Mis kaliibriga peab üks sündmus olema, kuhu Ryanairi tegevjuht Michael O'Leary peab vajalikuks kindlasti isiklikult kohale minna? 22. jaanuaril 2018 toimus üks sedasorti üritus Viinis. Tegemist polnud mõne suure avaliku üritusega, vaid suhteliselt väikese hulga inimeste kogunemisega ühes Viini advokaadibüroos, mille kohta teadsid saabunud juba ette, et pärastlõunal kell 14:00 alanud kokkusaamine venib kindlasti kaugelt üle südaöö.
Eelnev jutt puudutas Saksamaa suuruselt teise lennufirma, eelmise aasta augustis pankrotiavalduse esitanud lennufirma Air Berlin tütarfirma, puhkuselendude opereerimisele spetsialiseerunud Niki edasise saatuse otsustamist. Kolm Niki ostmisest huvitatud pakkujat esitlesid Austria pankrotihaldurile oma nägemust Niki tulevikust.
Kogu Niki pankrotilugu on olnud täis mitmeid ootamatuid ja kokkuvõttes päris koomiliseks muutunud pöördeid, mida sai pikemalt lahti kirjutatud loos Telenovela Niki võttis uusi pöördeid. Siis näis, et Niki kõige potentsiaalsem uus omanik saab olema British Airwaysi juhitav lennundusgrupp IAG, täpsemalt sellesse kuuluv odavlennufirma Vueling, kes nägi võimalust kiireks laienemiseks Austria ja Saksamaa turul. Kuna Niki pankrotiasi liikus jaanuari alguses Saksamaa kohtust Austria kohtusse, oli nii IAG-l kui teistel huvilistel võimalik esitada uus pakkumine.
3 pakkujat, erinevad huvid
Õigeaegselt esitasid lisaks IAG-le pakkumise Niki ostuks ka Ryanair ja endine vormelipiloot Niki Lauda koos reisikorraldaja Thomas Cooki ja selle tütarfirma Condoriga. Kõigil neil olid Nikiga veidi erinevad huvid ja erinevad plaanid. IAG noolis Niki magusaid slotte (kindlad õhkutõusmis- ja maandumisaknad) Viinis, Düsseldorfis, Münchensis, Palmas ja Zürichis ning plaanis Niki baasil asutada gruppi kuuluva odavlennufirma Vueling tütarfirma Austrias.
Ryanair soovis panna jala maha Austrias ja tugevdada oma positsiooni Saksamaal. Lisaks sooviti vältida Air Berliniga mahamagatud võimalust. Ryanair oli pikka aega Air Berlini ostmise suhtes kahtleval seisukohal ning otsustaski lõpuks pakkumist mitte esitada. Tagajärjeks oli Lufthansa odavlendude haru Eurowings märkimisväärne kasv ja konkureeriva EasyJeti mängutulek. Nikis nähti võimalust oma altminekut turuosade ümberjagamisel veidi heastada. Et asi saaks võimalikult kindel, lendaski Ryanairi juht Michael O'Leary isklikult Viini kohale.
Kolmas pakkuja oli Niki endine omanik, vormelipiloot Niki Lauda oma firma LaudaMotion kaudu. Lauda haaras kaasa Thomas Cooki ja Condori. Kaks lennufirmat maha müünud Lauda teadis, et lennufirma opereerimiseks on tugevate partnerite omamine möödapääsmatu. Kuna Thomas Cooki ja Condori huvi oli leida vasturohtu Eurowingsi laienemisele, leiti ühine keel üsna kiiresti.
Parima pakkumise valimiseks korraldas pankrotihaldur midagi oksjoni taolist. Kui potentsiaalsed ostjad olid oma pakkumisi pankrotihaldurile ja kreeditoride kommiteele tutvustanud, järgnesid läbirääkimised. Läbirääkimiste käigus paranesid kõigi ostuhuviliste pakkumised. Küsimus polnud ainult hinnas, oluline oli ka see, kui palju lennukeid ja Niki töötajaid võetakse üle.
Öösel kell 3:13 asusid kreeditorid hääletama. Ühehäälselt langetati otsus müüa Niki parima pakkumise teinud LaudaMotionile. Niki Lauda oli kaugelt pärast südaööd oma pakkumist oluliselt parandanud ja seda eelkõige lennufirma personali ülevõtmist puudutavas osas. LaudaMotioni kasuks rääkis ka see, et lennud on võimalik käivitada suvise lennuplaani jõustudes märtsi lõpus. Nimelt on LaudaMotionil olemas on-demand lennuoperaatori sertifikaat (AOC), mille uuendamine nõuab 3-4 nädalat. Vueling seevastu oleks Austrias tegutsemiseks pidanud taotlema täiesti uut sertifikaati ja selle tegemine nõuab minimaalselt 3 kuud. IAG väljendas otsuse peale muidugi pettumust.
Mis saab Nikist tulevikus?
Lauda plaanid on suhteliselt selged – alustada märtsis ja keskenduda Austria puhkuselendude turule, tehes koostööd Euroopa suurte reisikorraldajatega nagu Thomas Cook, Condor, ning võimalik, et ka TUI. Uue lennufirma nimeks saab vähemalt esialgu LaudaMotion. Konkurentsieelisena nähakse paremat pardateenust. See lisab teataval määral kulusid, kuid aitab selgelt eristuda konkurentidest, kelle on pardal kõik tasuline.
Veidi segasem on olukord lennukitega. Lauda on teatanud, et üle võetakse vähemalt 15 Niki 21 lennukist. Lennukid on hetkel Lufthansa käsutuses, kes küll kinnitab vastavate läbirääkimiste toimumisest, kuid eitab, et sõlmitud on lõplik kokkulepe.
Niki ostuhinda pole teada, seda pooled ei avalda.
Niki sai alguse 2003. aastal, kui vormelipiloot Niki Lauda omandas tšarterlende pakkunud Saksa lennufirma Aero Lloyd Austria varad ning nimetas sejärel lennufirma ümber. 2004. aastal alustati koostööd Air Berliniga, 2011. aastal müüs Lauda Niki Air Berlinile, mille valeotsused viisid lennufirma 2017. aasta augustis pankrotti. Austria ja Saksa reisijatele puhkuselende pakkunud Niki tegutses siiski kasumlikult.
