Viimased kommentaarid

@ E.T

Mis värk sul selle paanikatekitamisega on? 

Kas surra infarkti, grippi või koroonaviirusesse - aga mida see paanikaõhutamine annab? Mida me sinu faktidega peale hakkame? Milleks inimestele lisastressi tekitada? Kas eestlastel on vähe oma muresid?

Hetkel on igal Eesti reisijal palju suurem tõenäosus nakatuda malaariasse, Dengue palavikku või mis iganes teise ohtlikku haigusesse, kui koroonaviirusesse, kui ta just päris Hiinasse ei reisi. 

Aga kas inimesed paanitsevad maalaria tõttu? Ikka reisivad Sri Lankale, Taisse, Vietnamisse.. Ja ometi sureb malaariasse aastas miljoneid inimesi. Miljoneid! Ja sealjuures on letaalsus kohati kuni 40% (Falciparum vorm). 

Koroonaviirusel 10% letaalsus? Fakt on see, et surnuid üle lugeda on suhteliselt kindel meetod, aga tegelikku koroonaviirusesse haigestunute hulka ei tea keegi - neid võib olla juba miljoneid. Ei lähe seal Hiinas mitte igaüks väikese palaviku ja köhaga haiglasse, sest inimesed kardavad seal paaniliselt haiglaid - tuled jalad ees välja, sest sa satud ju nakkuspesasse ja siis pääsu ei ole. Kui juba Wohani haigla peaarst haiglaraviga ära suri, siis järelikult pole haiglast mingit kasu. Ravivadki ennast kodus ja suurem osa elab selle ka üle. Kui keegi sureb, siis seda varjata enam ei anna, läheb surnuna kirja. Siiani on surnuid 3000, haigestunuid aga ilmselt miljon. Mis see letaalsuseks teeb? 
Ja ka need 3000 surnud inimest - tegemist on valdavalt vanade ja paljude kaasuvate haigustega inimestega, kelle nõrk tervis lihtsalt ei pidanud sellele vastu. Ei oleks vastu pidanud ilmselt ka gripile, kopsupõletikule või kõrgele palavikule.

Ei midagi isiklikku, aga tõesti ei mõista neid inimesi, kes igast uuest viiruspuhangust (SARS, hullulehmatõbi, seagripp, linnugripp) maailmalõpumeeleolu välja suudavad imeda ja seda ka teistele nii presenteerida.

Jah, need looduses asuvad termaalbasseinid on etemad, sest nad on ehedamad, lisaks soodsamad või lausa tasuta (ühes kohas võis jätta raha oma sisetundest lähtuvalt). Aga pead arvestama, et ilm on seal muidugi täielik prrrrr. Väga, väga tuuline ja jahe. Isegi südasuvel.

Tuled mõnusast, +40 kraadisest, auravast veest välja ja siis selline lõikav tuul, mis on vaevalt paar kraadi soe.. Mingit tuulevarju seal enamasti ei ole.

On ka veekeskuseid, mis asuvad suuremates keskustes ja seal on samuti termaalveebasseinid. Need on selles mõttes paremad kohad, et hinnad on taskukohased, aga seal on ka lisamugavusi. Blue Laguuni turistikaga muidugi ei võrdle, aga hind on samuti kümme korda odavam ja kuidagi mõnusam, sest ei ole turistikas, vaid lihtsalt kohaliku inimese lõõgastuskoht. Minu mäletamist mööda 12 eurot sissepääs, inimese kohta.

P.S. Kui auto kuhugi kaljunukile või tuulisele kõrgendikule pargid, siis veendu, et tuul autouksi lahti ei rebi. See tuul on seal kohati tormi mõõtu ja mul esimese ehmatusega rebis kord ukse nii käest, et vaevu-vaevu sain ukse enne äraväändumist pidama. See on seal pea kõikidel autorentijatel ka renditingimustes kirjas, et äraväändunud autouks ei kuulu kindlustuskaitse alla. Igapäevane asi ilmselt.
Ise õppisin kiirelt auto vastutuult parkima. 

Facebookis on ka "Islandi eestlased" kommuunis olemas, sealt saab samuti infot ja abi.

Aga ei ole ju mõtet nii üleolevalt ja irooniliselt seda infot presenteerida?

Auto rentimisel USA-s ei küsita sageli üldse mingit juhiluba, näitad ainult passi ette. Pigem huvitab neid seal rohkem autojuhi vanus, tavaliselt on selleks min. 25 aastat. Alla selle vanuse kaasneb päris sageli "noore juhi" lisatasu.

 Aga mis puutub juhilubadesse, siis igal juhul tasub kaasa võtta ka "rahvusvaheline", mõnes osariigis on see lausa vältimatu. Aga reeglid erinevad osariigiti ja selles orienteeruda on tõesti päris keeruline. 

https://www.usa.gov/visitors-driving

@Kla

sa oled ilmselt mingi troll, kes üritab olukorda võimalikult rohkem destabiliseerida.

Mina räägin ohtudest reisimisel. Et kas see on ohtlik keskmisele eestlasele. Ei, ei ole. Põhjust mingiteks maailmalõpumeeleoludeks ei ole. Kõrini on nendest kollase ajakirjanduse hüsteeriatest, maailmalõpumeeleouludest. Olgu, kollane ajakirjandus müüb uudist ja see on äri... aga mida sina müüd? Hirmu? Paanikat?   

Ja et sa leidsid ühe emaüsas nakatunu, ei ole võrreldav juhtum nakatumisega sündinud inimeste seas. 

Mis su trollimise mõte on? Kõiki hirmutada? Inimesed on niigi hirmul.. Piletid ostetud, reisid ees.. kas minna või mitte. 
Siis tuled sina ja ütled, et lootust pole, kõik nakatuvad ja surevad niikuinii. Pääsu pole.
Palun, ära õhuta paanikat, nagu seda ajakirjandus teeb.

@sebin

Paku siis Eesti turisti keskmist vanust, palun. Täitsa huvitab, mis see keskmine vanus sinu arvates siis olla võiks.
Stat.ee annab Eestit enimkülastanud turistide vanuseks 25-54 aastat (mediaan 39 aastat), eestlaste kohta pole statistikat tehtudki. Keegi võikski selle ära teha.

Aga minu mõte ei olnud hakata vaidlema keskmise vanuse üle, vaid juhtida tähelepanu, et hirm koroonaviiruse ees on üledimensioneeritud ja võtnud lausa hüsteerilised mõõtmed, kuigi tegemist on täiesti tavalise viirushaigusega, nagu neid igal aastal maailmas esineb.

Täna oli Postimehes artikkel koroonaviirusest, seekord õnneks faktides. 

Nagu enamiku gripitüüpi viirustega, on ka selle koroonaviiruse puhul 30-40 aastaste hulgas suremus 0,2%, mis on enam-vähem sama letaalsusega, kui nö tavaline gripp, mida kümned tuhanded eestlased igal aastal läbi põdevad. Olen isegi põdenud, lausa kahte erinevat gripitüve korraga.  
Arvestades, et 30-40 aastat peaks olema ilmselt reisisellide keskmine vanus, võib koroonaviirust lugeda gripiga sarnaseks haiguseks. 

Suur suremus koroonaviirusesse Hiinas - mis kollasel ajakirjandusel palju hüsteeria- ja paanikahõngulisi  artikleid lubab vorpida -, tuleneb peamiselt sellest, et Hiinas on elanike keskmine vanus suhteliselt kõrge (vanureid on palju), aga haiguse letaalsus ongi suurim just üle 80 aastaste hulgas. Lisaks elavad hiinlased sageli koos väga suurte peredena ja kitsastes tingimustes, nakkus on seal kerge levima ja nakkuse saavad kergemini jällegi just vanemad inimesed. Teadaolevalt ei ole nakatunud ühtegi alla 9 aastast last, mis tähendab, et tugeva tervisega inimesele ei ole see viirus ilmselt üldse nakkav. 

Arvestades asjaolu, et viiruse levik on väljaspool Hiinat hetkel marginaalne, siis tõenäosus see tõbi endale kuskil reisil väljaspool Hiinat külge saada, on küllalt väike (kuid muidugi mitte olematu). Arvestades lisaks ka reisija keskmist vanust, mis võiks olla ehk 30-40 aastat, on isegi haigestumise korral oht sellesse surra õnneks (väga) väike. 

Kui siia lisada veel mõistlik ettevaatlikkus - mitte minna reisile tõbisena (nohu, köha, bronhiit), hoida korralikku kätehügieeni, vältida ühistransporti ja kaubanduskeskuseid;  hoiduda alkoholist ja tubakast ning võtta ennetavalt enne reisi - ja ka reisil olles - igapäevaselt C-vitamiini, ei tohiks see haigus keskmisele reisijale õnneks letaalne olla.

@veigo

Ha Tieni poolt minnes polnud küll mingit viisabürokraatiat. Ametnikke on küll seal hulgi istumas ja igaüks midagi toimetab, aga minu mäletamist mööda kulus umbes 15 minutit Vietnami poolelt ja hiljem 10 minutit Kambodža poolelt. Lühidalt kirjeldasin seda ka blogis Mina ja Vietnam.

35 USA dollarit viisamaks ja kaks fotot viisa jaoks, rohkem midagi polnudki. Mingit viisabürokraatiat seal ei ole, isegi e-viisat polnud eestlasele vaja.
Olles ületanud eelmisel aastal Venemaa piiri (8 tundi) ja see aasta Ukraina piiri (10 tundi), tundub Kambodža piiriületus nagu Valgast Valka sõitmine.. Muidugi, mul võis ka kuidagi vedada kellaaegadega, ei oska seda kommenteerida. Täiesti tavaline tööpäeva hommik oli. 
Korduv Vietnami viisa peab olema, muidu ei saa pärast Vietnamisse tagasi!

Vietnamis auto rentimine koos juhiga on ilmselt kallis ja keeruline logistika, seal käib kõik ikkagi võrri tagaistmel (või juhikohal) ja on väga odav.
 Üldiselt on auto Vietnamis suur luksus ja eraautosid on vähe. Taksosid muidugi on, aga minu mäletamist mööda on takso seal peaaegu Tallinna odavama otsa takso hinnaga (vähemalt Phu Quocil see nii oli).

@viktor54

Kui me kaotaksime iga sõbra ühe eksimuse pärast, siis meil ei olekski sõpru.

See on küll ainult minu konkreetne nägemus asjale, aga seal riikides käinuna võin väita, et:
vaheta Eestis raha ära ja täiesti muretu reis (ära võta kaasa $100 sedeleid). Kaotad kümme eurot, aga stress puudub (boonusena saad küsida Eestist uusi rahatähti, mida ka antakse).

Variant 2: võta kohalikust sularahaautomaadist välja maksimaalne summa kohalikku raha. Teenustasu oli umbes neli eurot, aga summa on piisavalt suur, et ära elada nädal-kaks. Hotellid jms saad bookida ju internet teel ja maksta netis.

Kambodžas kehtib täiesti ka kohalik raha, kuigi sularahaautomaadist saab välja võtta mõlemat raha - nii kohalikku kui dollareid.  Kohalik raha on "odavam", sest dollarimees on alati rikas ja temalt võib rohkem küsida.

Ikka bussiga. Autorent läheb kalliks, kuna tuleb auto maha jätta teise sihtpunkti. Bussid liiguvad tihedalt ja minu arvates ka odavalt, kuigi odavus on suhteline mõiste.

Kui keegi läheb Goverla alla Zaroslyaki poolt, siis 8 km enne Zaroslayaki jääb küla, kus on majutusasutus nimega Pid Javorom. Maja pilt on blogis, Bookingust leitav. 
Öelge, et võtate ühe eestlase Salomoni matkasaapad kaasa.
Väga korralikud ja kvaliteetsed, -25 külmakindlusega saapad, nagu uued, nr. 43 suurus. Kui peremees neid maha pole parseldanud, saab esimene kiirem need endale. Äkki siis Sulle, sipsik11.
Kuigi peremees lubas need alles hoida, ma tema juttu väga ei usu. Aga igaks juhuks annan teada. Mulle pole mõtet pakkuda, need on auhinnaks kohalejõudmise eest.

Tee If-is kaks püsilepingut ja seejärel reisikindlustus ning rendiauto omavastutus on tasuta, iga reis, kuni 2000 eurot. 
Kuidas kellelegi, kuid minu jaoks on If alati kõik kohustused täpselt täitnud. 

P.S. Ei tööta If-is ja saan aru et igasugune postiivne argument mõjub nagu reklaam, aga tõsiselt, see pole minu ala. Mina reisin. See on minu ala.

Minu arvamus on, et (reisi)kindlustust ei saa valida, lähtuvalt ainult alghinnast. Et kes pakub kõige madalamat hinda, selle valingi. 

Kindlustustingimused on ju erinevad ja tähtis ei ole mitte kindlustusmakse suurus, vaid mida kindlustuselt oodatakse. Kas pannakse põhirõhk ravikuludele, reisitõrkele või hoopis võimalikule (pagasi)vargusele. Võib olla aga hoopis mägimatkamisele. Või "ohtlikule harrastusele", mis samuti on kindlustusseltsides erinevalt hinnastatud. Ühe kindlustusseltsi arvates on skuutrisõit tavaline tegevus, teise arvates aga väga ohtlik spordiala ja ei kuulugi õnnetusjuhtumi korral hüvitamisele, kui selle eest eraldi makstud ei ole.

Pagasivarguse kohta võid leida huvitava lause, et "hüvitame valve all olevast sõidukist varastatud..". Samamaoodi ka pagasi kohta.
Kui sõiduk või pagas ei olnud "valve" all, siis ka ei hüvitata midagi. Mis see "valve" täpselt on, tuleb jällegi täpsustada. Üks sõna, aga see muudab palju.

Üks pakub kaitset kuni 3000m kõrgusele matkamiseks, teine aga kuni 5000m kõrguseni. 

Kindlustusmakse võib erineda mõnikord ainult paarkümmend eurot, aga kindlustuskate võib erineda samas mõnikord isegi sadade tuhandete eurode võrra (näiteks pakub üks kindlustusselts ravikulude katet 150 000 eurot aga teine 500 000 eurot). 

Lisaks on veel omavastutus - mõnel pole seda üldse, mõnel on see paarsada eurot. Väiksema kahju puhul tähendab see seda, et maksad kahju ise kinni, vaatamata sellele, et kindlustuskate justkui oli. 

Loomulikult on algajal raske selles kindlustustingimuste virr-varris orienteeruda, ei ole ju kõik juristiharidusega. Aga kui vähegi eeltööd teha (lugeda välistusi, reegleid ja tingimusi) ja kindlustuspakkumisi kõrvutada, siis mingi üldpilt hakkab tekkima ka päris algajal.

Bookingu number ongi peaaegu nagu pilet. Prindi välja ja võta kaasa, on kiirem ja mugavam. Pass ja bookingu number (kinnitus) lennujaamas letti ning saad pärispileti vastu. 

Ära selle koroonaviiruse pärast üle muretse. Tee üks C- ja D vitamiini kuur enne väljalendu ja võta reisile samuti kaasa C-vitamiini, desinfitseerivaid salvrätikuid ning klapiga näomaske (FFP3, saad ehituspooodidest). Kui kuskil väga rahvarohkes kohas (näiteks lennujaamas järjekorras seistes) ärevust tunned, pane mask ette. See pole enam mingi häbiasi, pigem näitab, et hoolid enda ja teiste tervisest. 
Eestlane küll kipub maskikandmist häbenema, aga parem häbi näos kui viirus  organismis.

Ma selgitaks paari sõnaga kaitsemaskide tööpõhimõtet, kui kedagi ehk huvitab. 

Kaitsemaskid on tähistatud tähistega FFP1, FFP2 ja FFP3. (Sealt edasi tuleb juba poolmask ja lõpuks täismask, aga vaevalt, et neid keegi näiteks lennureisil kasutab (kuigi nende kasutegur viiruste vastu on peaaegu 100%).

Näomask FFP1 on viiruste vastu kasutu, FFP2 omab vähest kaitset. FFP3 mask on parim võimalik valik, kusjuures välimuselt nad väga ei erine. Kindlasti tuleks kasutada klapiga maski, sest see tagab maski parema sisekliima (värskem ja puhtam õhk, rohkem hapnikku, pikem kasutusiga).

Kindlasti tuleb jälgida, et mask "istuks" tihedalt vastu nägu, selleks tuleb muljuda ninaosas asuvaid metallklambreid, et need kohalduksid ninakujuga. Maski tuleks aeg-ajalt vahetada, sest püsiv niiskus maski sees tekitab ebeterve kliima - see oleneb maski kasutusintensiivusest (istumine, käimine, jooksmine). Ühe lennureisi kestab ühe maskiga kindlasti ära.

Samuti lisaksin menüüsse ennetava tegurina C-vitamiini, mida võiks terve, täiskasvanud inimene tarvitada päevas vähemalt 500-1000 mg, jaotatuna päeva peale 250 mg annusteks (kuna rohkem C-vitamiini lihtsalt korraga ei imendu), et hoida C-vitamiini depoo kogu aeg laetuna. Soovitavalt looduslikku päritolu, aga ka tableti kujul. Paha ei teeks D-vitamiini kuur.

Ja lõpetuseks - siiani maailmas epideemiatena levinud koroonaviirused on potensiaalselt ohtlikud olnud enamasti vanematele, nõrga tervisega inimestele, kellel on (palju) kaasuvaid haiguseid. 

Eeldades, et reisile läheb siiski terve ja aktiivne inimene, siis tõenäosus, et see viirus eluohtlikuks saab, ei ole väga suur. Lisaks on nakatumise oht väike, kui pidada kinni elementaarsest loogikast - käte desinfitseerimine, vältida kaubanduskeskuseid, rahvarohkeid kohti - kasutada rohkem taksot või käia bussisõidu asemel paar peatust jala ja vältida majutusasutusi, kus tuba tuleb jagada mitme võõra inimesega (hostelid).

Ilusat ja turvalist reisi, ning ärge üle muretsege.

Väheke segane teemapüstitus, aga laias laastus:

Tenerife on nii väike saar, et kui rendid auto, siis pole "lõunat ega põhja", vaid üks saar. Nagu Hiiumaa. Autorent on odav, kütus odav, maanteed üliheas korras. 

520€ ots inimese kohta tundub jaburalt kallis. Mõeldud on vist ikka edasi-tagasi lendu. Soovitaks vaadata TUI pakkumisi Helsingist, piletihinnad algavad 50-eurost suund/inimene. 
Teine variant - Tallinnast või Riiast Londonisse, seal väike vahepeatus (näiteks ööbimisega Londonis) ja sealt edasi  Tenerifele. Saab samuti alla 100€ hakkama. Boonuseks näed ka Londoni ära. 

Tenerifel ei ole vaja rahvusvahelist autojuhiluba. 

Pico El Teide soovitaks ära vaadata. Ja kui seilata tahad, siis "Tenerifekompass.com" -  jahiga ookeanil. Saad ka eestikeelse teeninduse ja kogemus on seda raha väärt.

Kas seal ei olnud mingi "nulliteema"? Et "+" asemel tuli 0 panna ette? Mitte +372, vaid 0372. Finnairil oli ka sama probleem, lõpuks sain tehtud, aga enam ei mäleta. Mingi nulliteema seal oli, proovisin igasuguseid variante läbi.

Hetkel on see oht kindlasti minimaalne, sest nad ei saaks endale teist sellist prohmakat lubada. Ma pakun, et üle Iraani lendamine on hetkel isegi turvalisem, kui varem.
Samas, ma pole mingi sõjandusekspert ja vaevalt, et neid siin Tripis ongi. Selliseid asju ei olegi võimalik analüüsida ega ette ennustada - juhuslikkuse printsiip on siin vältimatu.

@jaanus

See ei ole transiitreis, täiesti tavaline turismireis. Küll lühike, aga ikkagi tavaline reis. (Üheks päevaks autoga Riiga või Helsingisse - turismireis. Lendad lennukiga Riiga või Helsingisse ja sealt kohe edasi - transiitreis).

Need 48 tundi antakse ikkagi ainult transiidiks - kasutad riiki sisenemist selleks, et esimesel võimalusel edasi liikuda kolmandasse riiki (näiteks lendad Eestist Minskisse, seal on ümberistumine teisele lennule 18 tunni pärast, ööbid ühe öö Minskis).

Hotellidest saab küllakutse päris kiiresti kätte, see pole suur probleem. Ja "päris" viisaga on ikka kindla peale minek. Saad kolme päevaga viisa kätte ja ei pea muretsema, mis piiril saab või ei saa..

@jaanusm

Valgevene saatkonnast saad  viisa 25 euroga. Et libedamalt läheks, siis kohe kaasa pass, viisaavaldus, fotod viisale, tervisekindlustus ja kindlasti küllakutse (kui ei ole transiitviisa).
Lühike reisikirjeldus ehk abiks, "Mina ja Valgevene".

Kõhuviiruste vastu (nö "põhi alt ära") ei aita mitte probiootikum, vaid puhas loogika. Käte hügieen ja toidu(koha) valik.

 Võta kaasa desinfitseerivad salvrätikud (pakkide viisi)  ja kasuta neid igal võimalikul ja võimatul juhul, juba alates lennujaamast. 
Näeb natukene "Monki" moodi välja, aga asi töötab.

Tundub lausa uskumatu, et inimene isegi kaalub sellist võimalust.

Egiptusesse reisides, palju see tervisekindlustus/reisitõrge/isiklik vara kindlustusmakse oleks.. 20-30 eurot? Tõsiselt kaalutegi sellist variant või? Mingi närvikõdi moment?