Trip.ee

Ma ise pean küll juba ka lendamist puhkuse osaks, nii et minu jaoks kolm-neli tundi lennujaamas ootamist pole probleem. Maabuminegi võtab aega (ma ei torma esimesena lennukist välja), jalutan kiirustamata kilomeetripikkustes koridorides, siis võtan kohvikus tass kohvi; uurin, millisest väravast lend väljub, teen õues väikesed tiirud, surfan internetis, laadin telefoni.. Siis ehk isegi väikese veinikese. Ongi juba aeg chekckinni, seal kulub veel pool tundi.. Turvakontroll.. Taxfreest pudelivett ja snäkki. Rahulikult lennukile..Ja palju ma siis aega "kaotasin"? Kaks-kolm tundi. Ega elu selle 2-3 tunni jagu ju elamata ei jäänud, aga närvirakke jäi küll kõvasti alles. 
Nii lühikese ümberistumisajaga lendude puhul muretsed sa  alates broneeringu kinnitamisest kuni lennukile jõudmiseni - kas sa jõuad või ei jõua, ja mis siis saab, kui ei jõua ja muud sellist. Ega see asenduslennu leidmine pole ka kohe lennufirmal lambist võtta, plaanid lähevad kõik paigast.. On see kaks-kolm tundi seda stressi väärt? Kas sa jooksed maratoni või oled puhkusel?

The Walrus Bar and Hostel sai viimane kord Londonis võetud. BigBen`ist 600 meetri kaugusel. All on väga lahe inglise klassikaline pubi veel lahedama omanikuga ja vibe on päris hea. Aga ööbimine hostelis, 6 inimest toas, nõuab muidugi kõvemaid närve või siis lihtsalt suuremaid koguseid jooke all pubis :) 
Minu toakaaslased olid kõik õnneks väga väsinud, nii et südaööks, kui mina tuppa jõudsin, kõik juba magasid. 20£ maksis öö koos hommikusöögiga, all pubis. 
Londoni kesklinnas saab odavalt ööbida küll, kui väga pirtsakas ei ole. 

Uuri ka välismaa foorumitest paikade kohta, kuhu minna tahad; võta Google Maps ette ja vaata need kohad üle - mida head sinna lähedale veel jääb, broneeri hotellid/hostelid kindlates linnades/vaatamisväärsuste lähedal ja liigu siis kindla plaani järgi. Omast kogemusest soovitan ühe päeva broneerida ka mõne kõrgema tipu (jala) võtmiseks - hunnitud vaated, eluaegne mälestus. 
Võta kaasa korralik GPS, millele saab kindel olla. Tee kodus juba eeltöö ära ja otsi välja hotellide, vaatamisväärsuste ja muude sihtkohtade koordinaadid ja pane need paberile või kohe gepsu sisse  ja päevaplaanid paika. Siis ehk jääb aega isegi rannas lebotamiseks paaril päeval :) 

Aprillis Sevillasse (Lufthansaga Tallinnast), paar päeva ringsõitu rendiautoga. Sealt edasi Tenerifele, rendiauto ja siis kohaliku Kompassi (https://tenerifekompass.com/) abiga neli päeva kohapeal (Loro park, Siam park, jahiga ookeanil, eestlaste majutus) ja siis edasi praami ja autoga LaGomerasse. Kokku 10 päeva. Tagasi Lufthansaga.

Minul õnnestus Peterburgi sõita nii, et 1€ bussipilet Narvani ja Narvast Peterburgi 5€ eest (Lux Express). Kokku siis 6 euro eest Tallinnast Peterburgi. Vajab natuke eeltööd, aga kui kõik sujub, siis on pm tasuta kohalejõudmine, justkui "veahinnaga" sõit :)
Bussi eelistaksin iga kell rongile, kui vahemaad on lühikesed (nagu Tallinn-Peterburg ju on). Hetkel kuu algus ja need 1 ja 5-eurosed piletid täiesti saadaval.
Mingit magamist sul selle lühikese rongisõidu juures ei saa olema :)

Auto New-Yorgis on umbes sama "hea" mõte, kui see Tallinna vanalinnas sõitmiseks rentida. Paar otsa sõidad ka taksoga ära, tuleb odavamgi, kui auto rentida.
Ööbimist soovitan vaadata ka airbnb.com või couchsurfing.com. See on muidugi rohkem loterii kui booking.com, aga võid leida päris huvitavaid ööbimiskohti ja ka uusi sõpru. Kui ropult veab, saad tasuta ööbimise, aga uuri enne inimese tausta ka :)
Elamuse mõttes võid ju ühe päeva ka otse Times Square väljaku kõrvale toa võtta (see ühekordne paar-kolmsada eurot võib isegi elamust väärt olla), aga üldiselt soovitaks ööbida kuskil teisel pool jõge (näit. Guttenbergi rajoonis) - kui veab, saad fantastilise vaatega toa Manhattanile - linnas sa seda siluetti ju üldse ei näegi. Öösel on see elamust väärt vaatepilt.
Linnast välja sõites kindlasti rendiauto - bussidele kulutatud aeg (kogu see peatuste otsimine, planeerimine, graafikutest sõltumine jms), pole väärt seda kokkuhoitud paari dollarit. Kütus on odav, autod on odavad. GPS võiks autos olla.
Ja kogu eeltöö ja marsruut Eestis ära teha, iga päeva kohta eraldi! Kohapeal ei mõtle sa enam selgelt ja lõpuks tammudki lihtsalt mööda Manhattanit ringi..

Uskumatu, see Arno Pavel.. Lugesin ta blogi, kuna reisin ka ise palju autoga. Mina sõidan igal aastal Euroopas või Venemaal - turistina - autoga puhkusereisil umbes 6000 km otsa läbi (tavaliselt nädal-kaks "puhkust"). Mugav ja suur sõiduauto. Peale 6000 km on tunne, et ei taha autot enam näha ka, rääkimata sellega sõitmisest. Jalg kisub krampi ja silmad krillis peas - kiiruskaamerad, loomad teel, teetööd, kiiruspiirangud, teemaksud, ummikud..
Järgmisel aastal muidugi olen selle ära unustanud ja alustan jälle oma uut teekonda.
Aga et mingi UAZikuga 27 000 km maha sõita..Peab ikka pehme tagumik olema..

Kui nüüd reaalselt mõelda, siis on see majanduslikult täiesti ebaotstarbekas, neid trahve rootslastel Eestisse saata ja ma usun, et sellele vaadatakse läbi sõrmede.
Esiteks, Eesti numbrimärkidega autosid ei tuvasta robot, vaid seda teeb inimene (viie riigi puhul on see automaatne).
Teiseks, kui nüüd hakata mõtlema, et ummikumaks on mingi 1-2 eurot ja kogu see vaev - tuvastada autonumbri järgi see üks õnnetu eestlane, siis uurida välja, kus ta elab (sidekulud, ametniku ajakulu), saata talle kiri(!) ja siis kogu selle protseduuri eest saada tagasi 1 euro.. Ilmselgelt toob see neile majanduslikku kahju ja sellest loobutakse. Samas oleks küll väga huvitav kuulda, kui keegi on 1-eurose ummikumaksu kirja oma Eesti aadressile saanud..