Ettevaatust Hispaania randades – ohtlik meripõis
veigo
veigo
25. apr 2021 14:55

Viimastel aastatel on Hispaania meedias ilmunud teateid, mis hoiatavad randades mürgiste meripõite eest. Sel aastal on meripõisi nähtud näiteks Mallorcal ja Murcia piirkonna randades, varasematel aastatel on meri neid uhtunud ka Kanaari saarte randadesse.

Mis on meripõis ja miks ta ohtlik on?

Meripõis (Physalia physalis), mida hüütakse ka valemeduusiks ja portugali sõjalaevukeseks, kuna on sarnaselt keskaegsetele Portugali sõjalaevadele väga kirev, elutseb enamasti troopilistes ja subtroopilistes vetes. Meripõis on tegelikult paljudest polüüpidest koosnev koloonia, kus igal loomal on erinev ülesanne, kuid käitutakse, nagu oleks tegu ühe isendiga. Meripõied elavad tavaliselt ligi tuhandest isendist koosnevates rühmades.

Meripõied liiguvad ookeanides tänu tuultele, hoovustele ja tõusudele-mõõnadele pikki vahemaid. Nende ujupõis toimib teatavat sorti purjena. Tugevad tuuled võivad tavaliselt avamerel nähtavaid meripõisi uhtuda ka randadesse. Ühe meripõie leidmine tähendab, et läheduses võib neid olla suurem hulk ja üks rannale uhutud meripõis võib põhjustada terve ranna sulgemise.

Meripõite ujupõie all leidub hulgaliselt polüüpe, kelle küljes ripuvad mürgikapslitega varustatud kuni 30 meetrit pikad kombitsad. Inimesele tekitab mürk tugevat põletust ja valu ning halvimal juhul võib kontakt lõppeda teadvusekaotuse ja surmaga.

Kokkupuute kohal tekib kohe punetav turse, mille hoolikal uurimisel võib näha mitmeid mürgirakkude torkejälgi. 24 tunniga kontaktikohas nahk kärbub. Paranemisel jääb arm.

Esmaabiks soovitab Terviseameti mürgistusteabe keskus kokkupuutekoht loputada kiiresti mereveega ja eemaldada kõik meduusiosised. Vajadusel tuleb anda kannatanule valuvaigistit ning toimetada lähimasse EMOsse.

Kanaaridel täitsa tavaline tegelane (kui juhtub "nende aasta" olema).

Terviseameti soovitus on üsna napisõnaline...

Tõsi on, et läbi aegade on erinevaid müüte ja tehnikaid pakutud Portugali sõjalaevukeste ja meduuside kõrvetuste (täpsemalt siis nõelamiste) leevendamiseks ning tihtilugu pakutakse täiesti vastakaid protseduure.

Hawaii Ülikooli läbiviidud uurimus ei soovita mereveega loputada: https://www.hawaii.edu/news/2017/05/02/man-o-war-stings-first-aid/

The results, published this week in the journal Toxins, defy the recent abandonment of historic advice, and suggest that man o’ war stings are no different than other jellyfish stings; the best first aid is to rinse with vinegar to remove any residual stingers or bits of tentacle left on the skin and then immerse in 45°C (113°F) hot water or apply a hot pack for 45 minutes. [...] Seawater rinsing, on the other hand, spread stinging capsules over more area and thus made stings, much worse.

Samas Malta terviseamet siiski soovitab mereveega loputada ja äädika asemel kasutada soodalahust: https://deputyprimeminister.gov.mt/en/health-promotion/idpcu/Documents/Stings%20by%20the%20Sea%20with%20updated%20images%20and%20letterhead%20PDF.pdf

No mine võta sa siis kinni.

Lähedasest kogemusest sain teada, et kui Vahemeres õilmitsev Pelagia noctiluca paugu paneb, siis mageda veega loputamisest erilist leevendust ei saa jah :-)

Kokkuvõtteks, tasub mõne merekilpkonna kaitsele pühendunud organisatsioonile väike annetus teha, kuna kilbud on sisuliselt ainsad elukad, kes suudaksid meduuside ja portugali sõjalaevukeste populatsioone kontrolli all hoida... aga kuna kilbude loivad käivad praegalt üsna täbarasti, siis tuleb soojas meres olla valmis üha tihedamate kokkupuudetega meie kõrvetavate sõpradega.

1
0

Teine "uus" mürgine tegelane, kes tänu inimtegevusele (kliimasoenemine ja Suessi kanali laiendamine) Vahemeres ennast üha paremini tunneb, on Lionfish. Viimaste aastatega on see nuhtlus praktiliselt üle kogu Vahemere levinud. Nuhtlus on ta seepärast, oma uues elukohas tal sisuliselt puuduvad looduslikud vaenlased  ja ta pistab kõik endast väiksemad silgud nahka.

Tolkneb teine kivistes/kaljustes randades, nii et sellistes kohtades sulistades on mõistlik pisut tähelepanelikum olla.

Esimest korda kohtusin selle mürgise veealuse paabulinnuga 2 aastat tagasi Lõuna-Kreetal skin-dive'i käigus. Ja neid torssis olemisega nõelapatju oli igas kuramuse kaljupraos :-))

Ilusad vaadata, aga näppima ei maksa minna: https://deputyprimeminister.gov.mt/en/health-promotion/idpcu/Documents/Lionfish%20info%20with%20updated%20images%20and%20letterhead.pdf

0
0

 Mnjah, sai aukartusega seda viimast tegelast Egiptuses rinnasügavuses meres jälgitud, nüüd ka juba Vahemeres... Nii see kliimasoojenemine käibki!

0
0
Reisikindlustus – milleks? Mul on Euroopa ravikindlustuskaart!?
If Kindlustus
Sisuturundus
Reisikindlustus – milleks? Mul on Euroopa ravikindlustuskaart!?
Kuidas muuta reisifotod unustamatuteks mälestusteks?
PrintMeEasy
Sisuturundus
Kuidas muuta reisifotod unustamatuteks mälestusteks?
Lennupakkumised
Foorum
Reisikaaslased