Uskumatu, see Arno Pavel.. Lugesin ta blogi, kuna reisin ka ise palju autoga. Mina sõidan igal aastal Euroopas või Venemaal - turistina - autoga puhkusereisil umbes 6000 km otsa läbi (tavaliselt nädal-kaks "puhkust"). Mugav ja suur sõiduauto. Peale 6000 km on tunne, et ei taha autot enam näha ka, rääkimata sellega sõitmisest. Jalg kisub krampi ja silmad krillis peas - kiiruskaamerad, loomad teel, teetööd, kiiruspiirangud, teemaksud, ummikud..
Järgmisel aastal muidugi olen selle ära unustanud ja alustan jälle oma uut teekonda.
Aga et mingi UAZikuga 27 000 km maha sõita..Peab ikka pehme tagumik olema..
Kui nüüd reaalselt mõelda, siis on see majanduslikult täiesti ebaotstarbekas, neid trahve rootslastel Eestisse saata ja ma usun, et sellele vaadatakse läbi sõrmede.
Esiteks, Eesti numbrimärkidega autosid ei tuvasta robot, vaid seda teeb inimene (viie riigi puhul on see automaatne).
Teiseks, kui nüüd hakata mõtlema, et ummikumaks on mingi 1-2 eurot ja kogu see vaev - tuvastada autonumbri järgi see üks õnnetu eestlane, siis uurida välja, kus ta elab (sidekulud, ametniku ajakulu), saata talle kiri(!) ja siis kogu selle protseduuri eest saada tagasi 1 euro.. Ilmselgelt toob see neile majanduslikku kahju ja sellest loobutakse. Samas oleks küll väga huvitav kuulda, kui keegi on 1-eurose ummikumaksu kirja oma Eesti aadressile saanud..
