Viimased kommentaarid

Üldiselt on idakaldal, siis nii QLD-s kui ka NSW-s backpackereid tunduvalt rohkem kui nt läänes v ka põhjas. Kuigi asustust on tõesti rohkem on ka turiste rohkem. Ehk samadele töökohtadele konkurents suurem. Tuleb ka tegelikult sellest tabelist välja, kui vaadata nt töötust, siis Perthis on see 2,6% ja Darwinis (NT) isegi 1,9% võrrelduna Brisbane 3,6% ja Sydney 4,9%-ga. See aga kõik ilus teooria, tegelikkus selgub ikkagi kui seljakotiga kohale jõuad.

Natuke liiga haige tundub. Ega ei saa aru, mida see üldse annab? Võimalus läbi riiete kombata on nagunii olemas pluss olemasolevad turvaväravad.

Mingisugust taunivat suhtumist austraallaste poolt sisserändajatesse/backpackeritesse sa kindlasti ei kohta, nii et seda pole mõtet karta. See, et mingi konkreetne tööandja on tropp võib juhtuda igal pool. Austraalias muidu suht väike võimalus, et tehtud töö eest ei makstaks vms. Vt. ka teemat www.trip.ee/node/47394

Üllatusega avastasin, et see mis Korsten räägib on tõsi, nn. uutel lubadel polegi midagi muud inglise keeles peale vaevumärgatava teksti "driving licence". Endal mul need vanemat tüüpi load. Kusjuures eriti tobe on tegelikult see, et kulutatakse suurt raha igasugu dokumentide väljatöötamiseks (nagu ID kaart ja seesamune juhiluba) ja unustatakse nii lihtne asi nagu võõrkeelne tekst. Endal oli Austraalias paar korda ID kaardiga (passi ei taha nagu kaasas kanda) sama lugu, et nt. postkontoris küsitakse, et ee.. mis asi see on ja siis kui sai seletatud, et see on ikkagi "government ID", siis oli "no worries!". Selliseid segadusi väldiks, kui ID kaardil oleks pealkiri ka inglise keeles nt "ID/Passport of citizen of Estonian Republic" vms. Ning miks mitte ka veel hispaania ja veel mõnes keeles. Sama lugu juhiloaga. Point selles, et dokument peaks olema yheselt mõistetav ka välismaalastele, kes ei saa tuhkagi aru meie kaunist vapist ja sinimustvalgest.
Sorry, et teemast kõrvale kaldusin aga äkki juhtub keegi ametnik lugema, kes järgmine kord uutele dokumentidele kujundust tellib.

Ei ole seal mingit tõlget vaja, lubadel ju inglisekeelne tekst ka. Eesti lubadega võib sõita kyll ja probleeme ei tohiks olla. Samuti olen eesti lubadega autot rentinud, nii et "No worries, mate"!

Põhimõtteliselt olekski ju lihtsam kui ka kõiki eestlasi, lätlasi, venelasi, kasahhe, grusiine jpt. nimetatakse nt nõukogude inimesteks. Iseasi kas see meile väga meeldib.

Okay, okey, lihtsalt vähe naljakas tundus. Tõenäoliselt on seda ka suht raske AU ametnikele usutavaks teha, pead muidugi ei anna, aga vast on ikka mingi lihtsam lahendus.

Oo, kellelgi on pärandus tulemas.

Milford Soundi soovitaks minagi. Võib-olla tõesti on mingit registreerimist vaja, kui tahta sinna matkama minna aga ei tea. Ise ostsin mingist kohalikust firmast Queenstownist päevase tripi, mis sisaldas nii kohalesõitu kui ka laevasõitu Milford Soundis. Tõenäoliselt võimalik ka ainult laevasõit võtta, kui oma autoga lähete, päris ilusad vaated igatahes. Kui juba Queenstownis oled, siis soovitan proovida kohalikku hamburgerisöögikohta-Fergburger.

on linnades avalikes internetipunktides ja enamikes hostelites. Tasu ca 2-4 AUD/tund.

Ma arvan, et see neti.ee asi on lihtsalt juhus, vaevalt et trip.ee tahab ennast reisibürooks nimetada.

Minu meelest on värvilahendus kuidagi liiga pastelne, vahepeal nagu valus vaadata. Just teemade nimekirjas võiksid taustaks olevad värvid olla kontrastsemad. Samuti lehekülgede loend (mustad numbrid lehekülje all) võiks näidata, mis leheküljel oled parasjagu.

Siinkohal motivatsiooniks mõned pildid elukatest, keda sealmail kohata võib.

http://picasaweb.google.com/andresloo100/ElukatePildid?authkey=CEGnPxwRi9U#

Brisbanes peatusin paar nädalat sellises hostelis nagu Tinbilly, mis asub George St-il Transit Centeri vastas. Asukoht on sisuliselt CBD-s, toad on puhtad ja kaardiga avatavad. Tubades on olemas seifid, esimesel korrusel on baar. Üldiselt julgen soovitada, üks kõige korralikumaid hosteleid yldse mida AU-s nägin. Hind mälu järgi vast 23-27 AUD.

Ongi suht ajuvaba aga tõenäoliselt on selline piirang eelkõige, kindlustamaks, et kodanik koju tagasi läheks. Eks siis peavad nad ise suht lihtsaks võimalust riiki Mehhiko v Kanada kaudu tagasi imbuda. Maismaad pidi ei tohi jah saabuda, iseasi mis saab siis, kui lendan kohale lennukiga ja vahepeal sõidan autoga Kanadasse, kas mind siis tagasi ei lastagi. Kõige tobedam on aga ikkagi asjaolu, et reaalse maalemineku loa saamine (yks kõik mis nimega siis) ei toimu mitte saatkonnas vaid piiril.

Mehhikosse lendamine sellise diiliga vist väga ei õnnestu, sest üks tingimustest on järgmine:

/../Omavad kehtivat tagasi- või edasisõidupiletit. Edasisõidupileti sihtkohaks ei tohi olla Kanada, Mehhiko või Kariibi mere piirkond.

Ei ega muidugi ei pea, ja ega ei oleks läinud ka, kui oleks teadnud et nii kaua läheb kogu selle värgiga. Selles mõttes ega ei ole isegi siukse ostlemise poodleja ja tavaliselt üritan igasuguseid masse vältida. Eelkõige oli väike lootus, et tulevad ka aastavahetuse kuupäevad, mida muidugi ei tulnud. Mumbai piletid, mida ise tahtsin, oleks saanud Finnairi kodulehelt mingi 7800.-ga ehk 1300.- kallimalt, kellele see mingi argument on muidugi.

Vastuseks Su küsimusele: mingi 8-10 tunni pärast. Ega jah, polegi vist sellist ootamist kunagi enne ette võtnud ning kui oleks teadnud, kui pikaks ootamine kujuneb, siis poleks tõenäoliselt viitsinud sinna minna aga kuna juba mindud sai, siis ei tahtnud enam ka loobuda. 15.10 Enne avamist olin ukse taga, küll peaukse juures (ilmselge viga) ja kui uksed avati üritasin inimeseks jäädes teisele korrusele jõuda ja suht kohe võtsin ka pileti. Pileti nr oli midagi 887 ja selle numbriga jõudsin teenindaja leti juurde ei varem ega hiljem kui kell 14.00 ehk siis 6 tundi hiljem. Oli tegelikult ka teine järjekord, elav, kust sai aga osta ainult krediitkaardiga ja mis liikus vist mõnevõrra kiiremini, mille avastasin aga alles siis, kui hunnik tunde oli juba ära passitud. Oma viga muidugi, kuid kuna pole ennem siuksest üritusest osa võtnud, siis tuligi nn. hard way asi ära teha. Siis juba kui piletid käes, nägin et inimesed võtsid numbreid, mis olid minu nr-st 600 võrra suuremad. Lõpp hea, kõik hea.

Läpakas õigustab eelkõige ennast piltide salvestamise ja igavatel hetkedel filmide vaatamisega. Wifis käimine ei ole mõttekas, sest tavaliselt on see tasuline ja mõnikord isegi kallim kui desktopi kasutamine. Internetipunktides saab arvutit kasutada tavaliselt 2-4 AUD/tund.

Maksin suht palju Eesti Visa Electroniga, nii idakaldal, kui lõunas ja põhjas. Enamuses olidki terminalid elektroonilised või pea 100%, kus tuleb valida account, kas savings, check v credit ning sisestada pin. Loomulikult ei välista et on kohti, kus esineb tõrkeid.

Olin Austraalias 7 kuud ja raha kulus üle 50 tuhande kindlasti, peale selle mis kohapeal teenisin, kuigi jah tegin mõned reisid veel peale AU (aga needki low budjet). Isiklikult ei soovitaks kyll alla 30 tuhande kroonise rahatagavarata kohale minna, kui just kohe mingit tööd ootamas ei ole. Endal kulusid just esimesed paarkümmend tuhat esimese paari nädalaga. Mingit põhjust soovitada suurt sularahavaru kaasa võtta ma kyll ei näe, kaalusin ise ka enne ära sõitu seda sama kysimust ja jäin ikkagi selle juurde et mingi osa sulas (arvan et piisab mingist 1000 aud) ja ylejäänud kaardi peal. Ei ole mõtet riskida kogu rahast ilmajäämisega.
Kaardiga ATMist väljavõtmisel on kyll tasu nagu ikka aga reisitsekid on vist veel kallimad. Enamuses toidupoodides saab AUs ka nn cash out ehk raha välja võtta aga täpselt ei mäleta kas see kehtis ka eesti kaartidega aga vist isegi sai, sellisel juhul ei ole ka sularaha väljavõtu tasu. Eesti kaartidega maksimisel yldjuhul mingeid probleeme pole, nii deebet- kui ka krediitkaartidega.
See info on kindlasti vale, et kaardiga poes tasumisel on teenustasu, päris kindlasti see nii ei ole, endal oli nii eesti kui ka kohaliku panga kaart milledega maksin. Nii et kui üritada võimalkult palju eesti kaardiga maksta polegi sularaha nii palju vaja kogu aeg välja võtta. Euridel ei näe ka AUs mingit mõtet.

Millegi pärast arvan, et võib olla peaksid Austraalia koha pealt oma unistusi natuke kärpima, sest ega see elu seal ikka nii lill ei ole, kui kavatsed seal lihttööd teha. Aga loomulikult kui sa oled oma eriala spetsialist (lähihoitaja? õendus vms?), siis võib olla tulevik natuke helgem. Eriti kui tuled Soomest, kus tööturg on kindlasti turvalisem ja stabiilsem, on Austraalia tööturg ikkagi suhteliselt paindlik ehk siis töötajatel on vähem õigusi tööandjal. Samuti ei usu et lihttööd tehes Austraalias väga hästi ära elad, sest hinnatase ei jää Soomele alla (kohati isegi kõrgem) aga palgatase lihttöödel on madalam. Teine küsimus on viisa saamine. Spetsialisti viisa saamine on suhteliselt kallis aga tõenaoliselt mitte võimatu, väga ei usu et sellist viisat oleks võimalik saada, mis erialalisi oskusi ei nõua. Turistiviisaga aga 90% töötamine võimatu. Kõige mõttekam olekski vast võtta puhkus ja kohapeal turistina ära käia ning ringi vaadata.
Mis muidugi puutub väitesse "Siin on siiski 80 protsenti parem ja turvalisem elu kui eestis", siis küsiksin milline on sinu enda panus Eesti ühikonna arengusse?

on minu meelest yks asjalikumaid. Ise kasutasin seda nii idakaldal kui ka põhjas ja lõunas. Ja hind on suht soodne ostes 29.- dollarise paketi, mille nimi on Maxi Cap, saab sellega raakida 130.- dollari eest, mis kehtib kuu aega. Minutihinda ei tea aga endal pidaski kuskil kuu aega vastu, kohapeal ei teinud palju kõnesid, suurema osa rahast vottiski Eestisse helistamine.

Ise olen ööbinud kampingus, mis jai Nizzast Cannes'i poole, vist Biot'i. Kampingute leidmisega ei tohiks sealkandis raskusi olla, sest nt Nizza ja Cannes'i vahel peaks neid olema piisavalt. Muidugi voib ennem nt www.eurocampings.co.uk/en/europe/ saidilt midagi valja valida aga toenaoliselt naete ka kampingute teeäärseid silte. Kindlasti on kampingutes ööbimine odavam kui nt F1-s ja yldjuhul on seal koik vajalik olemas. Sealt Nizzasse ja Monacosse liikumiseks soovitaks kasutada rongi, mis sõidab mööda rannikut ühes suunas vahemalt Biot'ist Monacosse ja Cannes'i poole ka aga ei maleta kui kaugele. Siis ei ole nii oluline ööbimiskoha kaugus ja ei pea väikebussiga linnades jampsima ja parkimiskohti otsima (paljudesse parkimismajadesse nt ei pääsegi bussiga) ja buss jääb kämpingusse, mis ikkagi turvalisem. Rongi paevapilet oli eelmisel suvel kuskil 200 krooni juurde (Biot-Monaco) ja soit on igati mugav ning akendest avaneb rannikule paris hea vaade.