Ahnus paneb Kreeka turismile põntsu

Kreeka

Turism on see, mis aitas Kreeka majanduslangusest välja tuua. 2018. aastal külastas Kreekat 33 miljonit välisturisti, kes jätsid riiki rekordilised 16 miljardit eurot. Mitte ükski Euroopa suurematest turismisihtkohtadest pole sel kümnendil näinud sellist turisminumbrite kasvu, kui Kreeka. Aga see trend on muutumas ja Saksa ärilehe Handelsblatt arvates on sellel lihtne põhjus: kreeklaste ahnus.

Sakslastel on arvamiseks omajagu alust – Saksamaa on Kreeka jaoks saabujate arvu poolest number 1 riik. Kõik, mis sealsetes turismi puudutavates meeleoludes toimub, mõjutab otseselt ka kreeklasi ja sealset majandust. Turism moodustab veerandi Kreeka majandusest ja sakslaste panus selles on 3 miljardit eurot aastas ehk 16% kõikidest turismituludest.

Kuigi Kreekas käiakse kõikjalt, on see riik turismi poolest üllatavalt sõltuv vaid 6 riigist. Saksamaad suurima arvu turistidega sai mainitud, teised olulised riigid on Ühendkuningriik, USA, Prantsusmaa, Itaalia ja Venemaa. Need riigid toovad Kreekasse 41,5% turistidest ja panustavad 49,7% seal viibitud öödest ning toovad sisse 52,5% turismituludest.

Arvestades osakaalu, on iga muutus nende kuue riigi turistide reisieelistuste seas Kreekale päris oluline. 2019. aasta esimese kuue kuuga vähenes lennufirmade poolt pakutav istekohtade arv Kreekasse 7%. Saksamaalt, kust eelmisel aastal reisis Kreekasse 4,8 miljonit inimest, oli langus veelgi suurem. Arvestades nii regulaar- kui tšarterlende, vähenes pakkumine 16 protsendi võrra.

Ka britid on hakanud Kreeka asemel vaatama muid sihtkohti. Kuigi nende reisid Kreekasse on vähenenud vaid paar protsenti, tunnevad kreeklased seda üle 6% vähenenud kulutuste näol.

Ühest küljest saab Kreeka populaarsuse vähenemist viia selle arvele, et mitmed Vahemere äärsed sihtkohad nagu Türgi, Egiptus ja Tuneesia on tagasi turismikaardil, kuid aina rohkem levivad meedias ka lood, kuidas Kreekas (peamiselt saartel) turistidel nahk üle kõrvade tõmmatakse.

Ka viidatud Handelsblatti loos kirjeldatakse, kuidas kuus turisti maksid oma lõuna eest Mykonose saarel 836,20 eurot. Kuus portsjonit kalmaare maksis 591 eurot, kolm kreeka salatit 49,40€, viis õlut 150 eurot ja kaks pudelit vett 17,80 eurot. Mykonosel võib ka ühe prae eest vabalt maksta 400 eurot. Kreeka saartel esinevad turistide petmised on võtnud juba sellise mastaabi, et valitsus on hakanud osadelt söögikohtadelt tegevuslubasid ära võtma.

Rahvusvahelises meedias on aga pilt üsna ühene: Kreeka on reisimiseks tänaseks liiga kallis koht, arvetega petmistest rääkimata ehk ahnus tasub ära vaid lühikeses plaanis.

Vaata ka: Kreeka liigub ületurismi kursil