Viimased kommentaarid

@ Muqu

Edaspidiseks.. On olemas selline tore sait nagu:

Rome2Rio

Trükid oma marsruudi algus- ja lõpp-punkti aga sisse ja saadki kiirelt teada, kuidas ja millise transpordiga kusagilt kuhugi saab. Boonusena saad ka väljumisajad, reisi kestvuse ja (ligikaudse) hinna teada.

Mind ennast on mitmel korral välja aidanud.

@ Hapnik

Vabandan. Näpukas. Parandatud.

COVID-19 haiguse vastu vaktsineerituteks loetakse inimesi, kes on läbinud vastava vaktsiini täieliku kuuri.

Selle kuuri lõppemise ajaks ei ole mitte viimase süsti saamise aeg vaid täieliku immunsuse saavutamise aeg.

Erinevate vaktsiinide puhul on see aeg erinev.

Pfizer/Biontech - 7 päeva teist doosi

Moderna - 14 päeva pärast teist doosi

Astra Zeneca - 15 päeva pärast teist doosi

Johnson & Johnson/Janssen - 14 päeva pärast ainsat doosi

Seega, isegi kui on võimalik kohe pärast süsti saamist sertifikaat/tõend saada, ei ole sa tegelikult veel kuuri täielikult läbinud ja loogiliselt võttes reisimiseks seda ilmselt veel ei aktsepteerita.

Näiteks Tai puhul peab vaktsineerimise teise doosi ja reisi vahele jääma vähemalt 14 päeva, mis ongi siis selleks vaktsiini täieliku mõju saavutamise puhvertsooniks. Nii et sul võib küll sertifikaat olemas olla, aga sinna reisida varem ikka ei saa.

@ Ruts

Objektiiv? Tõsiselt?

See ei ole nüüd küll tõsiselt võetav portaal, mida tasuks siin foorumis tsiteerida/linkida. 

Parem leia andmed otse allikatest, mitte ära kasuta ebausaldusväärseid, tõde väänavaid vahendajaid.

@ jaanusm

Mõtle ka, mida kirjutad.

Mingi austus võiks inimeste ja nende elude vastu ikka olla.

Millisel alusel sa väidad, et need inimesed ei elanud tervislikku elu või et neil olid mingid "pärilikud vms laadi" haigused? Sa ei tundnud ega teadnud neid inimesi.

Vabandust, aga minule tundub see juba lausa teiste üle irvitamisena.

On ka minu tutvusringkonnast (Itaaliast) üks inimene koroonaviiruse tõttu lahkunud. Tegemist oli inimesega, kes käis 2X päevas jooksmas ja üle päeva jõusaalis. Suvel sõitis rattaga ja talviti käis mägedes suusatamas. Vanus alla 50. Mitte mingisuguseid kroonilisi või pärilikke haigusi ei olnud. Ka toitus minu teada igati tervislikult - Vahemere stiilis.

Aga nüüd teda enam ei ole.

Kahju on sellest, et mõned on oma pähe tekkinud seisukohtade kaitsmise nimel valmis milleks iganes. Ka teiste inimeste (s.h. ka surnute) mustamiseks ja mõnitamiseks.

Ma telefonis kasutan tavaliselt Samsungi brauserit ning vahel ka Firefoxi. Samsungi oma eelistan kiiruse pärast - Firefox uimerdab tihti jube kaua.

Samsungi brauseril on peal AdBlock Plus for Samsung.

Firefoxil on peal uBlock Origin.

Mingeid hüpikaknaid pole Trip.ee lehel siiani näinud (reklaame ka mitte).

Sama ka arvutis - Firefox koos samal ajal ühiselt töötavate uBlock Origin ja AdBlock Plus'ga. Ei midagi silma riivavat.

Mulle tundub, et see Fit-to-Fly tõend on ikkagi COVID-19 negatiivse proovi kinnitus.

STV Application Process

"The applicant will also provide the Fit to Fly Medical Certificate which must state that the applicant does not have COVID-19 and this certificate must be issued within 72 hours before the flight departure."

Allikas:

Thailand Special Tourist Visa

Samas aga Tai Helsinki saatkonna kodulehelt saab lugeda, et nõutakse nii Fit-To-Fly tõendit kui ka negatiivse viirusetesti tõendit.

Võta siis kinni, kus see tõde ennast peidab. :)

Kas sul on olemas mingi eeldus saada Taisse pikaajaline viisa?

Kui ei ole, siis pead arvestama, et 12-kuulise Tais viibimise jaoks tuleb sul ilmselt vahepeal mitu korda kuhugi teise riiki reisida.

Kas see on keeruline või mitte, sõltub iga riigi sisenemistingimustest (võimalik karantiin, kohustuslik viiruse test jne.).

Samas on ju siis iga kord Taisse tagasi tulles jälle karantiini kohustus 14 päeva, ainult kindlaks määratud hotellides, mis hinna poolest ei ole just rahakotile sõbralikud.

Eks see kõik võib muidugi aja jooksul muutuda, aga mina sellele pigem ei panustaks.

Kui plaanid aga lihtsalt viisarezhiimile vilistada ja julmalt üle aja lasta, tuleb arvestada, et juba üle 90-päevane rikkumine toob kaasa trahvi üle 500 euro ja 1 aastaks riiki sisenemise keelu.

Kui sind aga reaalselt sellel ajal kätte saadakse (enne äralennuks lennujaama saabumist), siis ootab ees juba 5-aastane riiki sisenemise keeld ja trahv takkaotsa.

P.S: Ja see on õige küll, et üheotsapiletiga sinna ei pääse. Peab kindlasti olema kas tagasisõidupilet (mis ajaliselt ei ületa sinule lubatud Tais viibimise aega) või siis sama ajavahemiku jaoks järgmisesse riiki edasisuundumise pilet. Ilma selleta ei lasta sind Tai poole mineva lennuki pardalegi.

@ ilsen

Kus saab vaktsineerida malaaria vastu? See paistab olevat midagi uut. Mul oleks ka vaja. Ja dengue palaviku vastu tahaks ka.

Vähemalt siiani malaariavastast vaktsiini olemas ei olnud. Aga äkki ma olen selle tuleku maha maganud?

Aga põhimõtteliselt on sul muidugi õigus.

@ jaanusm

"Seega, kui keegi haigust levitab, mõjub see ju vaid neile nurjatutele, kes end vaktsineerinud ei ole. Milles on probleem??? "

Probleem on juba kasvõi selles, et väga paljudel inimestel, kes ise tahavad ennast vaktsiiniga kaitsta, ei ole seda võimalust võib-olla veel väga pika aja jooksul.

Miks sa arvad, et kõik on nii must-valge? Ära taanda probleemi tasemele "vaktsiini pooldajad ja vastased".

Kas see tähendab, et inimesed, kellele valitsus ei suuda vaktsiini hankida või kelle ainsaks võimaluseks on hoopis selle kalli raha eest ostmine, peavadki ennast nendest kohtadest jääma eemale hoidma, kus sinusugused turistid nende oma maal liikuda võivad?

Selliselt mõtlejatele vastukaaluks olekski kõige õigem sellised riigid, kus vaktsiin on raskesti kättesaadav, sulgeda vaktsineerimata turistidele.

Tahad tulla - vaktsineeri. Ei taha vaktsineerida - siis mine kuhugi mujale.

Ei ole õige mõelda ainult enda heaolule. Vaktsineerituna on võimalus säästa teiste inimeste elu ja tervist - ja seda täiesti tasuta. Mõelge ka teistele ning ärge olge eneseuhkusest pakatavad egoistid.

Eriti halb tunne tekib, kui loed siin postitusi, kus planeeritakse nahaalselt vaktsineerituse tõestamiseks petuskeeme. Tulge mõistusele!

@ madle-helena

Juba ammust ajast nõutakse osadesse riikidesse sisenemiseks (s.t. ka sinna riiki lendavale/sõitvale transpordile pääsemiseks)  ka kollapalaviku vastu vaktsineerimise tõestamist. On täiesti iga riigi oma asi, milliseid tingimusi ta võõrastele riiki sisenemiseks seab.

Need, kes tahavad sinna riiki pääseda, ei ole seni küll valjuhäälselt selle vastu protesteerinud.

On ju ka selle haiguse vastu vaktsineerimine nii enda kui ka teiste huvides.

Miks peaks siis nüüd koroonaviirusega teisiti olema?

Minu meelest peaks just hea tunne olema, kui saad näidata, et sa ei ole ennast ümbritsevatele inimestele ohtlik.

Ei oleks minul küll mingit probleemi oma vaktsineerimisest teatada.

@ smallisland

Selles konkreetses lauses tähistavad sõnad "catching" ja "passing" tegevust. Järelikult on siin kontekstis tegemist tegusõnadega.

Tegusõnana on ilmselt kõige lähedasem vaste "püüdma", "kinni püüdma", "haarama".

Kui "catching" oleks lauses omadussõnana, siis oleks tema tähendus tõesti "nakkav", "haarav"  (nt. "This disease is catching."). Aga kõnealuses lauses see sõna ei kirjelda mitte millegi omadust.

Nimisõnana oleks see siis "püüdmine", "kinni püüdmine", "haaramine".

Nakatumine on pigem "infection". Nakatumise takistamine siis "prevention of infection".

Ma ei ole muidugi keeleteadlane ja kui ma eksin, võib keegi mind parandada.

We do not yet know whether it will stop you from catching and passing on the virus

Viidatud lause näol on tegemist ikkagi tegevuste kogumina - juba vaktsineeritud isiku poolt viiruse kinnipüüdmine ja siis selle edasiandmine.

See ei tähenda ju vaktsineeritud isiku sümptomitega haigestumist. Vaktsiin selleks ongi, et viiruse organismi sisenemise korral saada sellest üle ilma haigusnähtude avaldumiseta.

Vaktsiin ise ei saa ju füüsiliselt kuidagi takistada seda, et sa tõmbad endale nina kaudu kusagilt õhust viiruseosakesi sisse või nokid nakatunud kätega oma nina või nendesamade kätega ajad midagi omale suust sisse. Aga kui see ka juhtub, siis 95-l inimesel 100-st ei teki sellest enam mitte mingeid haigusnähte/sümptomeid, sest immuunsüsteem tunneb juba viiruse ära ja asub sellega kohe võitlema.

Nii et teoreetiliselt on võimalik, et keegi nakatub vaktsineeritu poolt kusagil kinni püütud viiruseosakeste uuesti väljaköhimisest/-aevastamisest jne. -  isegi siis kui ta ise ise sümptomeid ei oma.

Samas aga vaktsiin ei lase viirusel vaktsineeritu kehas paljuneda, mis tähendab seda, et köhides uuesti väljuvate viiruseosakeste hulk on ilmselt pea olematu, võrreldes vaktsineerimata inimese kõhimisega, kelle organismis viirus segamatult paljuneda on saanud. Siit ka (veel  ametlikult kinnitamata) arvamus, et ilmselt vähendab vaktsiin oluliselt ka viiruse edasiandmise võimalust.

P.S. @ smallisland  "Catching" ei tähenda eesti keeles nakatumist.

@ smallisland

"Vaktsiin hoiab ära rasked haigusnähud, praegu pole veel selge, kas see kaitseb ka nakatumise ja levitamise eest."

Kas sa midagi segi ei aja?

Tuhandeid inimesi hõlmanud inimuuringutega on ju välja uuritud vaktsiini kaitsevõime protsent (nt. Pfizeri vaktsiini puhul on see keskmiselt 95 protsenti) - ehk siis see protsent on just see number, mis näitab, kui mitu inimest sajast peale teise vaktsiinidoosi ettenähtud mõjuaega (+7 päeva) enam EI nakatu.

Ülejäänud 5 protsenti võivad küll nakatuda, aga suure tõenäosusega põevad selle läbi kas ilma sümptomiteta või siis kergelt.

Või sead sa kahtluse alla nende uuringute tõele vastavuse?

Mina ei näe ka kusagil mingit kohustust ennast vaktsineerida.

See on igaühe vaba valik ja keegi seda sinult ei nõua.

Kui ei taha, ära vaktsineeri. Ainult et siis pead arvestama, et reisimine muutub sinu jaoks ilmselt mõnevõrra keerulisemaks, võrreldes vaktsineeritutega. Ja see on minu meelest täiesti õigustatud. Miks peakski võimalikke viirusekandjaid ja levitajaid kohtlema täpselt samamoodi nagu neid inimesi, kes seda viirust enam teistele edasi anda ei saa? Kui sa ei ole vaktsineerimisega nõus, siis istugi karantiinis, et vältida sedasama levitamisohtu teistele inimestele.

Selle viiruse gripiks nimetamine on minu meelest lihtsalt vastutustundetu.

Minu tutvusringkonnas on mitmeid inimesi (ma ei räägi mitte ainult Eestist), kes on selle haiguse läbi elanud. Kõik nad on öelnud, et mitte midagi sellesarnast ei ole nad kunagi tundnud ja annaks jumal, et enam kunagi ei tunneks ka. Mõni inimene nendest oli ikka täiesti surmasuus. Järelnähud ei ole enamusel neist veel ka kuude möödudes üle läinud (üldine nõrkus, tugevad peavalud, hingamisraskused jne.). See, et mõnedel inimestel haigus kergelt või koguni märkamatult möödub, ei tee teda veel gripiks (mida olen põdenud ja mis oli oluliselt leebem näiteks dengue viirusest).

Mina ise ei ole koroonat põdenud ja igal juhul teen esimesel võimalusel süstid ära nii enda kui ka minuga läbi käivate isikute pärast, et elada rahuliku südamega edasi. Sama soovitan ka kõigile teistele.

P.S. Sa räägid, et "eesrindlased" on vaktsiinid kätte saanud. Sul puudub vist ettekujutus, kui paljudel neist on see veel saamata. Äkki uurid täpsemalt järele, enne kui selliseid "fakte" õhku paiskad?

Mis ajast riikide ja linnade nimed kirjutatakse väikese tähega?

Mingi austus võiks ju olla, kasvõi siis ainult sellegi riigi vastu, mida tahate külastada.

Rääkimata "garantiinist" ...

@ Buldooza

Selle 1926 aasta Pariisi rahvusvahelise mootorsõidukiliikluse konventsiooniga on üldse äärmiselt imelikud lood.

See kehtib praegu reaalselt rohkem kui 50-s riigis. Huvitavaks muudab selle aga asjaolu, et ka Eesti on juba 90 aastat tagasi teinud ja lõpule viinud kõik vajalikud protseduurid, et sellega liituda. Ning tegelikult siis ongi Eesti ju selle konventsiooni osalisriik.

Mingil arusaamatul põhjusel Eestit aga tegelikus osalisriikide nimekirjas ei ole. Nagu ka arusaamatul põhjusel ei ole siiani meil väljastatud IDP-d sellesama Pariisi konventsiooni alusel.

Praguseks ei ole sellel meile ilmselt enam suurt tähtsust. Viini ja Genfi konventsioonid kokku peaksid ära katma lõviosa riikidest, mis on liitunud Pariisi konventsiooniga.

Aga ikkagi - kuidas küll on selline rahvusvahelise tähtsusega fakt siinsetel ametiasutustel "kahe silma vahele" jäänud? Keegi on kuskil ikka kõvasti puusse pannud. Mina ütleks selle kohta - käkk.

  • 20 –24.04.1926 – konventsiooni ette valmistav kongress, sh. osales Eesti esindaja
  • 24.04.1926 – konventsioonile allakirjutamine Pariisis, sh kirjutas kongressile alla Eesti esindaja
  • 19.10.1927 – Vabariigi Valitsus kiitis heaks konventsiooni kinnitamise seaduse eelnõu
  • 16.12.1927 – Riigikogu võttis vastu konventsiooni kinnitamise seaduse
    • 13.01.1928 – seadus avaldati Riigi Teatajas
  • 09.05.1928 – Välisministeerium saatis saadikule Pariisis ratifitseerimiskirja  (Puudub info Prantsusmaalt selle kättesaamise kinnituse kohta.)
  • 27.02.1929 – Prantsusmaa ringkirjas on muuhulgas Eesti ja Läti tulevaste osalisriikide nimekirjas
  • 24.10.1929 – jõustumiseks vajalik 1909. aasta automobiilide liikumise konventsiooni 20. osalisriik esitas oma 1926. aasta konventsiooni ratifitseerimiskirja
  • 22.05.1930 – Prantsusmaa kinnitus konventsiooni jõustumise kohta Eesti suhtes
    • 27.09.1930 – Välisministeerium palus konventsiooni teksti avaldada Riigi Teatajas
  • 24.10.1930 – konventsioon jõustus, sh Eesti suhtes

Mul tekkis aga veel küsimus.

Oletame, et kavatsen ette võtta reisi läbi mitme riigi, kus on nii AINULT Genfi kui ka AINULT Viini konventsiooniga liitunud riike. Ehk siis, vajan rahvusvahelist luba mõlemale konventsioonile, et saaksin kõigis soovitud riikides ametlikult liikuda.

Kas edaspidi hakkab IDP olema siis kahe eraldi dokumendina, mille eest tuleb tasuda Maanteametile kaks riigilõivu?

Erinevate konventsioonide juhiload on oma vormilt erinevad ning väga täpselt piiritletud vorminõuetega.

Või ühtlustatakse need standardid kuidagi üheks kokku?

Jah, muidugi on vaja.

Rahvusvaheline juhiluba (nn. papitükk) on sisuliselt sinu juhilubade tõlge prantsuse, inglise, hispaania ja vene keelde, mis ühtlustab kõikide teiste osalisriikide (väga paljud erinevad) juhiload üheks ja ühiseks vormiks/standardiks ning sellisena ongi mõeldud lihtsustama politsei tööd.

Samuti on rahvusvaheline juhiluba ka Eesti riigi poolt välja antud tõend, mis kinnitab teistele konventsiooni osalisriikidele, et sinu algne juhiluba on tõesti kehtiv ja sellega on kõik korras.

Liitumine konventsiooniga annab ainult õiguse olla ametlikult roolis aga seda vaid juhul, kui sul on ette näidata nii oma juhiloa originaal kui ka nn. "papitükk". Kui viimast ei ole, siis sinu juhiluba reeglina väljaspool Euroopa Liidu majanduspiirkonda ei kehti.

Ei ole ju sinu juhiloal kuhugi kirjutatud, millise konventsiooniga selle väljaandja on liitunud. Rahvusvahelisel juhiloal on see aga selgelt kirjas ja igale maanteepolitseinikule arusaadav, muidugi kui ta viitsib selle vastu huvi tunda.

@ Sugram

Ainult et nüüd tead, et see ei ole enam probleem.

Mind aga huvitab näiteks, et kas Sri Lankal tuk-tuk'ga sõitmiseks on siis ikka vaja võtta see "3-wheel vehicle" kohalik juhiluba (maksis vist umbes 25 EUR, kehtivusaeg 1 aasta) või piisab nüüd ka selle jaoks lihtsalt rahvusvahelisest juhiloast?

2019 liikusin sellisega ringi ning lootsin, et saan ka veel 2020 sama paberit kasutada. Tänu covidile läks see plaan aga nihu ja tänaseks on see paber aegunud. Kui järgmine kord käesoleva aasta lõpupoole tagasi minna, siis peab ikka jälle uue tellima?

@päike12

Tais olen ise paar aastat tagasi sattunud olukorda, kus meie rahvusvaheline ei toiminud mitte mingi valemiga.

Põhjus - kohalike politseinikega ühise koostöö raames reidil kaasas olnud hollandlasest politseinik, kes kohalikele seletas väga täpselt ära, mis on õige ja mis vale.

Aga see on praeguseks minevik ja tänases kontekstis juba ebaoluline meie jaoks.

Taiga seoses pean ütlema, et tegelikult liitus Tai just hiljuti Viini konventsiooniga -  2020 aasta maikuus (20. mai).

Nii et sellest ajast peale juba oli Tais täiesti ametlikult kehtiv meie rahvusvaheline juhiluba. 

Varasemalt sõltus kõik sind teel kinni pidanud politseiniku teadmistest ja tujust.

Eesti Genfi konventsiooniga liitumine ei avalda seega suhetele Tai liikuspolitseiga enam mitte mingit mõju.

Ilmselt küsid sa nn. vaktsineerimispassi kohta.

Seda ju ei ole veel üldse olemas.

Käivad alles läbirääkimised, kooskõlastamised ja muud detailide täpsustused, et tulevikus saaks selline ühtne vaktsineerimist tõendav süsteem rahvusvaheliselt olema (mitte ainult EU riikide vahel vaid üle kogu maailma).

Siiani on teadmata, kas ja millised riigid soovivad sellega liituda. Nagu on teadmata ka, millises formaadis see ettevõtmine teoks peaks saama. Juttu on olnud nii paberkandjal variandist kui ka digitaalsest versioonist QR-koodiga. Samuti on räägitud ka lihtsalt rahvusvahelisest andmebaasist, mida kõik asjast huvitatud riigid kasutada saaksid.

Nii et mitte midagi ei ole veel teada.

Vaktsineerimine kantakse aga ilmselt samuti nii või naa sinu "kollasesse raamatusse", kuhu kantakse ka muude vaktsineerimiste andmed. Iseasi, kas seda kirjet arvestavad ka lennufirmad ja immigratsiooniametnikud lennujaamades.