Viimased kommentaarid

Horvaatia üldine hinnatase ongi kraadi kõrgem kui Eestis. Hinnad on samad nii turistile kui kohalikule.

Hvarile on kiirem ja odavam minna praamiga Drevnikust kui Splitist. Mõlemad praamid on umbes Vormsi praami mõõtu ja 30 min sõita on huvitav, Splitist üle 2 h ajab tiba haigutama.

Biokovo on pigem mäeahelik. Selle kõige kõrgemasse tippu Sveti Jure-le saab autoga päris üles. Tasub külastamist, aga ei soovita sinna kohe esimese raksuga kõõluma minna. Enne kasulik vähemasti nädalake mägedes sõitmisega harjuda. Võib juhtuda, et tuleb nt tagurdada kuskil kaljunuki peal, et vastutulijaid mööda lasta.

https://www.hrvatskitelekom.hr/visiting-croatia
Pulk arvutisse ja ongi olemas. Stardikomplekte müüakse kiirtee tanklates.
Tele2 on nagu Eestiski, st ainult linnades.

Dubrovnikust ~50 km põhja Stoni linna lähedal on Prapratno nimeline kämping, mis on üks vähestest liivarannaga kämpingutest Horvaatias. Mitte väga suur, aga rahulik paik ja olemas kõik mida vaja. Logistiliselt üsna heas kohas, ühel pool vaikne mägine poolsaar, kus roni mägedes või hakka kasvõi eremiidiks, teisel pool kiviga visata hoopis teistsugune BIH, lõunas Dubrovnik. Aga jah, nüüd alles nägin, et küsimus laste tegevuses, kohapeal palju teha pole tõesti :)

Park on avatud kella 21ni. Piletite müük lõpeb kell 19 ja sellest kellast hakkab park ka tühjenema. Täna just käisime ja sabasid praegusel ajal veel ei ole.

Rand on seal tõesti hea. Olime uues mobile homes, need väga korralikud. Telkla san majadesse ma ei sattunud, lapsed käisid ja väitsid, et kole-kole. Väga palju oli telkidega BIH-i rahvast ja kooliekskursante vms alaealiste gruppe. Ausalt öeldes liiga rahvarohke.

Sattusin eile Zadari kandist tormi eest põgenedes üle 4 aasta taas Dole kämpingusse. Koht on põhjalikult muutunud. Suur osa telkla alast on kaetud uute korralike mobile homedega ja paari saksa pensionäri päralt olnud rand on on paksult täis BIH-i ja tšehhi puhkajaid.

http://www.weather-forecast.com/locations/Novalja/forecasts/latest

Ilmateade arvab, et tiba jahedamaks läheb. Aga pole hullu, kui väljas 25, siis tundub 22,5 vesi soojem kui 30 õhu puhul. Ma hetkel Šimunis ja siin igati mõnus olemine.

Tee ära! Kuigi rannas asuv privaatsem camp bungalotega köidaks rohkem.

Pole sel Živogošce kandil häda midagi. Aga Dole on üsna kehv koht, üllatavalt kallis ja väsinud. Samas rand on väga korralik ja rahvast vähe, sellele kandile omast ranna ja laagriplatsi kõrguste vahet ka ei ole.

Minu tagasihoidliku kogemuse järgi on http://www.hotelsclick.com/ alati odavam olnud kui booking.com. Aga ei ole minagi mingit ettebroneerimise ajast tulenevat hinnavahet märganud.

nt Tln-s Oru hotell
2 inimest, double tuba, hommikusöök, 15.03

http://www.oruhotel.ee/majutus/hinnakiri/ - 60€
http://www.booking.com/ - 40€
http://www.hotelsclick.com/ - 32€

Neumi poole sõites ei kontrollita EU autodel dokumente kui transiit real oled, BIH-i sisse sõitval real kontrollitakse nii passi kui rohelist kaarti.

Samas Horvaatia endagi piiripunktides erinev suhtumine. Sloveenia poolt sisse sõites viipavad vaid käega, et sõida edasi, aga Beogradi poolt tulles vaatavad autosse ja uurivad dokumente ning nägusid. Kui passi ulatasin (mis Serbia putka poolt tulles niikuinii näpus), lõid isegi templi sisse. Nii vähemasti minu kogemused.

Üldiselt kindlustused ei hüvita remonti väljaspool õnnetusjuhtumit, st kui niisama auto üles ütleb, siis maksad ise. Mõned (nt If) pakuvad tel teel autoabi ja kindlustuse kuludega korraldavad sõiduki transportimise töökotta, kuid tööde ja varauosade eest tuleb endal maksta. Ehk vajad midagi sellist: http://www.amserv.ee/lisagarantii

Warszaw-Katowice remont kestab tõenäoliselt veel pikalt ja ummikud samuti. 1.06 päeval minnes oli päris masendav, 60 km sõitsime ~2 h, siis sai isu täis ja kõrvalteedele ära pööratud. Kolm päeva tagasi öösel sõitsime Krakowi kaudu otse Warszavi peale, mis praegu küll parem lahendus.

Kavas perega (M39, N35 + lapsed 4-11) autoreis Albaaniasse ja edasi Kreekasse (Sithonia). 30. mai varahommikul start, tagasi jõuame 22.06. Minnes üsna ühe jutiga Albaaniasse, peatumised vaid ööbimiseks, seljasirutamiseks jm vältimatuks. Mõlemas riigis kohapeal kavas nii rannas logeleda kui ümbuskonnas ringi vaadata. Tagasiteel liikumine rahulikum, Beograd, Budapest, haak Prahasse.

Edasi küsimused:

  1. Oskab keegi omadest kogemustest soovitada Albaanias kämpingut või muud majutust, kus paar päeva rahulikult puhata ja meri lähedal? Erinevalt paar aasta tagusele ajale, kämpinguid nüüd seal siiski on. Samas http://et.camping.info/kaempingud ei anna just eriti palju infot ja http://www.eurocampings.co.uk ei tunnista sellise sihtkoha olemasolugi.

  2. Millist kämpingut Sithonias või seal kandis soovitate? Et endal mugav ja lastel tegemist. Kämpinguid seal palju-palju ja ei tahaks "selle õige" otsimisele päevi kuludada.

  3. Kas on keegi minnes või tulles samal ajal samas suunas liikumas? Seltsis segasem ja hea infot vahetada.

http://www.tartupostimees.ee/?id=417749
Võib ka aiakäruga reisida kui tõsine tahtmine. Iseasi kas see päris "mossega" reis oleks enamat kui lakkamatu eneseületamine, Bialystokiks rappumisest peavalu, Nürnbergiks meel nüri ja Konstanzist kasvõi käpuli koju tagasi :) Rariteetseid juppe nõudvaid remonte arvestades võib see lugu ikka üsna kalliks minna. Kui Varssavis ära käite, siis juba suur asi tehtud. Aga kainet meelt ja edu igatahes.

nad mõistavd (saavad aru) vene keelest

Õige jutt, horvaadid saavad aru, et nüüd on aeg selg keerata...
Kleki kanti ma küll ei tea, aga Dubrovnikus või põhjas oleks vist suahiili keeles ka kasulikum suhelda. Isegi siis kui juhtumisi vene keelest saavad aru, nad ei taha seda mõista ja pigem muutuvad tõrksaks.
Aga muus osas Melitaga täiesti nõus. Maa on ilus ja inimesed väga meeldivad, lähen suvel tagasi.

Juunist 2010 on ka kogemus selline, et Tallinna Stockmann on enam-vähem sama Horvaatia Lidl-i hindadega. Ranniku restoranid kipuvad olema pigem otse peaga vastu seina, kus kohalikus keeles menuud aknal ei ole, sinna ei maksa sisse minnagi. Aga siiski väärt maa, kultuuripärand on muljetavaldav, loodus ilus ja inimesed sõbralikud. Järgmine aasta plaanis tagasi minna.

Aitüma soovituste eest! Peab siis tõesti asjad ümber planeerima. Eestis võib ka vihmavarju all istuda või meres lõdiseda. Vast õnnestub puhkus paar nädalat edasi lükata, aga ega seegi siis palju aita kui nt 7. juuni välja sõita ja 9-10.06 sinna jõuda. Päris juuliks ei tahtnud algul sõitu lükata, et laste jaoks (vanused 3, 5, 7, 9) liiga palav, septembrini ei kannata peale meite hullu talve kohe kuidagi oodata.. Eks see sõit miteme lapsega niikuinii paras pähkel ole. Mis rakendust, Uva, lastele nii pika sõidu peal leidsite? Meie omad hakkavad juba 10 km kodust eemal küsima, et millal kohale jõuame. Kui midagi lastega puhkamiseks sobivat oskad kohapeal soovitada, oleks küll tore, ega internetisaitide abil objektiivset infot ja sobivust kaunis raske tuvastada.