Viimased kommentaarid

Minu kogemus Pluscariga - ainuke miinus oli auto ootamine lennujaamas (45 min). Minu jaoks siiski tühine mure. Mõnes suuremas lennujaamas ei jõua sa selle ajaga autorendi letinigi, Tenerifel astud aga lennujaamast välja, sada sammu ja oledki kohal.

Sealt edasi - toodi uueväärne auto (ls 7000 km), puhas nii seest kui väljast. Palju lisavarustust, mh püsikiirushoidja, kliima, automaatkäigukast..
Hind 130€ nädal (Mazda CX-3), kasko ja kõik maksud hinnas, lubatud sõita ka La Gomerale (mida paljud ei luba või küsivad lisatasu), deposiiti ei võeta. Maksta saab ka deebetkaardiga või isegi sularahas. Autot tagastades ei huvitanud kedagi auto seisukord, keegi kriime üle lugemas ei käinud ja ei võetud ka hiljem kaardilt mingeid müstilisi tasusid maha. 

@korsten
Bensiin "Regular" USA-s vastab Euroopa 91-92 oktaanarvule. Mis välistab  selle kasutamise uutel rendiautodel.
"Super" USA-s vastab Euroopa 97-98 oktaanarvule. Eestis kasutan oma autodel ainult ja eranditult 98 oktaanarvuga bensiini. Arvestades, et USA-s on rendiautod enamikus ainult aasta-kaks vanad, siis vaevalt, et see Regular (Euroopa mõistes 91-92) oktaanarvuga kütus nende autode mootoritele parim valik on. 

Tuttav tunne :) 
Minul algab "reis" alati soodsatest lennupiletitest. Sihtpunkt pole oluline. Natuke ehk absurdne, aga nii on. Paarsada eurot hoiad siit kokku, paarsada sealt (lendudelt) ja selle raha eest saan juba hotellides ööbida. Kuidagi väga hea enesetunde ja positiivse alguse loob reisile. Ma olen siiski tavaline palgatööline ja raha puuga seljas ei kanna. 

Aeg-ajalt, kui viimasest reisist juba paar-kolm kuud möödas, sirvin ajaviiteks Google Flightsi ja TUI lennupakkumisi. Panen alguspunkti paika, Vantaa või Stockholmi, ja siis vaatan, mida pakutakse. Ohoo, nii odavalt saabki sinna? Noh, näiteks detsembris - või veebruaris -, üks päev, on mingi absurdselt odav hind kuhugi - mul täiesti ükskõik, kus see siis on. No midagi eksootilisemat ikka, mitte Brüssel või London.
Uurin siis kohe ka tagasilennuvõimalusi (nädal-kaks) ja nii ta läheb. "Ehitan"  selle lennu ümber oma puhkuse üles. Viisatingimused, natuke infot foorumitest jms ning edasi ei muretse. Kaks päeva enne väljalendu panen seljakoti valmis ja lähen. Saab mis saab, ongi huvitavam. Minu reisid on niikuinii kõik aktiivpuhkused - linnast linna, riigist riiki, pikad vahemaad, võimalikult palju näha ja kogeda. Liikuda väljaspoole linnasid - maale, küladesse, mägedesse. Mulle turistilõksud ei sobi, ma ei otsi mugavat äraolemist. Jõuad Eestisse tagasi ja õhkad - see oli äge! 
Ma ei mäleta, mida ma tegin eelmise aasta maikuus või augustis. Või novembris. Aga mäletan kõiki oma reise, päev-päevalt, isegi tund-tunnilt. Sest nad on kõik erinevad, erilised. Emotsioonid, kogemused.

Spontaansus on see, mis minu jaoks reisi põnevaks teeb. Kümne päeva pärast järgmine reis ees. Nagu ikka, sai ka see alguse odavatest lennukipiletitest. 
Pole õrna aimugi, mis ees ootab, kus ma ööbin või mis sellel teekonnal juhtuda võib. Ööbin seal, kus võhm otsa saab ja kus mingi majutus on - loodetavasti Hitchcocki filmide stiilis motell kuskil kõrbes, maantee ääres. Käin seal, mis tee peale ette jääb ja suhtlen kohalikega kuskil kolkaküla baaris. Tavaliste ja lihtsate inimestega. Ja see ongi äge! 

Tuleb arvestada, et Dengue palavikku ja malaariasse surevad siiski enamikus lapsed, nõrgad ja väetid. Alatoitumus, kohati olematu hügieen, nõrk tervis, kehv arstiabi kättesaadavus, hilinenud või paljudel juhtudel ka olematu ravi jms. 
Malaaria ja Dengue palaviku peiteaeg on õnneks küllalt pikk, nii et keskmise puhkuse puhul, mis on kaks-kolm nädalat, jõuab eurooplane koju ja halvimal juhul avaldub see kodumaal. Kiire ja õige diagnoosiga ravi  korral on oht sellesse surra väike, kuigi see oleneb paljuski inimese üldisest tervislikust seisundist. Ja lõppude lõpuks - ma ei muretseks üleliia. Kui ei sure malaariasse, siis infarkti. Või insulti. Või trombi. Millessegi ikka. Malaariasse suri Eestis viimati inimene 1995. aastal, nii et tõenäosus, et sa sured Eestis malaariasse või Dengue palavikku, on olematu.

Selle "kohustusega" on selline lugu, et ametlikult nagu peaks tõesti politseis ennast arvele võtma. Kui sa majutud hotellis, siis teeb hotell selle sinu eest ära. Kui sa hotellis ei majutu mingil põhjusel, võta kohe peale lennujaamast väljumist tuba kõige odavamas hotellis, registreeri enda saabumine ära ja ongi kõik ametlik.
Hotellis küsitakse sult esimese asjana passi ja halvimal juhul öeldakse, et me võtame selle üheks päevaks enda kätte, sest me peame selle politseis registreerima. Selle jutu peale tuleb väga enesekindel nägu pähe teha ja öelda - "no, no, no, no, no". Ärge mingil juhul andke oma passi käest!
Siis tehakse sinu passist koopia ja saavadki kenasti hakkama. Kas nad neid andmeid kuhugi reaalselt ka saadavad, jääb nende teada..

Mul sama nali, nagu sis153 kogenud on - ostsin pileti ära (ARL-LAX), maksin söögi eraldi juurde ja siis sattusin foorumitest lugema, et söök pole Norwegianil just kõige parem.. Kuna tagasilend on teisest linnast (JFK-ARL), siis jätsingi söögi tagasilennul ära :)
Norwegianiga olen ka varem lennanud, hea on see, et wifi on pardal, üle ookeani lendavad ainult Dreamlinerid, mis on väga hea lennukõrgusega ja sujuva lennuga lennukid.
Teeninduse kohapealt niipalju,  et pole kunagi ühelgi lennureisil nurisenud teeninduse üle, peaasi, et lennuk ühes tükis maanduks. Kui maandus, siis oligi kõik hästi. Ma olen ehk tõesti vähenõudlik, aga minu jaoks on elusana sihtpunkti kohalejõudmine ideaalne lennureis.

Ja kui vaadata Norwegiani piletihindasid, siis olekski väheke imelik oodata mingit lux-klassi teenindust super low-cost reisidest. Kohati on nende hinnad ju absurdsed. Ma isegi muretsen natuke, et need on liiga odavad - kas nad ikka suudavad oma lennukeid hooldada selle raha eest.. 
Kui Nowegian lennutab Stockholmist sind otselennuga Los Angelesse 144 euro eest  ja Finnair Helsingist otselennuga 2010 euro eest (üheotsapilet, turistiklass), siis me ei saagi ju eeldada sama teeninduskvaliteeti mõlemalt lennufirmalt? Norwegian lennutab ju sisuliselt tasuta!

Miks sa nii resoluutselt Phu Quci välistad? 
Seal pole malaariat ega Denguet. Ja see on kaunis saar ülisõbralike kohalikega, kes ei ole veel turistide poolt ära rikutud. Ja seal on ülistabiilne kliima, veebruaris iga päev päike, õhk +33 ja meri +28. 
Väike blogi selle saare kohta eestlase pilgu läbi - "Mina ja Vietnam".

Mis inglise keele oskusesse puutub (piiril küsitlemisel), siis isegi kõige hädapärasema inglise keele oskusega eestlane paistab seal paljude teiste turistide hulgas välja nagu inglise filoloog. 

Pane pass, ESTA, prinditud koopiad majutustest, reisikindlustusest, tagasilennupiletitest, vajadusel ka sularaha (dollarid) ja paar krediitkaarti valmis ning ütle alguses "hello" ja pärast "thank you very much".

Full size (SUV) on lahe ja kütus on Ameerikas muidugi odav (California ehk LAX piirkonnas kõige kallim), aga lõpuks tekib ikkagi tunne, et mingi F150 5.7 või RAM 5,7  asemel oleks võinud olla ka tavaline, kuid see-eest väga mugav, just reisimiseks mõeldud mahtuniversaal. Äratab pisut kõrvalistemates linnakestes (ja linnaosades) ka vähem tähelepanu. 

Kütuse liik on üldiselt kütuseluugil seespool kirjas, aga tasub alati üle küsida. Üldiselt diisel ei ole eriti populaarne niikuinii, pealegi on ta kallim kui Regular bensiin. Samas on ka "Super" bensiin seal eestlase jaoks odav, nii et mina tangiks ikkagi ainult seda (liitrihind ca 0,70€ Regular vs 0,85€ Super). Regular bensiini oktaanarv on 87, Eestis ei kujutaks ettegi enda autole sellise oktaanarvuga kütust tankida..

Silmaripsmete pilgutamise asemel aga tee (platsi)teenindajaga juttu juba enne platsile sisenemist - very nice. I like. Amazing. Wow!
Kui saad temaga ka põgusalt kätelda, siis ongi töö tehtud.



Enamuses Aasias riikides tohib sõita turist kuni 49 cm3 võrriga. Sealt edasi on vaja A1 kategooria juhiluba. 
Reaalsus on aga see, et kõik sõidavad ka 125m3 võrridega ja ei juhtu mitte midagi. Jääd vahele, maksad mingi 20-50 eurot trahvi (või lihtsalt meelehead)  ja sõidad edasi. Kiiver peab peas olema! See vähendab tunduvalt vahelejäämise riski.
Aga millise vabaduse võrr seal annab, seda pole vist mõtet mainidagi. 

@Valeria
Mina kasutan reisidel samuti peaasjalikult Airbnb teenuseid. Üsna kiirelt, lihtsalt eeltööd tehes, sain aru, et parim ja kindlaim variant on võtta "Superhost", kellel on minimaalselt 30 arvustust. Need kaks kriteeriumit panevad asja paika. Maksab siis palju maksab, aga vali nende vahel.
See on raudpoltkindel valik ja pean ütlema, et mul ei ole Airbnb-ga olnud mitte ühtegi negatiivset emotsiooni. Ja neid tubasid olen ma üürinud ikka kümneid ja kümneid.
Ära vaata kõige odavamat või kõige ilusamat, vaid tee linnuke kasti "Superhost" ja sealt edasi vaata ainult pakkujaid, kellel on 30+ arvustust. 

Originaalpostituse juurde tagasi tulles, siis Londonis on lahe hostel "The Walrus Bar and Hostel". Asub BigBeni lähedal, sisuliselt südalinnas. All on väga lahe baar ja üleval toad kuuele inimesele. Odav ja lihtne. Baarimelu üles tuppa ei ole kosta (küsige tuba kolmandale korrusele). Aga ühistuba on ikka ühistuba, ega seal mingit luksust ei ole. Vannituba ja WC igatahes olid olemas. Wi-fi samuti. Konditsioneeri ei ole. Puhtad linad hinna sees. 

Sebin - sa niisama trollid või on sul mingid mõistlikud faktid ka esitada? SKT? Keskmine palk?
Mis magnetkaartidest sa räägid? Millisel eestlasel on rahakotis magnetpangakaart? Minu teada ei väljasta pangad juba viimased viis aastat muud kui kiipkaarte.
Elad sa üldse Eestis?

Galdhoppigeni tippu lähed Spiterstulenist. Autoga saad kuni Spiterstuleni hütini, sissesõit maksab 8 eurot, maksad Spiterstuleni kohvikus kassasse. Keegi küll otseselt raha ei küsi, rohkem nagu südametunnistuse asi. Parkimise eest ei tule eraldi maksta, kui samal päeval lahkud, see käib "teemaksu" sisse. 
Viimased 12 km on kruusatee, aga täiesti sõidetav vähegi normaalse autoga.
Seal on kohvik, WC, pesemisvõimalused - tsiviliseeritud koht. Auto jätad parklasse ja paned sealt jala minema, teerada on hästi märgistatud ja keskmise raskusastmega. Mingeid "kasse", kirkat ega erivarustust augustis vaja ei ole. Giidi ammugi mitte. 
Soojad riided - matkapüksid, soe jope, kindad, müts ja matkasaapad, sest tipus on miinuskraadid, lumi ja võimalik ka, et lumetorm ( mis on aga iseenesest üliäge kogemus suvel). Rada on jõukohane, kui oled vähemalt keskmises füüsilises vormis, kokku kulub edasi-tagasi 8-10 tundi, olenevalt  tempost. 
Kindlasti(!) kaasa korralikud päikeseprillid, sest päikesepaistelise ilmaga lumeväljadel patseerides on päike ikka päris valus. Nina võiks ka määrida, see kipub päikese käes ära küpsema. Paar liitrit vett ja mõned snäkid kaasa.
Kui tahad korralikult peale mäge välja puhata, siis sealt 60 km tagasi sõites on armas väike linnake Vaga, kus imetore naisterahvas Haldis pakub majutust, 35 eurot öö. Maja nagu muinasjutus, hobused akna taga aasal, toad nagu oleks maal vanaema juures, suur vannituba, rätikud, voodipesu, privaatne parkimine aias (Gjestehus i Vaga, Airbnb). 
Aga kindel on see, et kui seal tipus ära käid, siis see on ainus asi, mida Norra reisist kümme aastat hiljem mäletad :) 

Ise broneerisin majutused Airbnb kaudu paar kuud ette, väga hea kogemus - saad kohalikega suhelda ja näed, kuidas nende kodud välja näevad. Isiklikult soovitaksin farme, kus on hobused, lambad.. Idüll!
Inimesed on seal ülisõbralikud ja lahked, uksed alati avatud.. Facebooki lehelt "Islandi eestlased" tasub samuti küsida, Reykjavikis leiab toa ka mõne eestlase juures.
Hinnad olid juulis ikka väga krõbedad, alla saja euro kahele inimesele midagi väga elamisväärset ( privaatne tuba, voodipesu, dušš, TV, wi-fi) vist ei olnudki. Septembris ilmselt hinnad poole odavamad, seega reisimiseks soodsam.

Kusjuures ühinen "tripi" arvamusega, et need kosed on ainult postkaartidel muljetavaldavad ja superägedad, kohapeal nagu väga elevust ei tekita. See "Seljalandsfoss" näiteks tundus küll väga tavapärane kosk olevat.. 
Gullfoss ehk oli tõesti vaatamist väärt, seal on lähedal ka Gaysir geisrid, nii et see kant võiks täiesti nimekirjas olla.
Pigem ongi huvitavamad kohad geisrid ja väävlihaisust suitsu välja ajavad kraatrid. Ja muidugi termaalbasseinid, aga mitte see Blue Lagooni turistikas, vaid looduslikud, kuskil kolkakülades (näiteks Reykir-Grettislaug), mis turistidest puutumata on jäänud.
Jahe tuul, pilvine ilm, vihm ja udu on muidugi märksõnad, millest Islandi puhul ilmselt mööda ei saa, kui just väga ropult ilmadega ei vea.
Soovitan alla laadida offline kaardid koos ööbimiskohtadega või võtta kaasa paberkaardid, sest internetilevi on seal nii nagu ta on - vahel on ja siis jälle pole.. 




Käin isegi iga aasta "kohustuslikus" korras Muhu- ja Saaremaal. Mitu korda. Kilomeetreid muidugi ei loe ja plaane ei tee, sest vahemaad on imepisikesed, aga Muhumaal ööbimine on raudpoltkindel. Soojad, äsja ahjust tulnud neli-viis Muhu leiba kaasa ja saadki aru, et parim koht elamiseks on Eesti. Eranditult!

Ise rendin peaaegu igas maailma riigis mingi sõiduki, väga harva on see mopeed, siis pole kaskot vaja. Aga kui auto rentimiseks läheb, siis alati ja eranditult koos Zero Excessiga. Ma tahan puhata ja nautida reisi. 100 eurot kokku hoida ja iga kord kui parklasse auto juurde jõuad, siis hinge kinni pidades autot üle vaadates, kas klaasid-tuled-plekid on terved või mitte - see pole puhkus. Või kas auto üldse alles on. Rääkimata esiklaasi tekkivast kivitäkkest ( korduvalt juhtunud). 
Kui ostad kindlustuse nö "kolmandalt osapoolelt", siis vaadatakse sellele rendifirmas üldjuhul väga viltu ja otsitakse põhjalikult vigu. Osa kahjustusi ei käigi kindlustuse alla (sageli katus, rehvid, veljed, vale kütus). Äkki ikka leiab midagi.. Kui ostad lisakindlustuse otse auto rentijalt, siis oled "omamees" ja väga su autot ei uurita. Osadel autorentijatel tundub see isegi olevat lisateenistus, vanu vigastusi uue kliendi kaela sokutada. Superkasko puhul ei lähe see läbi, aga ilma igasuguse kindlustuseta paar täket kuskil kapotil ikka leiab.. 
Need on minu kogemused.

Eelmise aasta Islandi kogemus ütles:
esiteks, Islandil on maailma kalleim autorent. Vähemasti suvel. On neli-viis firmat, kes täiesti juhuslikult pakuvad täpselt samade hindadega autorenti. 
Juulikuus maksis Nissan Micra 8-päevane rent koos Zero Excessiga ei vähem ega rohkem kui 810 eurot. Ja see oli kõige soodsam pakkumine.
Teisest küljest, see Micra oli tubli ja pidas vastu, A1 tee on väga heas korras (umbes 5 km kruusalõiku) ja sai ka kõrvalteedel sõidetud, isegi päris karmidel teedel. Aga rendiauto eelis ongi see, et see "sõidab igal teel". Lisaks, arvestades kütusehindasid (ca 1,8€ liiter) on ökonoomsem auto lihtsalt majanduslikult kasulikum.
Igal juhul soovitan võtta Zero Excess paketi, sest kui loed kirbusitakirjas kirjutatud lisatingimused läbi, saad aru, et iga suvaline täke, kriimustus vms kahju maksab sulle igal juhul rohkem, kui see 400 eurot maksev nullomavastutus. Kogu saarele sai ring peale tehtud, 2400 km tuli kilomeetreid koos kõrvalteedega kokku. Kütus on muidugi kallis, sellega tasub arvestada.
Meelerahu oli aga selle eest täiuslik. Kui auto tagastasin, ei heidetud sellele isegi mitte pilku peale. Seda see Zero Excess tähendabki.
(NB! Zero Excess ei kata kahjusid, mis on tekitatud katusele või tuule tõttu ära väändunud uksele! Ole ettevaatlik ukse avamisel tuulepealsel rannikul, pargi auto alati vastutuult).

Eestlane on esiteks siiski pisut jõukam keskmisest leedulasest ja teiseks, eestlane on rännuhuviline. See on rahvuslik eripära. Mina näiteks, eestlasena, ei suuda üle kuue kuu kodus püsida. Mitte kuidagi. Isegi kolm kuud on juba piin. Lihtsalt peab kuhugi minema. Võimatu on isegi mõelda, et ma istun kodus ja vahin kahenädalase puhkuse ajal telekat, kui Vietnamisse müüakse 300 euro eest edasi-tagasi otselendu Helsingist.

Tegin juunis poolele Euroopale autoga tiiru peale, ei ostnud ühtegi kleepsu ega maksnud ühtegi maksu, va. Taani väina ületamisel sillamaksu 71 eurot.
Nüüdseks on kolm nädalat möödas ja olen saanud ühe kiiruskaamera trahvi Madalmaadest (selline riik ongi blanketil kirjas) summas 33 eurot. Sõitsin läbi peaaegu 6000 km, 12 riiki ja umbes 40 linna, nii et pole üldse paha tulemus.

Enam-vähem kogu info La Gomera, autorendi ja majutuse kohta saad blogist

Lühidalt aga, et autorentijaks Pluscar, praamiga üle (ca 100 eurot, ette ostes), ööbimine Ave Nahkuri juures (oma tuba, hommikusöök) ja loorberimetsa külastus. Üks ilusamaid saari, kus mina käinud olen. Igal juhul soovitan läbi põigata.

Mis kiiks sul nende rekkadega on, Aivart67, et seda igasse postitusse lisad?

Just lõpetasin ise oma reisi, mis pigem väljakutse oli. 9 päeva, 5920 km, 12 riiki (Läti-Leedu-Poola-Saksamaa-Prantsusmaa-Luxembourg-Belgia-Holland-Taani-Norra-Rootsi-Soome) ja ühtlasi käisin ka Galdhoppigeni tipus ära (Norra kõrgeim tipp, üliäge kogemus, lumetormiga see võetud sai).
Autoks polnud küll matkaauto, tavaline Mazda 5 ajas asja ära. Aga seda enam meeldisid mulle majutused, mis airbnb kaudu olid broneeritud. Ülilahedad pered, inimesed, kodud. Tutvud kohalikega, ajad juttu veiniklaasi taga. Äge!
Kõik kulges nagu kellavärk, aga kaks pettumust reisil oli: esiteks räige väljapressimine Taani väina ületamisel, sest mitte ühtegi silti, hinda ega  infot sillamaksu kohta ei olnud. 71 eurot lajatati lihtsalt nagu muuseas - tagasi ka pöörata ei saanud. Oleks teadnud, oleks laevaga läinud Taanist Rootsi poolele. 
Teiseks täpselt samasugused ootamatud teemaksud Norras, millest kuidagi mööda ei saanud. Proovisin "kaval olla" ja läksin külavahateedele - ka seal olid maksupostid üleval.. Ja Norra pidavat maailma rikkaim riik olema? Isegi kohalikud, kelle juures ööbisin, kirusid seda teemaksu nii kus jube.. Mis siis veel vaesest eestlasest rääkida..
Aga üldplaanis - maanteed Euroopas on väga heas korras, enamasti isegi üliheas korras. Vist ainult paar teeremonti tuli ette, aga ei midagi hullu. Luxembourgis üllatas meeldivalt 1,199 eurot maksev bensiin ja 3 eurot maksev Chenet` vein. Luxembourg oli minu hinnangul üldse Euroopa kõige ilusam ja meeldivam riik. Ei mingeid teemakse, isegi kiiruskaameraid vist mitte.Teed üliheas korras, hinnad madalad, rahvas stressivaba. Bensiinijaamad vahetult enne piiri - et ikka paagi ilusasti täis saaksid enne "kallimasse" tsooni minekut. Soe ja ilus ilm. Kitsed, lambad, hobused aasadel..
Aga lõpuks - jõuad Eestisse ja saad aru, et see on ikkagi maailma parim riik elamiseks. Jõuad sadamasse ja saad aru, et oled kodus. 


1200 eurot inimese kohta on täiesti piisav summa, et reisida kuhu iganes,  kolmeks nädalaks. Kui oled muidugi väga pirtsakas ja otsid 5* hotelli koos täisteenuspaketiga, siis vist mitte. 
Aga kui vähegi nupp nokib ja viitsid eeltööd teha, siis pool maakera käib selle summa alla.

Vana teema küll, aga mis "veahinda" puutub, siis sellist asja pole juriidiliselt olemas. Mis asi on "veahind"?
Veahinnaks loetakse mõne lennupileti ebaloogiliselt soodsat hinda. Nii vähemasti see kõlab. Aga kas see ikka on veahind?
On ju pakkunud Ryanair lennupileteid alates 1 eurost! Kampaania küll, aga kas see on normaalne piletihind? Järelikult on. Või ei ole? Kuidas mina, kui võhik lennuasjanduses, peaks seda teadma? 
Pilet Vietnamisse. Kas 320€ otselennu eest Vietnamisse ja tagasi on veahind või mitte? Kas lennupilet Stockholmist Arubale ja tagasi 150€ eest on veahind või mitte? Ei ole, sest need olid viimase hetke pakkumised ja ostsin need isegi. Nii oligi, ametlik ja korrektne hind.
Kustmaalt hakkab veahind ja kustmaalt on tegemist konkurentsiga, kampaaniaga, viimaste kohtade väljamüügiga? Kus on piir või kes ütleb, et 500€ on "normaalne" aga 300€ on "veahind"?
Edit: mingit "veahinda" ei saa olemas olla, igal juhul on tegemist klientide eksitamisega ja see kahju tuleb siis kanda kas lennufirmal või edasimüüjal. 
Kui sa ostad poest saia 10 sendiga, siis ei tule ju kaupmees sulle kuu aega hiljem koju, et kuule sõber, sai maksis tegelikult 1 euro, maksa 90 senti juurde või anna sai tagasi?