Kui selle aasta mais tuli uudis, et lõunanaabrite lennufirma AirBaltic alustab septembris Riiast lende Poolas asuvasse Radomi linna, tuli appi võtta kaart, et välja selgitada, kus sellise nimega linn <a href=https://www.google.ee/maps/place/Radom,+Poland/@51.5452588,20.3234739,8z/data=!4m2!3m1!1s0x4718592aa02cdbc7:0xe530d6c89ff4d21b>üldse asub. Selgus, et tegemist on Kesk-Poolas, pealinnast Varssavist 100 km lõunas asuva 220 000 elanikuga linnaga. Igal juhul pani sellise sihtkoha valik majandusliku tasuvuse seisukohalt kulmu kergitama. Eelmisel nädalal tuligi uudis, et septembris alanud AirBalticu lennud Radomisse lõpetatakse. Hakates asja Poola meediast uurima, hargneb lahti parajalt tragikoomiline lugu.

Selgub, et Radomi lennuvälja ehitust planeerides olid Radomi linnavalitsuse, kellele Radomi lennuväli kuulub, ambitsioonid kõvasti ees majandusliku mõttekuse kalkulatsioonidest. Idee oli iseenesest ju hea – lennuühendused toovad alati turiste ja investeeringuid. Aga vaatame tausta.

Radomi lennuväli ehitati eelmise sajandi kahekümnendatel aastate lõpus ning on oli seni kasutusel sõjaväelennuväljana. Muuhulgas toimub seal iga aasta augustis Poola kuulsaim lennushow. 2006. aastal otsustati Radomi lennuväli kasutusele võtta ka tsiviilotstarbel. Reaalse ehitamiseni jõuti 2012. aastal. Kahe aasta pärast, aastal 2014 oli 120 miljonit zlotti ehk 28,3 miljonit eurot maksma läinud lennujaama terminal ja muu lendude opereerimiseks vajalik infrastruktuur valmis. Siit edasi algasid aga probleemid. Nimelt polnud eriti mõeldud sellele, kas lennufirmad Radomisse ka lennata soovivad.

Selleks, et pidada tsiviillennuvälja rajamist Radomisse riskantseks ettevõtmiseks, ei pea tingima olema majandusnobelist. Piisab, kui teada lihtsaid fakte. Selleks, et lennuväli suudaks isemajandavana edukalt toimida, on vaja, et sedal läbiks aastas vähemalt 1 miljon, mõningatel juhtudel aga ka 1,5 miljonit reisijat. Arvestades, et Radomis on 220 000 elanikku, peab sealse lennuvälja kogumispiirkond paratamatult haarama ka ümbruskonda. Siin tekibki teatav probleem - Radomist 100 – 150 kilomeetri kaugusele jääb tervelt 4 rahvusvahelist lennuvälja.

Neist kõige lähemal, Radomist vaid 100 km kaugusel, asub Poola suurim, Varssavi Chopini nimeline lennuväli. Arusaadavalt on Varssavi lennuväljalt, kuhu Radomist viib suures osas korralik mitmerealine maantee, saadaval oluliselt rohkem lennuühendusi. Mõnevõrra kaugemale jääb Varssavi teine, põhiliselt odavlende teenindav lennujaam Modlinis, mis on samas Ryanairi suurim baaslennuväli Poolas. Radomist pole liiga kaugel ka temast suuremad linnad Łõdź ja Lublin. Sealsed lennuväljad teenindavad eelkõige odavlennufirmasid, kuid Lublinisse lendab Frankfurdis näiteks ka Lufthansa.

Leidus siiski kaks lennufirmat, kes võtsid riski ja alustasid Radomisse lendamist – need olid CZA Czech Airlines Prahast ja AirBaltic 3 korda nädalas toimunud lendudega Riiast. Mõlema liini populaarsus osutus kahjuks erakordselt madalaks. Ametlikke andmeid pole avaldatud, kuid Poola meedia andmetel lendasid lennukid Riia ja Radomi vahel kas täiesti tühjalt või vaid mõne inimesega pardal. CZA lõpetas lennud Radomisse oktoobris, natuke rohkem kui kuu pärast liini avamist, AirBaltic pidas liinil vastu 2,5 kuud, septembrist kuni 18. novembrini.

AirBalticu viimasest väljumisest Radomi lennujaamast kujunes Poolas korralik meediasündmus, kus ajakirjanikke oli lennujaamas kaugelt rohkem, kui reisijaid. Internetis leitavad andmed on küll natuke vasturääkivad, kuid tundub, et sellel lennul reisijaid polnudki ja AirBalticu viimane lend Radomisse tühistati.

Lugu pole siinkohal siiski veel siiski lõppenud. Radomi lennuväljal on vaatamata regulaarlendude puudumisele jätkuvalt kogu aeg ametis tervelt 140 inimest, kellel pole tegelikult mitte midagi teha. Radomis töötatakse küll palavikuliselt selle nimel, et leida uusi lennufirmasid, kes sinna lennata sooviks, kuid CZA ja AirBalticu kogemuse taustal pole nende leidmine ilmselt kõige kergem ülesanne. Lennuvälja aasta-aastalt kasvav kahjum sunnib ühel hetkel linnavõime paratamatult otsustama, kas ilma lendudeta lennujaama tasub ikka pidada. Samas ei saa Radomi lennuväli saagat kindlasti nimetada kõige eredamaks näiteks selle valdkonna ambitsioonikast rahapõletamisest. Maailma vast kuulsaim näide mittetoimivast kummituslennuväljast on 1 miljard eurot maksma läinud Ciudad Reali La Mancha lennuväli Hispaanias, mis müüdi hiljem pankrotivarana maha vaid 10 000 euro eest.

Fotod: radom.wyborcza.pl, kust leiab ka video Radomi lennujaamast.