VäikeLotti

Rändur, liitus Tripiga 2 aastat tagasi


45 meeldimist
10 postitust
74 kommentaari

21 külastatud riiki, 11% maailma 195st riigist

2 külastatud linna või piirkonda

Viimased kommentaarid

Mina teen enamasti enne reise alati pisut eeltööd (foorumid, arvustused, reitingud) ja kogemused autorendiga valdavalt head/väga head. Ei ole ka  pidanud vajalikuks mingeid skeemitamisi kaartidega vms teha. Küll on mul reisimiseks tõepoolest omaette kaart koos "reisikontoga", aga seda peamiselt küll võimaliku pangakaardi kopeerimise ohu tõttu (mida on ka juhtunud).  
Ainuke nõrgavõitu autorendikogemus oli Islandil Geysiriga. 
Ülihead kogemused Tenerifel Pluscariga ja USA-s Hertziga. Ülejäänud valdavalt head - mingeid hilisemaid raha mahavõtmisi või arusaamatusi pole kordagi olnud.
Võib olla on asi ka selles, et ma ei kasuta autorendi puhul kunagi vahendajaid, vaid rendin auto alati otse rendiettevõtte kodulehelt ja võimalusel koos täiskaskoga (Zero Excess). Zero Ecxessi puhul ei tulda autot tagastades sageli isegi seda üle vaatama. Anna võtmed tagasi ja tsau!

Isiklikult soovitaksin (safari)parke, eriti seal "all", lõuna pool. Yala National, Kumana, Lunugamvehera. Osa on seal täielikult tsivilisatsioonist ära lõigatud, mis minu arvates on just seetõttu väga erilised. Nõuab väheke rohkem  pealehakkamist.
Millal minek on?

@ElCato
Minu viga, vaatasin paari aasta taguseid hindasid.

Eks need hinnad kõiguvad ilmselt, jah. Samas tõin ma näiteks maailma kõige ökonoomsema reisilennuki, aga enamasti me ei lenda ka A380 pardal.

Paradoks on selles, et me ise neid "probleemides lennufirmasid" tekitame. Olen korduvalt - lennukipileteid ostes - mõelnud, et see pole lihtsalt jätkusuutlik, mis lennunduses hetkel toimub. Täielik dumping. Stockholmist saab lennata Los Angelesse 158 euro eest. Vähemasti mina sain. Kui arvestada, et isegi maailma kõige säästlikum reisilennuk kulutab ühe reisija kohta kütust 3l/100 km kohta (A380), saame lihtsa tehte tulemusena, et ühe inimese lennutamiseks üle Atlandi kulub minimaalselt 250 liitrit lennukikütust. Kuna lennukikütuse liiter maksab hetkel ca 90 eurosenti, saame ainuüksi kütusekuluks 225 eurot per inimene. Ainult kütus! Lennufirma maksis minu reisi puhul peale.  Olgu, osa reisijaid lendab äriklassis, nad ostavad mingeid lisateenuseid jms, aga ikkagi.. Lennuk vajab ju liisimist, meeskond palka, lennukid hooldust, lennujaamamaksud, turvalisus, kindlustused. Firma üldkulud, maksud. Ilmselt veel palju erinevaid kulutusi, mida tavainimene ei oska arvatagi. Ja nii ongi, et me näeme hetkel ilmselt ajaloo madalamaid lennupiletite hindasid, suretame välja veel nii mõnegi lennufirma ja siis hakkavad need hinnad tõusma. Tunnistan, et kasutan isegi seda võimalust - on raske vastu seista pakkumisele lennata Riiast Islandile 50 euro eest või Tallinnast Londonisse 19 euro eest. Isegi taksosõit Tallinnas on kallim. Ja on ilmselge, et see ei ole jätkusuutlik.

@aldiosk
Tee see rahvusvaheline juhiluba siis ära, milles küsimus. ARK-is kohapeal tehakse ära, maksab mingi 30 eurot ja kehtib kolm aastat kogu maailmas. 
Rahvusvahelisest juhiloast ei ole Vietnamis aga niikuinii mingit kasu, kui sul pole seal peal mootorratta kategooriat - või kui sa just autot ei rendi. 
Nimelt on kõik võrrid seal ikkagi üle 50cm3, mis on max lubatud piir turistile ehk sa ei sõida Vietnamis mitte mopeediga, vaid mootorrattaga. 

Minult ei küsitud juhiluba 1000 km läbisõidu juures kordagi, ühtegi politseid ei näinud. Ega ma neid muidugi ei otsinud ja nemad mind ka ei otsinud. Paned tolmumaski ja päikeseprillid näole ning kiivri pähe - ei huvita sa kedagi seal.

Reisikindlustus ei hüvita rolleriõnnetusi, sest tegemist on mootorrattaga ja sul puudub selle juhtimiseks õigus (ilmselt). 

Ja võib olla tõesti, eurooplasel on Vietnamis raske rollerisõiduga harjuda.
Nägin Vietnamis küll ja küll "valgeid" ehk Euroopa turiste, kes ei jaga mootorrattaga sõitmisest maad ega mütsi. Ohuks endale ja teistele - politseile on nad ka ilmselt kerge "saak".  Vänderdavad, kiirendavad ja pidurdavad ebaloogiliselt, keeravad teistele ette, kael käib muudkui ühelt küljelt teisele - peegleid ju kasutada ei oska.. Äratab kohe ka politsei tähelepanu.
Aga kui sul vähegi julgust ja pealehakkamist on, siis õpid selle kiiresti ära ja seda vabadust, mida annab Vietnamis võrr, ei anna millegagi võrrelda. Ma ei lähekski sinna, kui ma ei saaks võrriga ise sõita. 
Aga noh, mina pole ka keskmine turist muidugi. Pigem aktiivreisija.

Kui kahtled, siis sõida parem taksoga ja puhkus on lill.

Lihtsalt ei saa sõna võtmata jätta võrride teemal Vietnamis.
Mismõttes võrrid lagunevad, "miilits" peatab, kiirust ei tohi ületada ja  muud sellist.. Kuskohast sellist jama leiab?
Sõitsin Phu Quicil maha ilmselt oma tuhat kilomeetrit, samuti sadu kilomeetreid Kambodžas -  ei näinud ühtegi politseinikku, keegi ei mõõtnud kiirust (millega nad mõõdaksidki seda?), ükski võrr ei lagunenud ja keegi ei tahtnud mulle trahvi teha. 
Kiiver peab peas olema, päikeseprillid ette ja kui just ise mingi edev ilueedi ei ole, kes sõidab kirju Hawaii stiilis särgi, lühikeste pükste ning valgete sokkidega mööda linna ringi, siis ei saa keegi arugi, et sa turist oled. 
Kirjeldasin päris üksikasjalikult seda võrriteemat ka oma blogis "Mina ja Vietnam".
Samuti kirjeldasin seal Phu Quoci hotelle, aga isiklikust vaatevinklist muidugi. Odavamatest hotellidest soovitaksin seal saarel Seaside Village Phu Quoc hotelli, kui asukoht pole oluline. Uus hotell, imeodav, putukavaba ja konditsioneeritud. Võrri saad sama hotelli garaažist $5 eest päevas ja kuna saar on väike, siis jõuab võrriga kõikjale.
Teine väga hea hotell on "Praha", aga see on juba natukene kallim. 
Kui tahad ka tõelist luksust nautida, siis võta üks-kaks ööd ka viietärnihotellis, see on täiesti omaette tase seal. 

Ei saa täpselt aru, mida sa selle Teide all silmas pead. Kui sa mõtled El Teidet ehk vulkaanilise mäe tippu, siis sinna mingeid öiseid ekskursioone küll ei korraldata. Köisraudteega saad päevasel ajal peaaegu tipu lähedale, aga mitte päris tippu (paarsada meetrit jääb puudu). Päris tippu saamiseks on vajalik ka luba, mis tuleb mitu kuud varem ära broneerida.
Kui sa mõtled öise eksursiooni all  ööbimist Refugios ja siis sealt hommikul tippu tõusmist, siis selline variant on olemas küll. Pigem on see varahommikune matk. Aga selleks tuleb jällegi broneerida öö Refugios. Tähevaatluseks on koht muidugi ideaalne - kõrge ja pime, õhk on hõre ja tähed on kirkad.
Tippuminek ei ole aga samas päris nii, et T-särk selga ja tossud jalga, see nõuab väheke paremat ettevalmistust.

Kui aga tahad täiselamust saada ja ka päikestõusu ära näha, siis ikka tippu. Kui sinna kella kolme paiku öösel alt parklast ronima hakata, siis saab ka ilma loata tipus ära käia. Isiklikult aga sellist asja ei poolda ega ka ei soovita.
Natuke ehk aitab ka blogi, mille ma sellesama El Teide kohta kirjutasin. Teide kirjeldus algab 8. päevast.  https://wp.me/p9SVW4-9 

Mis sellel Stockholmil siis viga on? Sealt juba otselennud USA-sse. Norwegianil head ja uued lennukid.  Tallinnast Stockholmi saab  võileivahinna eest, 50 minutit lennata.

Mis aga pagasisse puutub, olen mõnikord lausa uudishimulik - mida inimesed küll nende suurte kohvritega reisile kaasa veavad? Kolivad sinna elama?

@LiisM
Air Baltic on täiesti adekvaatne lennufirma. Pole vaja teda Beldikuks nimetada.
Ei tee sind ei paremaks ega targemaks, ega ilusamaks, kui sa niimoodi lennufirmasid nimetad.

Käinud mõlemas ja nii ütlekski, et pole mõtet valida. Mingi jutt, et Phu Quoc on hiinlaste käes, on asjatundmatu. Täiesti ehe Vietnami saar.
Kambodža on äge riik, isiklikult läksingi sinna Phu Qucist, läbi Ha Tieni. Viisa odav, kõik käis kiirelt, E-viisat polnud vaja. Loomulikult käib kõik sularahas, dollarites. Kaardiga pole seal midagi teha.
Kambodža on väga odav riik, imeodav, ma ütleks. Aga Vietnam on jällegi huvitama kultuuriga. Ma võtaks mõlemad, nad ju naabrid.

Siia ei saa ju soovitusi jagada, et võta see või teine, kohe oled "müügimees". Minu väga head kogemused on If-i ja ERGO-ga, Aga ainult seetõttu, et ma nende firmadega olen pidanud ka suhtlema, reisijärgselt. 
Põhilised reeglid reisile minnes kindlustuse osas - võta alati "täispakett". Vastutuskindlustus, reisi ärajäämise kaitse, reisi katkemise kaitse, maksimaalne tervisekindlustus, pagas. 
Mina teen kaks-kolm reisi aastas ja teen kindlustust tehes linnukesed alati kõikidesse kastikestesse, isegi "kõrge riskiga tegevus" kastikesse. Kunagi ei tea, millal tekib tahtmine ratsutada või skuutriga sõita või snorgeldada..  Minu jaoks on kindlustus odav, kogu reisi kulu arvestades. Näiteks USA-s maksab kiirabiauto sõit haiglasse suurusjärgus $5000. Ravihindadest pole mõtet rääkidagi.
Nii et - vali firma, mis pakub kõige laiemat kaitset. Kas see maksab siis 50 või 100 eurot, pole ju enam oluline. Meelerahu reisil on suurim väärtus, seda ei saagi rahas mõõta.

Minu kogemus Pluscariga - ainuke miinus oli auto ootamine lennujaamas (45 min). Minu jaoks siiski tühine mure. Mõnes suuremas lennujaamas ei jõua sa selle ajaga autorendi letinigi, Tenerifel astud aga lennujaamast välja, sada sammu ja oledki kohal.

Sealt edasi - toodi uueväärne auto (ls 7000 km), puhas nii seest kui väljast. Palju lisavarustust, mh püsikiirushoidja, kliima, automaatkäigukast..
Hind 130€ nädal (Mazda CX-3), kasko ja kõik maksud hinnas, lubatud sõita ka La Gomerale (mida paljud ei luba või küsivad lisatasu), deposiiti ei võeta. Maksta saab ka deebetkaardiga või isegi sularahas. Autot tagastades ei huvitanud kedagi auto seisukord, keegi kriime üle lugemas ei käinud ja ei võetud ka hiljem kaardilt mingeid müstilisi tasusid maha. 

@korsten
Bensiin "Regular" USA-s vastab Euroopa 91-92 oktaanarvule. Mis välistab  selle kasutamise uutel rendiautodel.
"Super" USA-s vastab Euroopa 97-98 oktaanarvule. Eestis kasutan oma autodel ainult ja eranditult 98 oktaanarvuga bensiini. Arvestades, et USA-s on rendiautod enamikus ainult aasta-kaks vanad, siis vaevalt, et see Regular (Euroopa mõistes 91-92) oktaanarvuga kütus nende autode mootoritele parim valik on. 

Tuttav tunne :) 
Minul algab "reis" alati soodsatest lennupiletitest. Sihtpunkt pole oluline. Natuke ehk absurdne, aga nii on. Paarsada eurot hoiad siit kokku, paarsada sealt (lendudelt) ja selle raha eest saan juba hotellides ööbida. Kuidagi väga hea enesetunde ja positiivse alguse loob reisile. Ma olen siiski tavaline palgatööline ja raha puuga seljas ei kanna. 

Aeg-ajalt, kui viimasest reisist juba paar-kolm kuud möödas, sirvin ajaviiteks Google Flightsi ja TUI lennupakkumisi. Panen alguspunkti paika, Vantaa või Stockholmi, ja siis vaatan, mida pakutakse. Ohoo, nii odavalt saabki sinna? Noh, näiteks detsembris - või veebruaris -, üks päev, on mingi absurdselt odav hind kuhugi - mul täiesti ükskõik, kus see siis on. No midagi eksootilisemat ikka, mitte Brüssel või London.
Uurin siis kohe ka tagasilennuvõimalusi (nädal-kaks) ja nii ta läheb. "Ehitan"  selle lennu ümber oma puhkuse üles. Viisatingimused, natuke infot foorumitest jms ning edasi ei muretse. Kaks päeva enne väljalendu panen seljakoti valmis ja lähen. Saab mis saab, ongi huvitavam. Minu reisid on niikuinii kõik aktiivpuhkused - linnast linna, riigist riiki, pikad vahemaad, võimalikult palju näha ja kogeda. Liikuda väljaspoole linnasid - maale, küladesse, mägedesse. Mulle turistilõksud ei sobi, ma ei otsi mugavat äraolemist. Jõuad Eestisse tagasi ja õhkad - see oli äge! 
Ma ei mäleta, mida ma tegin eelmise aasta maikuus või augustis. Või novembris. Aga mäletan kõiki oma reise, päev-päevalt, isegi tund-tunnilt. Sest nad on kõik erinevad, erilised. Emotsioonid, kogemused.

Spontaansus on see, mis minu jaoks reisi põnevaks teeb. Kümne päeva pärast järgmine reis ees. Nagu ikka, sai ka see alguse odavatest lennukipiletitest. 
Pole õrna aimugi, mis ees ootab, kus ma ööbin või mis sellel teekonnal juhtuda võib. Ööbin seal, kus võhm otsa saab ja kus mingi majutus on - loodetavasti Hitchcocki filmide stiilis motell kuskil kõrbes, maantee ääres. Käin seal, mis tee peale ette jääb ja suhtlen kohalikega kuskil kolkaküla baaris. Tavaliste ja lihtsate inimestega. Ja see ongi äge! 

Tuleb arvestada, et Dengue palavikku ja malaariasse surevad siiski enamikus lapsed, nõrgad ja väetid. Alatoitumus, kohati olematu hügieen, nõrk tervis, kehv arstiabi kättesaadavus, hilinenud või paljudel juhtudel ka olematu ravi jms. 
Malaaria ja Dengue palaviku peiteaeg on õnneks küllalt pikk, nii et keskmise puhkuse puhul, mis on kaks-kolm nädalat, jõuab eurooplane koju ja halvimal juhul avaldub see kodumaal. Kiire ja õige diagnoosiga ravi  korral on oht sellesse surra väike, kuigi see oleneb paljuski inimese üldisest tervislikust seisundist. Ja lõppude lõpuks - ma ei muretseks üleliia. Kui ei sure malaariasse, siis infarkti. Või insulti. Või trombi. Millessegi ikka. Malaariasse suri Eestis viimati inimene 1995. aastal, nii et tõenäosus, et sa sured Eestis malaariasse või Dengue palavikku, on olematu.

Selle "kohustusega" on selline lugu, et ametlikult nagu peaks tõesti politseis ennast arvele võtma. Kui sa majutud hotellis, siis teeb hotell selle sinu eest ära. Kui sa hotellis ei majutu mingil põhjusel, võta kohe peale lennujaamast väljumist tuba kõige odavamas hotellis, registreeri enda saabumine ära ja ongi kõik ametlik.
Hotellis küsitakse sult esimese asjana passi ja halvimal juhul öeldakse, et me võtame selle üheks päevaks enda kätte, sest me peame selle politseis registreerima. Selle jutu peale tuleb väga enesekindel nägu pähe teha ja öelda - "no, no, no, no, no". Ärge mingil juhul andke oma passi käest!
Siis tehakse sinu passist koopia ja saavadki kenasti hakkama. Kas nad neid andmeid kuhugi reaalselt ka saadavad, jääb nende teada..

Mul sama nali, nagu sis153 kogenud on - ostsin pileti ära (ARL-LAX), maksin söögi eraldi juurde ja siis sattusin foorumitest lugema, et söök pole Norwegianil just kõige parem.. Kuna tagasilend on teisest linnast (JFK-ARL), siis jätsingi söögi tagasilennul ära :)
Norwegianiga olen ka varem lennanud, hea on see, et wifi on pardal, üle ookeani lendavad ainult Dreamlinerid, mis on väga hea lennukõrgusega ja sujuva lennuga lennukid.
Teeninduse kohapealt niipalju,  et pole kunagi ühelgi lennureisil nurisenud teeninduse üle, peaasi, et lennuk ühes tükis maanduks. Kui maandus, siis oligi kõik hästi. Ma olen ehk tõesti vähenõudlik, aga minu jaoks on elusana sihtpunkti kohalejõudmine ideaalne lennureis.

Ja kui vaadata Norwegiani piletihindasid, siis olekski väheke imelik oodata mingit lux-klassi teenindust super low-cost reisidest. Kohati on nende hinnad ju absurdsed. Ma isegi muretsen natuke, et need on liiga odavad - kas nad ikka suudavad oma lennukeid hooldada selle raha eest.. 
Kui Nowegian lennutab Stockholmist sind otselennuga Los Angelesse 144 euro eest  ja Finnair Helsingist otselennuga 2010 euro eest (üheotsapilet, turistiklass), siis me ei saagi ju eeldada sama teeninduskvaliteeti mõlemalt lennufirmalt? Norwegian lennutab ju sisuliselt tasuta!

Miks sa nii resoluutselt Phu Quci välistad? 
Seal pole malaariat ega Denguet. Ja see on kaunis saar ülisõbralike kohalikega, kes ei ole veel turistide poolt ära rikutud. Ja seal on ülistabiilne kliima, veebruaris iga päev päike, õhk +33 ja meri +28. 
Väike blogi selle saare kohta eestlase pilgu läbi - "Mina ja Vietnam".

Mis inglise keele oskusesse puutub (piiril küsitlemisel), siis isegi kõige hädapärasema inglise keele oskusega eestlane paistab seal paljude teiste turistide hulgas välja nagu inglise filoloog. 

Pane pass, ESTA, prinditud koopiad majutustest, reisikindlustusest, tagasilennupiletitest, vajadusel ka sularaha (dollarid) ja paar krediitkaarti valmis ning ütle alguses "hello" ja pärast "thank you very much".

Full size (SUV) on lahe ja kütus on Ameerikas muidugi odav (California ehk LAX piirkonnas kõige kallim), aga lõpuks tekib ikkagi tunne, et mingi F150 5.7 või RAM 5,7  asemel oleks võinud olla ka tavaline, kuid see-eest väga mugav, just reisimiseks mõeldud mahtuniversaal. Äratab pisut kõrvalistemates linnakestes (ja linnaosades) ka vähem tähelepanu. 

Kütuse liik on üldiselt kütuseluugil seespool kirjas, aga tasub alati üle küsida. Üldiselt diisel ei ole eriti populaarne niikuinii, pealegi on ta kallim kui Regular bensiin. Samas on ka "Super" bensiin seal eestlase jaoks odav, nii et mina tangiks ikkagi ainult seda (liitrihind ca 0,70€ Regular vs 0,85€ Super). Regular bensiini oktaanarv on 87, Eestis ei kujutaks ettegi enda autole sellise oktaanarvuga kütust tankida..

Silmaripsmete pilgutamise asemel aga tee (platsi)teenindajaga juttu juba enne platsile sisenemist - very nice. I like. Amazing. Wow!
Kui saad temaga ka põgusalt kätelda, siis ongi töö tehtud.



Enamuses Aasias riikides tohib sõita turist kuni 49 cm3 võrriga. Sealt edasi on vaja A1 kategooria juhiluba. 
Reaalsus on aga see, et kõik sõidavad ka 125m3 võrridega ja ei juhtu mitte midagi. Jääd vahele, maksad mingi 20-50 eurot trahvi (või lihtsalt meelehead)  ja sõidad edasi. Kiiver peab peas olema! See vähendab tunduvalt vahelejäämise riski.
Aga millise vabaduse võrr seal annab, seda pole vist mõtet mainidagi. 

@Valeria
Mina kasutan reisidel samuti peaasjalikult Airbnb teenuseid. Üsna kiirelt, lihtsalt eeltööd tehes, sain aru, et parim ja kindlaim variant on võtta "Superhost", kellel on minimaalselt 30 arvustust. Need kaks kriteeriumit panevad asja paika. Maksab siis palju maksab, aga vali nende vahel.
See on raudpoltkindel valik ja pean ütlema, et mul ei ole Airbnb-ga olnud mitte ühtegi negatiivset emotsiooni. Ja neid tubasid olen ma üürinud ikka kümneid ja kümneid.
Ära vaata kõige odavamat või kõige ilusamat, vaid tee linnuke kasti "Superhost" ja sealt edasi vaata ainult pakkujaid, kellel on 30+ arvustust. 

Originaalpostituse juurde tagasi tulles, siis Londonis on lahe hostel "The Walrus Bar and Hostel". Asub BigBeni lähedal, sisuliselt südalinnas. All on väga lahe baar ja üleval toad kuuele inimesele. Odav ja lihtne. Baarimelu üles tuppa ei ole kosta (küsige tuba kolmandale korrusele). Aga ühistuba on ikka ühistuba, ega seal mingit luksust ei ole. Vannituba ja WC igatahes olid olemas. Wi-fi samuti. Konditsioneeri ei ole. Puhtad linad hinna sees. 

Sebin - sa niisama trollid või on sul mingid mõistlikud faktid ka esitada? SKT? Keskmine palk?
Mis magnetkaartidest sa räägid? Millisel eestlasel on rahakotis magnetpangakaart? Minu teada ei väljasta pangad juba viimased viis aastat muud kui kiipkaarte.
Elad sa üldse Eestis?