Bali võimud plaanivad peatselt kehtestada turismimaksu, mille tulud läheksid turismisaare keskkonnaseisundi parandamiseks. Juba pikalt õhus olnud idee hakkab seega teoks saama, kirjutab The Jakarta Post.
Bali on juba mõnda aega võidelnud plastikjäätmetest tuleneva saastega, mis rikub saare randasid ja loodust. Turismimaks võimaldaks suurendada keskkonnaprogrammide finantseerimist. Maksu suuruseks on planeeritud 10 USD (8,8€) ja plaanil on kohapeal laialdane toetus. Turismimaksu plaanitakse korjama hakata ainult välismaalaste käest, Indoneesia kodanikud on sellest vabastatud põhjendusega, et nemad ei käi Balil ainult puhkuse eesmärgil.
Veel pole teada, kuidas maksukogumine tehniliselt korraldatakse. Eelistatud on maksu lisamine lennukipileti hinnale, kuid võimalik on ka variant, et seda hakatakse koguma Balile saabujatelt Denpasari lennujaamas. Tulevikus on kavas maksu kogumist laiendada ka sadamatesse.
Nagu ikka, leiab ametliku info taustal mõned vastuseta küsimused:
- Kuigi turistid suhtuvad keskkonna hoidmise ja parandamise eesmärgil kehtestatud maksudesse üldiselt mõistvalt, tekib selliste maksudega alati küsimus, kui suures osas lähevad laekuvad tulud väljakuulutatud eesmärgi jaoks, palju muude kulude katteks ja palju "lihtsalt kuhugi"?
- Seetõttu on täiesti mõistetav, kui Bali võimud eelistavad, et turismimaks sisalduks lennukipileti hinnas. Sel juhul võib eeldada, et vähemalt 95% reisijatest ei teagi, et nad sellist maksu maksavad. Maksu kogumine lennujaamas teeks saabujaid teadlikumaks ning kohalikele võimudele võivad tekkida ebamugavad küsimused.
- Planeeritav turismimaks eeldab, et plast- ja muu reostuse põhiline allikas on välismaalt puhkama saabuv turist. Samas haigutab keskmise Lääne turisti ja kohalike keskkonnateadlikkuse vahel paras kuristik. Hoolimatu suhtumine plastikusse, prügi põletamine tänaval ja prügist vabanemisest mõnel muul "mittekonventsionaalsel" moel pole Indoneesias midagi eriskummalist. Paljuski on see tingitud paratamatusest – väiksemates kohtades puudub ametlik jäätmemajandus ja on igaühe enda asi, kuidas prügiprobleem lahendatud saab. Bali saarel iga päev tekkivast 3800 tonnist jäätmetest jõuab ettenähtud ladustamiskohtadesse vaid 60%.
- Mõned aastad tagasi oli ületas Indoneesia siseturistide arv Balil kahekordselt välisturistide arvu. Ilmselt pole proportsioonid tänaseks oluliselt muutunud. See viitab, et saare keskkonnaprobleemide lahendamise juures on oluline ka sisepoliitiline mõõde.
- Indoneesias juba kehtib maalt lahkumise maks, mille suurus sõltub lennuväljast. Bali puhul on see 200 000 IDR (12,4€). Seega maksustaks Balil välisturiste nii saabumise kui lahkumise puhul.
Balit külastas 2017. aastal 5,7 miljonit välisturisti, 2018. aastal peaks see number olema üle 6 miljoni, 2019. aastal oodatakse Balile juba 8 miljonit turisti. Sellele lisanduvad arvukad Indoneesia siseturistid.
Bali randadesse uhutav plastikreostus avaldub oma hulleimal kujul mussooniperioodi tuultega (põhjapoolkera talv). Plastikreostuse vähendamiseks keelati Balil alates 2019. a. algusest ühekordsete kilekottide, joogikõrte ja vahtplasti kasutamine. Loodetakse, et sel moel suudetakse plastreostust oluliselt vähendada. Hinnanguliselt on 80% Bali randadesse uhutavast plastikust pärit saarelt endalt.
Bali kõrval loodavad Indoneesia võimud kasvatada turistide arvu ka selle naabersaarel Lombokis. Hiljuti teatas AirAsia, et plaanib Lombokis avada lennubaasi kahe lennukiga. Lisaks lendudele Kuala Lumpuri avatakse liinid Austraaliasse Perthi ja Singapuri.
Veel Bali uudiseid:
