega on palju vaeva nähtud. Restoranid olid väga head, promenaad väga hea. Beach club kesklinnas maksis 20 eurot koos tooliga.

Riyadhis soovitan kindlasti minna Diriyah’sse – väga ilusasti renoveeritud vanalinn, mis on tehtud suureks tõmbekeskuseks ka kohalike seas. Kahjuks Riyadhis liiga palju aega ei olnud, aga kindlasti on seal avastamist veelgi.

Toidust rääkides – ma arvan, et keegi ei usu, kui ütlen, aga toit oli tõeliselt imeline. Üks parimaid toiduriike, kus ma käinud olen. Absoluutselt kõik toidud, mis said söödud, olid väga mõistliku hinnaga ja tippklass. Käisime isegi Riyadhis Tai restoranis, mis oli südaööl puupüsti täis ja maitses täpselt nagu Aasias.

Inimestest – Äärmiselt külalislahked, soojad ja sõbralikud inimesed.

Hinnang - 10/10

Kas tegu on ebaeetilise reisiga või mitte, on igaühe enda otsus ja arvamus.