Egiptuse peaminister väljastas määruse, mille kohaselt peavad alates 28. märtsist 2026 kõik restoranid, kohvikud, poed, turud ja kaubanduskeskused uksed sulgema kell 21:00. Neljapäevati ja reedeti on sulgemisajaks 22:00.

Olulised teenuste säilimiseks teatud sektoreid otsus ei puuduta. Eranditeks on näiteks tervishoiuasutused, s.h. apteegid, samuti toidupoed, pagaritöökojad ning puu- ja köögiviljapoed.

Lisaks tuleb kõigis linnades vähendada tänavavalgustust miinimumini ja lõpetada teeäärsete välireklaamide valgustamine. Määrus kehtib esialgu üks kuu.

Piirangutest on vabastatud turismisihtkohad nagu Hurghada, Sharm el-Sheikh, Marsa Alam, Luxor ja Aswan. Varajane sulgemine ei puuduta ka hotellides asuvaid restorane ning turistidele mõeldud restorane linnades, kaasaarvatud Kairos. Avatuks jäävad ka lennu- ja rongijaamades ning sadamates asuvad söögikohad. Seega kuurortites peatuvate turistide elu ei tohiks piirangud nähtavalt mõjutada.

Ajutised meetmed on mõeldud vähendama energiatarbimist Egiptuses. Iraani sõja tõttu on Egiptuse valitsuse kulud gaasi ja nafta sisseostmiseks kasvanud ühes kuus miljardi dollari võrra.

Autokütuse reguleeritud hinnad on Egiptuses sellegipoolest väga madalad. Kuigi kõik kütused kallinesid 10. märtsil 3 naela võrra, võib Euroopas sarnastest hindadest ainult unistada. Nii maksab bensiin 80 praegu 20,75 EGP (0,34€), bensiin 95 24,00 EGP (0,39€) ja diislikütus 20,50 EGP (0,34€).

Egiptus pole ainus riik, kus kütusekriis on hakanud igapäevaelu mõjutama. Sarnaseid signaale tuleb kõikjalt Aasias. Filipiinid ja Sri Lanka on järsult kallinenud kütuse tõttu majanduskriisi äärel, Vietnamis on lennufirmad kalli kütuse tõttu vähendanud siselende, paljud riigid kaaluvad meetmeid energiakriisi leevendamiseks. Võib arvata, et see on alles sissejuhatus suurematesse kriisidesse, mille FIFA rahupreemia laureaat on põhjustanud.