Kui küsida, mis on praegu kell Liibanonis, saab sellele vastata mitut moodi. Võib olla meiega sama aeg, aga sama hästi võib kell tund aega meist maas olla. Kuidas saab selline olukord üldse tekkida?
Liibanon pidi 25. märtsi südaööl üle minema suveajale, kuid loetud päevad enne seda teatas Liibanoni ajutine peaminister Najib Mikati, et suveajale minnakse üle hoopis vastu 21. aprilli. Mingit ametlikku selgitust ei järgnenud, kuid kohaliku meedia arvates oli otsuse taga soov meeldida moslemikogukonnale, võimaldades niimoodi Ramadani-aegse paastu lõpetada tunni võrra varem. Liibanoni teiste religioonide esindajad otsusega päri ei olnud ning kuna religioonipõhiselt jagatud parlamendis kompromissi ei leitud, oligi tulemuseks patiseis, kus korraga hakkas riigis kehtima kaks ajatsooni.
Kui moslemid tervitasid otsust, siis terves riigis külvas see suurel hulgal segadust. Meedia, kirikud ja osad ettevõtted keeldusid peaministri otsust järgimast. Riigiametid, ärid ja ettevõtted pidid ajaplaane ümber tegema ja keegi ei saanud aru, kes mis aega kasutab. Puudus ka selgus, mis ajatsooniga tuleb sünkroniseerida mobiiltelefonid, arvutid ja teised elektroonikaseadmed. Pidevaks sai küsimus, kas teine pool kasutab kristlikku- või moslemiaega.
Korralik segadus tekkis ka lennuliiklusega, sest Beiruti lennujaam kasutas korraga kahte aega. Twitteris ja mujal sotsiaalmeedias ringlevad klipid, kus Beiruti lennujaama ajatabloo ühel poolel näidatakse suveaega, teisel talveaega. Aegean Airlines kuvas oma Beirutist väljuvatele lendudele kaks väljumisaega, kuigi tegemist oli ühe lennuga.
Kui panna otsingusse "Time in Lebanon", siis kuvatav aeg sõltub sellest, mis brauserit kasutada. Kui Bing kuvab suveaega, siis Chrome näitab talveaega.
Bing
Chrome
Kuna ajaga seotud segadused aina kumuleerusid, vaadati otsus talveajas edasi elada valitsuskabineti erakorralisel istungil ümber. Täna peaks olema viimane päev, kui Liibanonis toimib korraga kaks ajatsooni. Ööl vastu 30. märtsi lükatakse kellad Liibanonis tunni võrra edasi ja eksperiment ajaga peaks olema lõppenud. Alates neljapäevast on Beirutist väljuvatel lennukite taas ainult üks väljumisaeg.
Mul tundub, et Liibanoni valitsusel jäi ajalooline võimalus kasutamata. Tuleks olnud olla innovatiivne ja lahendada probleem kõrgtehnoloogiliselt: tulnuks tellida mõnekümne miljoni euro eest äpp, mis toimiks QR passina, et need kodanikud, kes usuvad talveaega saaksid kasutada nende riigiametite ja ettevõtete teenuseid, kes töötavad talveaajas ning omakorda need, kes usuvad suveaega, saaksid vastavalt siis suveajas toimetavate asutuste ukstest sisse.
Näiteks soovid minna kohvikusse, et üks mõnus tummine türgi kohv omal naha vahele tõmmata, uksel piiksutab ettekandja oma lutitelefoniga sinu lutitelefonis olevat QR koodi selgitamaks, kas sa oled antud kohvikusse sobiv klient. Kui ekraanile ilmub roheline latakas (näiteks, kui oled talveaja usku ja kohvikuomanik on seda samuti), siis saad laua taha istuda, kui aga punane, siis lähed otsid järgmist asutust, mis vastaks sinu teaduspõhisele eelistusele.
On täiesti tagumine aeg, et Bill & Melinda Gates Foundation selle idee üles korjaks, sest miks piirduda ainult Liibanoniga!? Helgest prutoopilisest tulevikust ei tohiks ühtegi maailmakodanikku eemal hoida! See oleks inimsusevastane.
Ajaloolist võimalust segadust tekitada ju kasutati. Päris huvitav oli kuskilt lugeda, kuidas pool peret elas ühes ajas ja pool teises ajas ja kuidas see kõigil juhtme täielikult kokku jooksutas.
Tehniliselt see erilist segadust tekitada ei tohiks. Valges maailmas on samuti ettevõtteid kus kella ei krutita. Mingi autonoomne üksus ( raamatupidamisbüroo kasvõi) saab päris hästi hakkama. Välisilmaga suhtlemisel arvestatakse et aprillist tehakse samal tänaval olev kohvik lahti mitte kell 7 vaid kell 8 jms. Samuti teavad kliendid et suvel töötab see büroo mitte 8-17 vaid 9-18. Kui samal tänaval on mitu bürood/kohvikut siis võib tekkida alguses arusaamatus et kes mingit aega kasutab. Perekonnas peaks lihtsam olema sest kui on oma ajajoon maha pandud siis teine arvestab +1 või - 1 tundi. Ega seda iga veerand tunni tagant ümber mõelda.
Kunagi 90-ndatel oli Mardi Laari valimislubadus et kella enam ei keerata ja siis jäi terve Eesti ülejäänud ajavööndist kas tunni maha või ette. Üks tuttav lendur töötas siis Estonian Airis ja sajatamist oli kahes ajas lennuplaanide kohta mida 20 minutilise lennuga Helsinkisse peab pidama. Alla siiski keegi ei kukkunud kuigi Eesti praktiseeris seda kohe kindlasti pikemalt kui Liibanon praegult. Vähemalt terve hooaja.
Põhimõttelisemad mehed elasid 1940-ndatel ja edasi ka mitte Moskva aja vaid vööndiaja järgi :)
