Austrias Linzi lennujaamas leidis aset üsna ebatavaline juhtum, kus kohtutäitur kleepis Ryanairi lennukile kaks aastat tasumata hüvitise tõttu arestimiskleebise.

Juhtum sai alguse 2024. aastal suvel toimunud lennu hilinemisest, mis tõi reisijale ja tema kahele kaaslasele kaasa märkimisväärseid lisakulusid. Kuna Ryanairi lend Mallorcale hilines enam kui 13 tundi, pidid reisijad otsima asenduslennu. Lennu muutmine ja pikk ootamine tõid kaasa lisakulusid. Koos intressidega kujunes nõude lõppsummaks 890 eurot.

Ryanair hüvitas küll algse pileti hinna, aga mitte EL lennureisijate õigusi reguleeriva määruse 261/2004 kohaselt ettenähtud 250 euro suurust hüvitist, kuna tegemist polnud erakorralise juhtumiga. Samuti ei kompenseerinud Ryanair asenduseks ostetud pileti 105 euro suurust lisakulu ja muid alternatiivse reisiga kaasnenud kulusid. Koos kogunenud intresside ja kohtukuludega oli nõude lõppsummaks 890 eurot.

Kuna odavlennufirma ei asunud hoolimata õiguslikult siduvast kohtuotsusest ja korduvatest maksenõuetest väljamakset tegema, otsustas kohus lõpuks kasutada erakorralist sundtäitmist. Kohtutäitur saabus Linzi lennujaama, kui Ryanairi lennuk seal maandus ja soovis laekumata summa kohapeal sisse nõuda. Kuna lennuki personalil sellises summas sularaha polnud, sest lennukis toimub maksmine ainult kaardiga, ei jäänud kohtutäiturile muud võimalust, kui kleepida Ryanairi Boeing 737-le arestimiskleebis. Juriidiliselt tähendab see, et lennuk loetakse ajutiselt konfiskeerituks ja teoreetiliselt on võimalik see ka oksjonil maha müüa, kui nõuet jätkuvalt ei täideta.

See, et suhteliselt väikese summa katteks arestitakse kümneid miljoneid maksev lennuk, on äärmiselt ebatavaline. Kuid samas olid kõik muud katsed võlgnevust kätte saada lõppenud tulemuseta. Ryanair ei soovinud juhtumi kohta muud öelda, kui et nende lennukit pole arestitud. Ilmselt siis tehti kiirkorras nõutud makse.

Kuigi tegemist on kurioosse juhtumiga, on teatud mõttes loodud pretsedent, mis näitab, et reisijate õiguste tagamiseks ollakse valmis kasutama üha suuremat jõudu. Nii mõnelgi lennufirmal on kombeks kasutada taktikat, kus reisijate õiguskaitse- ja jõustamiskulud lähevad võrreldes nõutava summaga ebaproportsionaalselt suureks. Tavareisija jaoks on tulemuse saavutamine ilma õigusabi või spetsialiseerunud firmade teenuse kasutamiseta muudetud praktiliselt võimatuks. Linzi juhtum näitab aga, et kohtusüsteem võib olla valmis kohaldama seaduse täit jõudu ka kõige väiksemate summade puhul, et kaitsta kohtuotsuste autoriteeti.

Kuigi tegemist on üksikjuhtumiga, on see hoiatussignaaliks kogu lennundussektorile. Kuna juhtum on saanud oma ebatavalisuse tõttu korralikult meediatähelepanu, tähendab see Ryanairile märkimisväärset mainekahju ning võib julgustada ka teisi kohtuid analoogsete juhtumite puhul rohkem oma võimu kasutama. Võib vaid loota, et lennufirmad teevad sellest omad järeldused ja hüvitiste väljamaksmisega venitatakse tulevikus vähem. Samas ei kipuks selles suhtes veel liiga optimistlikuks muutuma.