Olen olnud vaid Yogyakarta ümbruskonnas ja seda vahetult enne covidit, seega väga palju aidata ei oska, aga mõned tähelepanekud siiski.

Üks asi, millega ma ei osanud toona päris hästi arvestada, oli see, et seal ei ole turismisektor eriti arenenud. Mis ei ole iseenesest halb asi. Lihtsalt tuleb arvestada, et kõik pole käe-jala juures ja päris nii lihtsasti, nagu paljudes muudes riikides, ok hinnaga saadav. Näiteks, mul oli juba minnes plaanis, et võtan autojuhi, kes võiks päeva jooksul kohalike vaatamisväärsuste juurde sõidutada. Aasias on see ju tavaline ja hinnad ka reeglina soodsad. Läksin esimene õhtu Malioboro tänavale (Yogyakarta peatänav) ja eeldasin, et küll ma sealt mõne autojuhi ikka leian, kui mitte peatänavalt, kust siis veel. Aga ei leidnud. Kuigi terve pikk tänav oli väga elav, siis turiste seal eriti polnud, seega polnud eriti ka selliseid tavapäraseid turistidele mõeldud pakkumisi. Olid mõned kohalikud reisibürood, kes pakkusid päevatrippe, aga need hinnad, no need olid ikka päris kallid. Ma nüüd enam väga täpselt ei mäleta, aga mingi 8h päevatripp minibussiga oli….kui ma nüüd ei eksi, siis kuskile 100 eurot/pp see hind jäi. Autojuhi teenuse pakkujaid ma seal mõne tunni jooksul ei kohanud (transpordi pakkujaid oli palju, aga mõtlen just sellist 8h vms, mitte lühikesi otsi). Autojuhi leidsin googeldades.

Läksin sinna Balilt ja Baliga võrreldes oli kontrast päris suur (positiivses mõttes, vähemalt minu jaoks). Turiste oli väga vähe, kohalikud olid uudishimulikud, soovisid teha meiega pilti ja uurisid, kust pärit oleme. Seda siis ilma soovita meile midagi müüa või pakkuda, seega eeldan, et pigem reaalsest huvist. Seal on vähe teine vibe, kui muudes populaarsemates Aasia sihtkohtades. Mulle seal igatahes meeldis.

Enda kogemuse põhjal võin öelda, et kui olla selline reisija, kellel peab olema kindel plaan paigas ja kes ei talu „vaatan kohapeal, küll leian“ mentaliti, siis soovitan veidi eeltööd teha. Nt kasvõi autojuhi või ekskursioonide osas.

Kui olla Yogyakarta kandis, siis soovitan üle vaadata ka nn Chicken Church. See jääb tavapäraste vaatamisväärsuste piirkonda ja loodus on seal kandis minuarust päris kena.

Hindadest. Transport oli odav (sh taksod, ise kasutasin mingit kohalikku äppi). Söök oli odav või väga odav. Ööbimine oli odav. Ekskursioonid olid pigem kallid. Sissepääsutasud templitesse olid minu hinnangul pigem kallid. Prambanan ei olnud väga kallis, toona vist 25 eurot. Borobudur päiketõusu ajal - ma pole kunagi kuskil nii palju vaatamisväärsuse sissepääsu eest maksnud.

Linnade vahel liikusime rongiga. Väga kiire, puhas ja täpne. Kas Ijeni juurest Yogyakartasse saab seda ei tea. Sõitsime Jakartast Yogyakartasse ja sealt hiljem edasi Surabayasse. Märtsis saate ilmselt ka vihma. Võin soovi korral jagada hea autojuhi kontakti Yogyakartas.