Euroopas kehtivate ja muutuvate reisipiirangute üle on Trip.ee-s käimas agar infovahetus. Et veidi paremini hinnata Euroopas toimuvat, tasub võrdluseks vaadata seda, mis toimub praegu veel hiljuti EL kuulunud Ühendkuningriigis.
ÜK valitsus jagas mais riigid vastavalt Covid-19 nakatumise olukorrale ja vaktsineerimise tempole kolme kategooriasse – roheline, tumekollane ja punane. Alates 17. maist on brittidel võimalik rohelistest riikidest naaseda ilma karantiinikohustuseta. Ainult et see "roheline" nimekiri ei saanud just väga pikk – Euroopast pääsesid sinna Island, Fääri saared, Gibraltar ja Portugal (k.a. Assoorid ja Madeira). See tähendas, et sisuliselt ainsaks soojemaks puhkusevariandiks kerkis Portugal. Arusaadavalt kerkisid lendude ja hotellide broneeringud Portugali nagu pärmi peal.
See kõik ei kestnud väga kaua.
Eelmine nädal teatas ÜK valitsus kõigest 4 päevase etteteatamisega, et alates 8. juuni kella 4 hommikust kaob Portugal rohelisest nimekirjast. Ja see polnud brittidele kaugeltki selline uudis, millele sai reageerimata jätta, sest on päris suur vahe, kas peale seda kellaaega saabutakse koju rohelisest või kollasest riigist.
Kui rohelisest riigist saabudes on ÜK naastes vaja teha kaks testi – üks enne tagasireisi ja teine saabumise teisel päeval, siis nüüd on Portugalist naastes vaja järgmist:
Valitsuse äkkotsus tõi Portugalis viibivatele briti turistidele kaasa ohtralt peavalu, sest massiliselt hakati lende ümber broneerima ja broneerima aegu koroonatestideks. Puhkuse asemele tuli suur stress ja planeerimata rahakulu – lennupiletite hinnad Portugalist hüppasid suure nõudluse tõttu lakke, kuigi lennufirmad lisasid ohtralt lisalende. Nii mõnigi oli sunnitud ostma tagasilennu soovitust hoopis teise, kaugemasse lennujaama, mis lisab veelgi aja- ja rahakulu.
Portugali lennujaamades valitses paras kaos, sest sellise inimhulga saabumisele polnud valmis ei lennufirmad ega lennujaamad. Faro lennujaamas ootasid tuhanded reisijad kuni 4 tunnistes järjekordades, et saada testitud. Võib eeldada, et tänane Briti meedia saab olema täis pilte ja kirjeldusi viimastelt karantiinivabalt saabunutelt. Mõistetav - kümnete tuhandete inimeste puhkus lendas vastu taevast.
Arusaadavalt on Portugali lootusrikas olnud turismitööstus Briti valitsuse otsuse peale äärmiselt pettunud. Nii Portugali kui Briti turismisektorit ärritab, et selliseid otsuseid võetakse vastu kiirustades ja ilma selgete põhjendusteta. Kui Euroopas on olemas Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) selged kriteeriumid, siis ÜK valitsus on korduvalt keeldunud avaldamast, kuidas täpselt üks või riik nimekirja satub – või antud juhul - ei satu. Sisuliselt tegeleb Boris Johnson samasuguse õiguslaamendamisega reisisektoris, mida Eestis tegi ilma igasuguste tagajärgedeta minister Taavi Aas.
Eelneva taustal on päris kergendav mõelda, et Euroopa Liidu riigid liiguvad praegu selles suunas, et alates 1. juulist kehtiks reisimiseks kõikides liikmesriikides enam-vähem sarnased reeglid ja rakenduks üleeuroopaline Covid-19 digisertifikaat.
Väidetavalt näitavad küsitlused, et 70+ protsenti rahvast toetavat piiri täielikku sulgemist (kes sees, see sees, kes väljas, see väljas ilma eranditeta) enam-vähem igaveseks, siis on valitsusel lihtne laamendada.
Ja kui küsimus on vormistatud umbes nii, et mis varianti eelistad, kas
a) John Liverpoolist sõidab Magalufi jooma- ja koomareisile, korjab sealt üles seni avastamata vaktsiinile allumatu tüve, toob selle kaasa ja nakatab sinu vanaema, kes siis sureb piinarikast surma koormates tervishoiusüsteemi või
b) John Liverpoolist istub kodus ja sinu vanaema elab õnnelikult edasi.
Pole raske arvata, mis variandi ärahirmutatud rahvas valib.
Vist Guardianis oli arvamus, et Johnson on välja käinud 21. juuni, kus piiranguid oluliselt leevendatakse ja nüüd üritatakse nakatumisnäitajaid veri ninast alla saada. Samas sai Indiast UK-sse päris pikalt lennata, kui oli juba teada, et seal on uus ja ohtlik tüvi levimas. Selline juhuslik rapsimine kõrvalt vaadates tundub.
21. juuni käidi kõigi piirangute lõpetamiseks välja juba veebruaris. Aga viimastel nädalatel on siit ja sealt lekkinud, et ilmselt lükatakse ikkagi edasi India variandi pärast.
Hiljuti süüdistas eelmisel aastal kinga saanud valitsuse nõunik ministreid saamatuses, peataolekus, otsustamatuses ja puhtas lolluses, praegu tundub et sellele vastuseks mängitakse karmi käega valitsemist.
"Tänu" kõigele sellele on mul see aasta tehtud vaid kaks lendu, väljas söömas olen käinud vaid korra ning välismaale saan esimest korda loodetavasti sel nädalavahetusel.