Austraalia muutis Working Holiday viisa tingimusi

Austraalia

Austraalia valitsus muutis hiljuti seljakotireisijatele mõeldud viisade tingimusi, võimaldades ühes kohas pikemalt töötada ja pikendada teatud tingimustel viibimist Austraalias. Muudatused puudutavad nii Working Holiday (viisa klass 417) ja Work and Holiday viisasid (viisa klass 462). Kuna Eesti kodanikud saavad taotleda vaid Working Holiday viisat (417), siis järgnevalt ülevaade seda viisatüüpi puudutavatest muudatustest.

Mis muutus?

  • Alates 5. novembrist saab Working Holiday viisaga samas farmis (taime- ja loomakasvatus) töötada 6 kuu asemel 12 kuud.
  • Töötamist põllumajanduses laiendati lisaks Põhja-Austraaliale ka teistesse Austraalia piirkondadesse.
  • Neil, kes töötavad teisel aastal (kuid seda alates 1. juulist 2019) 6 kuud erinimekirja kuuluvatel töödel määratud piirkondades, on võimalus töötamist jätkata kolmandal aastal. Eripiirkondade loetelu tehakse kättesaadavaks lähiajal.
  • Kanada ja Iirimaa kodanikele tõsteti viisa 417 vanusepiiri 30 aastalt 35 aastani.

Mis ei muutunud?
Põhja-Austraalias saab Working Holiday viisaga töötada kuni 12 kuud järgmistes sektorites: hooldekodud, põllumajandus, ehitus, kaevandused, hotellid ja turism.

Miks muudatused tehti?
Nn. seljakotireisiaja viisaga Austraalias viibimist pikendati, et leevendada kroonilist hooajalist tööjõupuudust osades Austraalia farmides. Lisaks saavad tööandjad nüüdsest pikemalt hoida väljaõppinud ja kogenud töötajaid. Tegemist on siiski ajutise lahendusega, sest pikem plaan on juurutada "põllumajandusviisa".

Hoiatuseks minejatele
Juhus või mitte, kuid muudatused Working Holiday viisaprogrammis langesid ajaliselt kokku Austraalia seni kõige laiapõhisema rahvusvahelisi töötajaid puudutava uuringu "Wage Theft" (palgavargus) avaldamisega, kus analüüsitakse välisüliõpilaste, seljakotirändurite ja teiste ajutiste töötajate töötingimusi. Väljavõtted New South Walesi ülikooli poolt tehtud uuringust:

  • Ligi kolmandik välistöötajatest teenib tunnis 12$ (1 AUD=0,64€) või vähem, mis on umbes pool tavalisest miinimumpalgast.
  • Kõige rohkem esineb vähemmaksmist puu- ja köögiviljakoristusel ning teistel farmitöödel, kus 15% töötajatele makstakse tunnis 5$ või vähem.
  • Farmitöölised, puuviljanoppijad ja -pakkijad teenivad palju vähem, kui ehitusel või tööstuses, kuid siiski rohkem, kui hooldekodudes ja bensiinijaamades.
  • 25% välistudengitest teenis tunnis 12$ või vähem, 43% teenis 15$ või vähem.
  • 32% working holiday viisa omanikest teenis 12$ või vähem, 46% teenis 15$ või vähem.
  • Palkade mittemaksmine on suur probleem. Rohkem kui 4000 uuringule vastanust polnud ettenähtud tasu kätte saanud üks kolmest töötajast.
  • Hinnanguliselt võlgnevad ebaausad Austraalia firmad ajutistele töötajatele kokku 1 miljard $ (640 miljonit €). Tööandjad kasutavad ära töötajate teadmatust Austraalia tööseadusandlusest ja töötajate õigustest.
  • Petuskeemid saavad sageli alguse sotsiaalmeedias vahendajate poolt postitatud tööpakkumistest. Tihti on tööotsijad nõus igasuguste tingimustega, et ainult oma viibimist Austraalias pikendada.

Austraalia Working Holiday on kultuurivahetusprogramm, mis võimaldab noortel reisijatel pikendada oma reisi Austraalias, teenides raha lühiajaliste töödega. 2017. aastal külastas Austraaliat 419 000 seljakotireisijat.

Ametlik info: Changes to the Working Holiday Maker visa program (homeaffairs.gov.au)