Belgia rahvuslik lennufirma Brussels Airlines on Lufthansa huviorbiidis olnud vähemalt 2000 aastate algusest. 2009. aastal omandas Lufthansa Brussels Airlines’is 45% suuruse osaluse ja 2017. aasta alguses läks Lufthansa omandusse ka Brussels Airlinesi ülejäänud aktsiapakk. Võib oletada, et osaliselt tänu Lufthansale Brussels Airlines täna olemas ongi, sest kui välja arvata mõned viimased aastad, pole nende majandustulemused kunagi väga kiita olnud. Brussels Airlinesi 55% üleminekut Lufthansa kätte kiirendas 2016. aasta märtsis toimunud terroriakt Brüsseli lennujaamas, mis tähendas Brussels Airlinesi jaoks umbes 5 miljoni euros suurust päevakahjumit.

Lufthansa huvi Brussels Airlinesi vastu pole kasvanud tühjalt kohalt. Brussels Airlinesil on korralik liinivõrk rohkem kui 90 sihtkohaga. Brussels Airlinesi teeb eriliseks Euroopa lennufirmadest kaugelt kõige suurem sihtpunktide arv Aafrikas, mis teeb Brussels Airlinesi väga tihti ainumõeldavaks valikuks lendudel nii Aafrikast Euroopasse kui reisimisel Aafrika ja Põhja-Ameerika vahel. Nimetage mõni teine lennufirma, kes lendab Angolasse, Benini, Burkina Fasosse, Burundisse, Côte d'Ivoire’i, Gambiasse, Ghanasse, Guineasse, Kameruni, Kongosse (DV), Liberiasse, Marokosse, Rwandasse, Senegali, Sierra Leonesse, Togosse ja Ugandasse.

Lufthansa odavlendudele keskendunud tütarfirma Eurowings teenindab sisuliselt kõike, mis jääb väljapoole Lufthansa Frankfurti ja Müncheni sõlmlennujaamu. Eelkõike puudutab see loomulikult Euroopa sihtkohti, kuid Eurowings pakub ka kauglende puhkusesihtkohtadesse (Bangkok, Havanna, Puerto Plata, Cancun, Mauritius jt). Eurowings näib olema Lufthansa tegevjuhi Carsten Spohri lemmiklaps, arvestades, kui palju ressursse on selle arendamiseks just 2017. aastal suunatud.

Nüüd tekkiski konflikt Brussels Airlinesi senise juhtkonna ja Lufthansa tulevikunägemuse vahel. Kui Brussels Airlines soovis Euroopas toimida odavlennunduse reeglite järgi ja pakkuda kauglendudel täisteenust erinevates teenindusklassides, siis Lufthansa arvates peaks Brussels Airlines toimima Eurowingsina, s.t. ka kauglendudel on kõik tasuline, kuid võimalik on osta pilet äriklassi, mis oleks esimene odavlendudel pakutav tõeline äriklass. Mis see täpsemalt saab olema, tutvustatakse märtsis toimuval Berliini turismimessil.

Kõige rohkem häirib belglasi aga see, et Lufthansa plaanib Brussels Airlinesi kaubamärgi ära kaotada ja jätkata Eurowingsi nime all. Ühest küljest on see mõistetav, kui soov on kasvatada Eurowings globaalseks kaubamärgiks, teisalt on juba olemasolevast tuntud kaubamärgist loobumine küllaltki kaheldava väärtusega samm. 100 Belgia firmajuhti saatsid Lufthansale ka avaliku kirja, milles soovitakse Belgia lennufirma nime ja tegevuse säilimist.

Lufthansa ongi viimasel ajal tegelenud PR tulekahjude kustutamisega, kinnitades, et Brussels Airlines’ist ei saa Belgia Ryanairi. Lisaks kasutatakse Brussels Airlines’i kogemusi kauglendudel, et edasi arendada Eurowingsi kauglende. Brussels Airlines’i senist kauglendude võrku esialgu ei kärbita, kuigi osadel liinidel võib oodata muutusi.

Brussels Airlines’i kaubamärki kasutatakse vähemalt 2019. aastani edasi, pole teada, mis seejärel juhtub. Lufthansa peaks oma täpsemaid plaane tutvustama selle aasta 12. märtsil. Küll aga on teada, et Brussels Airlines’i seniste juhtide teeneid enam ei vajata ja aprillis võtab lennufirma juhtimise üle Lufthansa määratud juht.

Belgia ametiühingud on esialgu äraootaval positsioonil, sest Brussels Airlines’i juures on hetkel segaseid asju rohkem, kui selgeid. Lufthansa peab sellega paratamatult arvestama ja liiga jõulised sammud oleks praegu ohtlikud. Lendava personali töökohad ohus ei ole, küll aga vähendatakse maapealse teeninduse töötajate arvu. Kuid sellest olulisem näib olema see, mida võtab (või ei võta) Lufthansa ette Brussels Airlines’i kaubamärgi ja teenindusega. Lisaks on Brussels Airlines lennundusallianssi Star Alliance liige, kuid Eurowings mitte.