Viimased kommentaarid

Trip ei peaks taolist teemat ülal hoidma.

Kui tahad tõelist elamust ja oled nõus ka veidi kulutama, siis vapustava elamuse saad hotell Banyan Tree Bangkok 61.korruselt asuvast avatud (!) katuserestoranist. Soovitan kindlasti kohad ette broneerida. Elamus garanteeritud! http://www.banyantree.com/en/bangkok/experience_the_resort/dining/vertigo_and_moon_bar

Ma ei põe otseselt lennuhirmu, kuid mida aeg edasi, seda vähem lendamine meeldib.

Häirivad lärmavad või lihtsalt teiste reisijatega mitte arvestavad kaasreisijad, n. ebamugavust tekitavad ja süda pahaks ajavad imikutega reisijad (kes oma last sinu kõrval avalikult söödavad, mähkmete vahetamise ajal oma last sinu vastu toetavad, lapse suust välja tulevat toitu/okset sulle peale ajada lasevad jmt õudus), suured paksud kõrval toolil istuvad reisijad (kes lihtsalt ei mahu ainult oma kohale ja kes istuvad ka poolel sinu toolil, nii et oled sunnitud pikki tunde olema surutud võõra, sageli higi jm järele haisva võõra inimese vastu,öäkk!), nooremapoolsed mehed (kes ennast lennukis kotkaks joovad, suhtlema kippuma hakkavad ja lõpuks magama jäädes norskama hakkavad ja sinu peale magama vajuvad).

Kardan, et lennuk kukub alla.. et äkki on lendur, mehhaanik, dispetsher jt asjasse puutuvad tegelased tegelikult kõigest inimesed (s.t. võivad eksida).

Kardan, kui lennuki kapten reisijaid hirmutama hakkab stiilis "siseneme tugeva tuulega äikesepilvede alasse, kõik reisijad peavad kohtadele jääma, meid ootab ees väga tugev turbulents, mille mõju lennukile on ettearvamatu...". Selline hirmutamise taktika on omane just SASi lenduritele, ilmselt nende ametiühing nõuab kõige otse välja ütlemist vastupidiselt Finnairile, kelle kaptenid on "vanad rahud" ise ja kelle ka kõige hullemas turbulentsis üliaeglaselt ja rahulikult lausutud "veerand tunni pärast hakkame toitu serveerima, täna on õhtusöögiks strooganov.." võtab hoobilt kõhust hirmukrambi ära.

Kole, aga tõsi, hirmust üle aitab alkohol, pits või ka kaks konjakit. Aitab ka teiste reisijate vaatamine, tavaliselt kõik magavad või on muidu väga flegmade rahulike nägudega. Ja alati aitab, kui saan oma mehel käest kinni hoida, siis ei ole midagi karta!:)

Lennanud olen palju, tuleb ligi 400 lendu, kui Eesti siseseid ka arvestada. Estonian Air Euroopa piires ja Finnair kauglendudel on minu vaieldamatud eelistused. N42

ja ka uuem, peale tsunaamit välja antud variant LP "Thailand"i annan kingituseks uuele Taimaa fännile. Kes huvitatud, andku teada.

Probleem on tegelikult täiesti olemas. Endal jäi eelmine talv soojal maal käimata samal põhjusel: peres on 5 aastane (pool)pöörane marakratt ja sellisega saab reisida vaid otse Tallinnast. Muidugi pole Helsinki kaugel, Vantaa lennujaam, Finnair ja soomlased inimestena on väga mugav ja mõnus valik, kuid pöörases eas lapsega (lastega) oleks kindlalt mugavam otse Tallinnast reisida. Näeksin meelsasti talvel võimalust reisida Marokosse, Tuneesiasse, mõnele teisele Kanaari saarele (Lanzarote, Fuerteventura) aga miks ka mitte Costa del Soli, kus võib vabalt olla ilus päikseline ja 25 kraadi sooja.

Kas keegi teab, mis seal Vantaa lennujaamas nende kohvritega ikkagi toimub? Sain aru, et streik (mis oli ebaseaduslik) lõppes juba detsembri lõpus. Nüüd siis jälle jama. Just alles 13.detsembril sõitsin Finnairiga õhtul Pariisi. Vähe sellest, et lennuk ise hilines üle 2 tunni, kuna 1 mootoritest lakkas töötamast ja lennuk pidi madalamal ja aeglasemalt sõitma, aga pagas jõudis kohale ööpäev hiljem. On ikka jube nõme jõuda öösel kell 12 Pariisi kaks kätt taskus. Ja siis öösel 24h apteegist hädaabi kosmeetikat osta. Muidugi olin ise loll, oleksin pidanud käsipagasiga minema, kuid minu jaoks on Finnair alati nii kindel firma olnud. See selleks. Aga nüüd on mul paari nädala pärast minek Taisse. Ei kujutagi ette, sinna ikka 2 nädalaks vaid käsipagasiga ju ei lähe (vähemalt mitte minusugune daam ...:)) Kas keegi teab, mis Finnairis ja Vantaas toimub? Varasemalt on minu jaoks just Finnair ja Vantaa lennujaam olnud see kindel ja alati korrektselt toimiv. Kas kellelgi on infot, kuidas pagas itta suunduvatele lendudele jõuab? Varasemalt on neid idalende eriti oluliseks peetud ja üritatud streikidest eemale hoida. Olen kohe täiesti murelik. Arusaamatu, kuidas Finnair laseb sellisel jamal nii kaua kesta.

Kõik oleneb ju sellest, et millist puhkust sa soovid. Kui otsid sellist "keskmist ja normaalset, mitte ööklubi kõrval, aga siiski inimeste keskel", siis arvan, et Kamala oleks väga hea valik. Kamala on vaid 15-20 min Patong Beachist, kui peaks tekkima tahtmine möllu keskel olla, siis pole kaugele minna.
Kamalas on ilus pikk liivarand ja kõik nö rannateenused olemas. Patong ise on kindlasti liiga lärmakas ja mitte kõige puhtama veega. Karon ja Kata on masspuhkajate kohad, mulle isiklikult tundub, et Karon ka ei ole kõige puhtama veega ja kahjuks on sinna viimase 10 aasta jooksul ehitatud palju suuri betoonist ehitisi ja üldse tundub selline tuusikuga perepuhkuse koht.
Kamala on muidugi ka palju muutunud peale tsunaamit (Kamala oli üks enamkannatanud piirkondi, seal on isegi rannajoon muutunud!!), aga kui sa seal varem käinud pole ja ajalugu meenutades klimpi kurku ei teki, siis on koht ikkagi viimase peal.
Kui otsid siiski mingit päris vaikset kohta puhta valge liivarannaga ja väheste turistidega, kus oleks elu ilma sõõrikuid ja puust jõehobuseid pakkuvate tüüpideta, siis minu absoluutne lemmik 2009-2010 a. talvel on Nai Thon Beach. Parim (ja kallim ..) hotell seal on Trisara. Otse rannas on vaid üks hotell, nime ei mäleta, aga tundus täiesti korralik ja vast mitte väga kallis. Nai Thon Beach asub Kamalast lennujaama poole sõites peale Surin Beachi.
Surin Beachi julgen ka soovitada, ta on Kamalast väiksem, seal ei ole suuri koledaid betoonist hotelle, nagu Kamalasse peale tsunaamit on tekkinud. Olin Surin Beachil 2 aastat tagasi märtsikuus, rannas oli väga vähe inimesi ja vesi tundus puhas. Surinil on mitmeid häid hotelle, kindlasti leiad midagi.
Märtsis on tunduvalt kuumem, kui aastavahetusel. Kui oled märtsikuus Tais esimest korda, siis päeval päikese käes ei maksaks katmata peaga eriti ringi tuisata, pearinglus kuni päikesepisteni tuleb kergemini kui arvata oskad ja kindlasti joo palju vett, vähemalt 2 l päevas. Isegi kui tundub, et janu nagu pole. Üldjuhul märtsis ei tohiks sadada.

Ise olen alati leidnud kedagi, kes mind autoga Tallinna lennujaama tooks (mõni hea sõber/sõbranna või sugulane) ja olen lennujaamas vahetanud ära riided ja jalanõud. Saapad, kasukas, müts, kindad ja sall on jäänud selle sama lennujaama tooja kätte, tema tuleb ka paari nädala pärast samade asjadega ju vastu! Tallinna lennujaamas olen pannud jalga võimalikult kerged kingad ja ka villased sokid. Plätude ja paljaste varvastega ei soovita ma mingil juhul minna, sest elu on näidanud, et Helsingis ei pruugi lennuk otse "lonti" minna, vaid tuleb astuda õuest läbi bussi ja seal tükk aega külmetada. Sama tagasi tulles, siis seisad lennuki trepi ees ja ootad tuules, lumesajus ja külmas, millal pääseks külma lennukisse... Enda rekord on Taist tulles trampida paljaste jalgadega -26 kraadises pakases. Selline terviserikkumine ei ole ju tegelikult mõistlik. Võta kaasa ka näiteks õlasall või ka kaks (kui naissoost oled..:)), need on kerged ja hea endale ümber kerida, kui külm hakkab. Arvesta, et ka lennukis võib teinekord öösel jahe hakata. Üldjuhul lähevad Finnairi lennud Taisse välja hilja õhtul ja enamus inimesi öösel üritab magada. India lendude kohta ei julge pead anda. Ja mingit pika varukaga eset on nagunii ka soojal maal vaja, kasvõi lennujaamades ellujäämiseks. Lennujaamad on ju igal pool akendega külmkapid. Head reisi!

Issand jumal! Ja kus kohas mina elanud olen, et selle maha magasin? Väga kahju! Kas tuleb järgmine ka millalgi? Ise olen aegade algusest Tripi püsilugeja, aga suht väike kommenteerija.

  1. 10 aastat tagasi. Lennuk oli mingi väike uskumatu kõvasti mürisev ja propelleritega. Juba õhku tõusmisel pressis lae paneelidest välja tugevad veenired otse reisijate peale, nagu oleks lennuk koos reisijatega dushi all olnud, mürast ja rappumisest ma ei räägigi.... Lennukis olid ka mingid väismaalased, kes justnagu kaifisid olukorda ja leidsid algul et issand! see on alles vägev! Stjuuardess ütles ka, et ah olge rahulikud, see on mingi kondenss vesi, mis läbi pressib, et ah istuge kuivadele istmetele. Kuskil poole tee peal ma kuulsin, kuidas need välismaalased omavahel arutasid, et kuule.. kas oled tähele pannud, et siin lennukis pole ühtegi eakat inimest ega last.. et äkki ongi mingi ekstreemne asi? Kuressaare lennujaamas (mega irw!) mõlemal inglisekeelsed backbackerid olid maja nurga taga ja oksendasid suurest pingelangusest...
  2. Vene ajal Tallinn-Kuressaare: lennuk (JAK 40) sattus järsku äikesepilve. S.t et akna taga oli sõna otseses mõttes elav tuli.. Nagu hiljem kuulsin, võeti see lennuki kapten peale seda ametist maha, olin siis väikene laps ja emaga koos lennukis. Hiljem üks lendur on kommenteerinud, et sellises olukorras oleks pidanud loodusseaduste kohaselt lennuk plahvatama..
  3. umbes 5 aastat tagasi Bangkokist Singapuri: lennuk sattus sügavasse õhuauku. Hapnikuballoonid tulid välja ja õhurõhu muutusest reisijatel pressis silmadest, kõrvadest jm vere välja. Endal mul oli suu verd täis, tänu hammaste nõrkadele igemetele ja sõbrannal pressis kõrvadest vere välja nii, et põhimõtteliselt oli ta järgmised 3 -4 päeva Singapuris kurt enne kui arsti juurde jõudis.
  4. aga see kõik on köömes arvestades minu ema stooriga, kuidas ta 50-ndatel Kuressaarest Tallinna lennukiga sõitis ja kuidas lennuki uks oli püksikummiga kinni, nii et igal kallutamisel läks uks tänu kummi venimisele veidi rohkem lahti ja maa paistis...ja inimesed istusid külg ees selg vastu lennuki seina ja jalgade ees olid kastid Saaremaalt saadetava suitsukala(angerjas parteikomiteele) ja võiga! Vot oli elu!

mõtlesin algul, et ei kommenteerigi...et nii lausjama, et ei ole võimalik.., aga siis hakkasin kartma, et äkki keegi loeb tutkaonu kommi ja võtab seda tõe pähe! Mina olen Trip!`i vana kasutaja ja siit ikka abi ja nõu saanud ja loen oma eetiliseks kohuseks selgitada:

  1. volikiri juriidilises mõttes nõuab volitaja sisulise tahte väljaselgitamist, s.t. et tegemist on tõestamistoiminguga, mida meie riigis tohib teha vaid notar. See toiming, mida kunagi tegid valla- ja linnasekretärid, oli allkirja õigsuse kinnitamine dokumendil. Ja osa nendest kinnitatud dokumentidest olidki kõikvõimalikud avaldused, nõusolekud. Mitte sisulised volikirjade tõestused, neid ei ole mitte kunagi saanud ükski vallasekretär välja anda. Ja nali oli selles, et vana seaduse järgi maksis selline allkirja õigsuse kinnitamine notari juures 10 kr ja vallas 30 kr. Nii et notari juures 3 korda odavam! Mitte vastupidi, nagu tutkaonu väidab.
  2. aga me elame praegu juulikuus aastas 2009. Paar kuud tagasi seadus muutus ja praegu ei saa enam ükski valla- ega linnasekretär allkirja õigsust kinnitada. See õigus võeti neilt ära ja on ainult notaritel. Ja selline avaldus (mitte volikiri!!!) maksab 200 kr + km.
  3. Muidugi võid sa ka ise kodus volikirju kirjutada, aga piiril pole sellest kasu. Piiri peal tahetakse olla kindel, et allkirja oma nõusolekule on andnud just kindlasti lapse vanem, mitte keegi teine ja seetõttu tahetakse paberit, kus on ametniku kinnitus, et allakirjutanud isiku samasus on tuvastatud.

Minu enda kogemus ütleb, et selliseid pabereid võidakse küsida just idapool- Ukraina, Valgevene ja Vene piiri peal. Aga ka n. Shveitsis, ühesõnaga EUst välja minnes. Ma tõesti kahtlen sügavalt, kas sinna on mõtet minna eestikeelse kodus tehtud paberiga väites et tolli(sic! tollib võõrast last!) pabereid ei tõlgita.

Ise olen teinud mõnikord nii, et kui laps läheb näiteks Tallinnas lennuki peale, siis olen nii kaua seal värava taga, kui on selge, et ta sai üle piiri, vajadusel olen olemas koos sünnitunnistusega, et tõendada, olen ema ja ma luban ta välismaale. See muidugi ei päästa, kui sõidetakse näiteks bussiga läbi mitme riigi, a la Valgevene.

See sinu jutt küll kindlasti õige olla ei saa. Esiteks pole mingit vahet, kus kohas notari juures käia, kas Tallinnas pilvelõhkujas büroos või väikelinnas, sest notari tasu on ettenähtud seaduses ja see on igal pool sendi pealt sama. Teiseks ei tehta mitte mingit volikirja selleks, kui laps läheb mitte enda vanematega, s.t. võõra täiskasvanud inimesega koos välismaale. Volikiri on ju dokument, millega üks isik volitab teist enda eest mingeid toiminguid tegema.
See dokument, mida piiri ületades võib piirivalvur vm ametnik lapse käest küsida, on vanema nõusolek. Sellist nõusolekut saab tõepoolest lapse vanem anda notari juures ja kui paber ise valmis teha, siis on notari tasu 200 kr +km antud allkirja eest.
Eks see ole iga vanema enda otsustada, kas ta teeb sellise nõusoleku ja annab lapsele kaasa või ei. Sest kui sellist paberit piiri ületades ette näidata ei ole, ei pruugita last koos jumal teab mis onu või tädiga üle piiri lasta. Ja see nõue on lapse enda turvalisuse huvides.
Igasugune füüsilise isiku volikiri, mis ei puuduta pensioni või toetuse saamist, maksab 440 kr+km. Ja volikirju ei saa tõestada Eestis keegi muu kui notar.
Ja järjekordi pole juba ammu üheski notaribüroos.
Enda kogemus ütleb, et 10x ei küsita ja 1x küsitakse piiril sellist nõusolekut. Minu tuttav notar on sellise nõusoleku teinud alati igaks juhuks inglise keelse.

Aga augustis võib olla ka väga palav. Nägin paar aastat tagasi ühes hotellis paaripanekut pealt. Ilm oli üüratult kuum, aga samas tuuline. Pruut-peigmees silma järgi sellised lõunapoolsed eurooplased. Olid neil küll õhukesed riided, mehel linased valged püksid jne, aga neid oli lihtsalt hale vaadata- üleni higised, pruudil meik voolas näos, higi nirises silmnähtavalt, näost punased, silmad liiva täis.. Ümberringi teised ju võtsid päikest.. Kõik see tseremoonia võttis ikka tubli aja, mingi 30 min kuni tund. Vaene pruut kukkus pärast peaaegu kokku. Ausalt öelda- olin ka ise unistanud sellisest imeromantilisest paaripanekust, aga peale eelkirjeldatu nägemist läks isu kindlalt ära. Kirjeldatud hotell oli muide tõsiselt hea 5 tärni hotell, iseenesest oli kõik muidugi väga kaunis.