Hispaania, Iirimaa ja Ungari üritasid edutult muuta leebemaks Euroopa Liidus kehtivaid reegleid, mis nõuavad, et Euroopa Liidu lennutegevusloaga lennufirmad oleks vähemalt 50% ulatuses omatud ja kontrollitud EL kodanike poolt. Teema puudutab Brexiti kaudu mitmeid Euroopa suurimaid lennufirmasid nagu IAG, mis omab British Airwaysi, Iberiat, Aer Lingust, Levelit, Vuelingut ja varsti ka Air Europat ning odavlennufirmasid Ryanair ja Wizz Air. Reeglite muutmise vastu olid Prantsusmaa ja Saksamaa, kirjutab Reuters.

Kuigi peale Brexitit pole otsest ohtu lendude katkemisele, valmistab see mainitud lennufirmadele pikemas perspektiivis parajat juriidilist peavalu. Küsimus on ei milleski vähemas, kui vabas juurdepääsus Euroopa Liidu ühtsele lennundusturule.

Taustast

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega nr. 1008/2008 kaotati Euroopa Liidu sees kõik piirangud Euroopa lennufirmade tegutsemiseks ehk loodi ühtne Euroopa lennunduspiirkond. Hiljem ühinesid sellega ka Norra, Island ja Šveits, kes võtsid üle EL reeglid. See tähendas, et Euroopa Liidu sees võis iga EL-s registreeritud lennufirma alustada piiranguteta ja täiendavate lubadeta lendamist ükskõik, mis liinil (v.a. üksikud liinid ajutiste eranditega).

Ühtlasi pandi paika reeglid, millele EL lennutegevusluba omavad lennufirmad peavad vastama:

• nad peavad olema vähemalt 50% ulatuses EL riikide/kodanike omanduses;
• nad peavad olema tõhusalt kas otseselt või kaudselt kontrollitud EL riikide/kodanike poolt;
• nende peamine tegevuskoht on EL liikmesriigis.

Nendest nõuetest tulenevalt IAG, Ryanairi ja Wizz Airi probleemid algavadki. Ühtäkki oleks tegemist kolmandate riikide lennufirmadega, kellele kehtivad võrreldes Euroopa tegevusloaga lennufirmadega teised reeglid:

• UK lennutegevusloaga ei saa vabalt vedada EL sees reisijaid ja kaupu;
• Ei saa läbi EL lennata kolmandatesse riikidesse (näiteks London-Amsterdam-Bangkok).

2021. aastal ei muutu veel midagi, kõik mainitud lennufirmad saavad Euroopa Liidu siselendudel edasi opereerida, nagu seni, kuid aasta jooksul peavad Euroopa Komisjon ja Ühendkuningriik jõudma kokkuleppele, mis õigused EL vähemusosalusega lennufirmadel EL siselendudel on või siis pole.

Lennufirmade omandisuhe

IAG lennufirmade kompleksne omandisuhe pole seni probleemiks olnud, kuid Brexiti järgselt võetakse see kindlasti teravama vaatluse alla. Brittidel on seni olnud üsna liberaalsed vaated väliskapitali sissevoolule, näiteks IAG-st kuulub 25,1% Qatar Airwaysile. Tulevased investeeringud Pärsia lahe riikidest, aga ka Virgini ja Delta võimalik ühinemine muudavad panevad Briti lennufirmad olukorda, kus Euroopa Liidu omandireeglitele vastamine on aina raskem. Euroopa Liidu jaoks on tegemist kolmanda riigi lennufirmadega, kellele Euroopa avatud taeva reeglid ei kehti ja kes peavad iga liini avamiseks hakkama eraldi luba taotlema. Kujutame seda ette näiteks Ryanairi puhul, kes on võimaluse tekkides alati kiirelt reageerinud ja uue liini vahest loetud päevadega avanud.

Nii Ryanair kui Wizz Air töötavad selle nimel, et EL välist osalust vähendada. Näiteks Wizzi suuromanik Indigo Partners on asunud osalust vähendama.

Heathrow

Heathrow lennujaam Londonis on seni olnud Euroopa Liidu tähtsaim transatlantilise lennuliikluse sõlmjaam. Maailma üks tihedaima liiklusega lennujaamasid on koduks maailma kõige väärtuslikumale lennuliinile, milleks on Heathrow – New York JFK. Heathrow slotid võivad maksta kuni 60 miljonit eurot.

Mida toob aga tulevik, kui Brexit peaks vähendama lennulubasid EL ja Ühendkuningriigi vahel? Kas Heathrow jääb sama atraktiivseks, kui seni või saavad USA suunal senisest tähtsamaks Amsterdam, Dublin või teised lennujaamad, mida Brexiti-järgsed muutused ei mõjuta? See, et osa liiklust Heathrow kaudu kaob, tundub vältimatuna, kuna Londonist Euroopasse ei saa enam piiramatult lennata.

Lennureisijate õigused ehk määrus 261

Euroopa Liidus reguleerib lennureisijate õiguseid määrus 261/2004, mis kohustab lennufrmasid lendude hilinemisel ja tühistamisel reisijatele maksma kompensatsiooni. Kuigi seni on räägitud, et analoogsed reeglid jäävad Ühendkuningriigis kehtima ka pärast Brexitit, võib siiski tekkida tahtmine lennureisijate õigusi piirata. Näiteks kui on soov lennata Londonist Manchesteri British Airwaysiga ja lend tühistatakse, võib EL reisijat oodata halb üllatus. Sellise stsenaarumi tõenäosus on siiski väike, sest UK ilmselt soovib olla edaspidigi olla seotud Euroopa ühtse lennundustaeva ECAA lepinguga.

Kokkuvõtteks

Brexit toob kaasa peavalu üllatavalt paljudele Euroopa lennufirmadele, mis ei vasta omandisuhete tõttu enam EL lennutegevusloa saamise tingimustele. Näis, siis mis lahenduse erinevad lennufirmad siin leiavad. Kindel on vaid see, et nende juristidel 2021. aastal tööpuudust karta ei ole.