Olen ratta transportimisel äraproovinud nii kiletamis-kui ka pappkarbi variandid. Pärast viimast reisi väldiksin kõiki muid variante, peale pappkarbi. Kiletatud variandil kasutasin, küll veel igasuguseid polsterdusi, mis vähegi andis(peno,lennujaama reklaamajakirjad, kindad, vana kumm jms.), kuid ratas sai kannatada ikkagi. Pakiraam oli ühest kohast pooleks ja ratastel kaheksad sees, pisemaid traumasid jagus veelgi. Kaaslastel läks veel kehvemini, ühel rattal sai raam kannatada ja nad otsustasid hiljem uue ratta osta. Võib muidugi minna nii ja naa, aga soovitaksin siiski pakkida ratas rattakarpi. Olen seest ratast polsterdanud veel penoga, magamiskotiga(midagi vahele panna,et magamiskott ei määrduks), strateegilised kohad(käiguvahetajad ees/taga,vahetid leistangil)polsterdan ja teibin halli pehme toruga, mida torupoodidest saab. Leistang tuleb muidugi lahti võtta, vändad sissepoole, esiratas alt ära ja küljepeale kinni. Kui annab veel midagi karpi polstriks sokutada(plätud,rattakott)on hea. Kummid tühjaks ja karp korralikult kinni teipida. Koormarihmad ümber, siis parem vedada lennujaamas. Tuttav probleem , mida teha sihtriigis rattakarbiga ja kuidas seda säilitada. Kui rattakarp laiali lammutada, nii et ta muutuks kahekordseks kandiliseks papiks, tuleks ta pikkupidi veelkord kokku murda ja seejärel kokku rullida. Näeb välja nagu penorull, kui kinni teipida või ekspanderiga ära fikseerida. Lennujaamas tavaliselt seda kuskile ära peita ei õnnestu, turvamehed näevad ja seletamisi võib tulla. Ega muud ei aitagi, kui lisa papirull oma varustuse külge ja sõida lähima võimaluseni, selleks sobib ka teeäärne võpsik, kuhu tõenäoliselt inimjalg ei astu, kata kilega ja peida okstega ja jäta koht meelde. Pikk jutt, aga üks soovitus veel. Kui rattamatk hakkab läbi saama ja pole näiteks millegisse ratast pakkida. A)Uuri läheduses võmalike rattapoode ja vaata nende tagahoove, kui seal karpide hunnikuid ei ole, siis küsi poest. B)Valmista ise rattakarp kasutades tavalisi pappkarpe(supermarketid jms.) ja teipi. C)Paki ratas korralikult toidukilega ja lenda koju! Tekstiilist rattakott nõuab analoogselt kiletamis variandiga head ratta polsterdamist, seetõttu soovitan ikkagi suuremamõõdulist rattakarpi. Head reisi! Pets
Saabusin nüüd just tagasi.Tegelikult oli minu matka mõte selline.sõita nädal aega rattaga saarel ringi ja külastada/leida huvitavaid paiku.kogu varustus(söök,magamine,primus jne.)oli mul kaasas.Iraklionist sõitsin kohaliku bussiga Vrissesisse ,kust ka matka alustasin. Marsruut tuli lõppkokkuvõttes järgmine.Vrisses - Hora Sfakion - Agios Loannis - Hora Sfakion - Frangokastello - Plakias - Spili - Agia Galini - Timbaki - Mires - Asimi -Arkolohori - Kastelli - Hersonissou.Sealt bussiga Iraklionini.Kolasin ka paaris kanjonis ja mõnel päeval põikasin ka eelpoolkirjutatud marsruudist kõrvale et reisi veel vürtsitada.Tegelikult lootsin Samaria kianjoni matkarajale pääseda altpoolt aga see ei ole tõepoolest päris rattamatkaja rida.Samas ronisin seal lähedal ühes kanjonis pool päeva.Ilus kanjon on ka Kourtaliotiko kanjon,palju koopaid.Jäin reisiga igati rahule ja mõte on sinna veel tulevikus väisata, kohti kuhu minna on palju.
Tegelikult üritasin ja otsisin ka radu.Seal oli ka palju muid teid mida ette võtsin,aga jõudsin ikka tupikteena kas panga peale või kuhugi mujale.Kuna kaasas oli rohkem rattamatka varustus siis Samaria kuristikuni rohkem ei üritanud.Tegelikult ma arvan et see on võimalik,aga eeldaks lisavarustust ja pikemat kohapealset olemist.Kui uuesti sinna satuks,siis prooviks võtta ka tippu(~2453, Katsiveli).Selle teepeal ma ka kusagil mesipuude,kitsede ja lammaste vahel ka ööbisin.