Paljud kuni 30-aastased eestlased on käinud Austraalias, ühendades töö ja reisimise sealse töö- ja puhkeviisa (Working Holiday Visa) programmi raames. Tegemist on viisaga, mille idee oli lisaks kultuurivahetusele ja reisimisele leevendada noorte välismaalaste abil tööjõupuudust maapiirkondades, kuhu kohalikke töökäsi ei jagunud. Kuid karta on, et aasta pärast pole Austraalia paljudele enam sama ligitõmbav, kui seni. Põhjuseks Austraalia valitsuse plaanitav maksumuudatus.
Kui seni on välisriikidest pärit töötavaid noori maksude kontekstis koheldud sarnaselt Austraalia kodanikele, siis alates 1. juulist 2016 olukord muutub. Praeguse praktika kohaselt on kuni 18 200 Austraalia dollari suurune (13 022 eurot) sissetulek aastas tulumaksuvaba, sellest suurem sissetulek kuni 37 200 AUD (26 608 eurot) maksustatakse tulumaksumääraga 19 % ning 37 200 Austraalia dollarit ületav sissetulek 32,5 % suuruse tulumaksuga.
Alates 1. juulil 2016 kehtima hakkavast finantsaastast maksustatakse Working Holiday Visa raames Austraaliasse saabunuid ühtlase tulumaksumääraga 32,5 % alates esimesest teenitud dollarist (maksumäär tõuseb veelgi, kui peaksid juhtumisi teenima üle 80 000 AUD ehk 57 200 EUR aastas). See tähendab, et Austraalias töötav seljakotireisija, kes praegu teenib 10 000 AUD aastas ja kellele kehtib selle summa pealt tulumaksuvabastus, peab alates järgmise aasta juulist teenitud rahast ligi kolmandiku ehk 3 250 AUD (2 325 EUR) loovutama Austraalia maksuametile.
Oma arvamust kõneksoleva maksumuudatuse kohta on jõudnud avaldada nii farmerid kui turismiettevõtteid koondavate organisatsioonide esindajad. Kuna suur osa seljakotireisijad ja kooli lõpetamise järel vaheaastat (gap year) pidavad noored maanduvad suhteliselt madalapalgalistel töödel farmides, hotellides ja baarides, siis võib prognoosida, et perspektiiv töötada Austraalias veelgi madalama palga eest pole paljudele just eriti ahvatlev.
Farmerid, kes on seni agaralt kasutanud välisriikidest saabunud noorte töökäsi, on mures, kuidas 2016. aastal töödega hakkama saada. Uus maks võib formaalselt olla suunatud noorte seljakotireisjate maksustamiseks, kuid nende vaatenurgast on tegemist Austraalia maapiirkondadele kehtestatud maksuga.
Täiendav maksustamine mõjutab ka Austraalia majandust. Mida vähem saavad noored raha, seda vähem seda riigis ka kulutatakse. Keskmiselt kulutab Austraalias töö- ja puhkeviisaga viibiv noor 13 000 AUD (9 300 eurot) aastas. Võib eeldada, et tänu maksumäära tõstmisele hakkavad Austraalias töötavate noorte poolt sealsesse majandusse voolavad summad oluliselt vähenema.
Selge on ka see, et oluliselt tõuseb Uus-Meremaa atraktiivsus töö- ja puhkeviisa pakkujana, sest seal on tulumaksumäär jätkuvalt null. Samuti prognoositakse, et Austraalias tõuseb veelgi mustalt makstavate ümbrikupalkade osakaal. Kui praegugi on ümbrikupalkade osakaal suhteliselt kõrge (Austraalias 15 % Suurbritannia 5 % kõrval), siis selle osakaal kasvab kindlasti veelgi. Kaudselt mõjutab Austraalia kuvandit ka see, et seni on Austraalias töötanud noored olnud oma kodumaal Austraalia suurimad eestkõnelejad. Kas ka edaspidi?
Perioodil 203-2014 väljastati Eesti kodanikele 2206 Austraalia töö- ja puhkeviisat, millega Eesti asub 19 riigi seas 13 kohal. Kõige rohkem väljastati seda tüüpi viisaid Suurbritannia kodanikele - 45 208 viisat.
