Ettevaatust! Kariibi mere piirkonnas levib chikungunya viiruspalavik.

Ajal, mil paljud kardavad seoses Ebola viiruse puhanguga üksikutes Lääne-Aafrika riikides üldse Aafrikasse reisida, on suhteliselt vähe tähelepanu pälvinud alates 2013. aasta lõpust Kariibi mere piirkonnas ja mujal Ameerikas maad võtnud chikungunya viiruspalaviku epideemia. Sealsed terviseorganisatsioonid hindavad, et tänaseks on Lõuna- ja Kesk-Ameerikas ning Kariibi mere piirkonnas chikungunya viirusesse nakatunud juba rohkem kui 700.000 inimest.

Foto: Bloomberg

Chikungunya viirus kandub inimestele nakatunud sääskede kaudu, kes kuuluvad tavaliselt sääskede perekonda Aedes. Esimest korda avastati viirus 1952. aastal Aafrikas, Tansaania kaguosas asuval Makonde platool. Sõna chikungunya pärinebki seal elava Makonde hõimu räägitavast samanimelisest keelest. Tõlkes tähendab see umbes nagu "see, mis üles paindub" või "üles väändub", viidates haigusega seostatud ränga liigesevalu ja artriidilaadsete sümptomitega patsientide moonutatud kehahoiakule.

Kuid chikungunya viirus ei jäänud Aafrika mandrile. Hiljem on viirusepuhanguid esinenud ka Aasias, India ja Vaikse ookeani piirkonnas. Pärast 1999. aasta Indoneesia puhangut ei avastatud uusi epideemiaid kuni 2005. aastani, mil haigus uuesti ja suuremal alal levima hakkas. 2005. ja 2006. aastal nakatas Chikungunya Prantsusmaale kuuluval Réunioni saarel hinnanguliselt 255 000 inimest, mis moodustas umbes kolmandiku saare elanikkonnast. Nakkus levis lennureisijatelt Prantsusmaa sisemaale ning riik saatis Réunioni saarele 36 miljoni euro suuruse esmaabipaketi ja sõdureid sääskede hävitamiseks. Nakkuspuhanguid on esinenud ka mujal Euroopas ja Prantsusmaa Kesk-Ameerika provintsides, kuhu viirus jõudis turistide ja immigrantidega. 2007. aasta septembris kirjutas Postimees sellest, kuidas Põhja-Itaalia Ravenna piirkond vaevleb chikungunya viiruspalaviku küüsis. Viirust edasikandvad sääsed on suutnud kohaneda Euroopa kuivemate tingimustega. Euroopa Haiguste kontrolli ameti ECDC andmetel on selliseid sääski leitud kokkus 12-s Euroopa riigis: Albaanias, Itaalias, Prantsusmaa lõunaosas, Belgias, Montenegros, Šveitsis, Kreekas, Hispaanias, Horvaatias, Hollandis, Sloveenias, Bosnias ja Hertsegoviinas.

Chikungunya epideemiad tekivad tsükliliselt ja kaovad seejärel seitsmeks-kaheksaks, harva kuni 20 aastaks. 2013. aasta lõpus leidis viirus tee Kariibi mere saartele. Esimesena avastati see Prantsusmaale kuuluval St Martini saarel, kus kahtlustatakse, et see jõudis sinna jällegi mõne lennureisijaga. Kõige rohkem haigestunud on aga Dominikaani Vabariigis, kus on registreeritud pooled Ameerikas aset leidnud haigestumised. Nüüd on chikungunya viirus jõudnud välja Ameerika Ühendriikidesse, kus Floridas on teatatud 11 haigestumisjuhtumist. Florida on riski all ka seetõttu, et sealt on Kariibi mere piirkonda väga palju lennu- ja kruiisilaevade ühendusi.

Chikungunya haiguse inkubatsiooniperiood kestab 1–12 päeva, tavaliselt kaks kuni kolm.Selle sümptomid on Wikipedia andmetel kuni 40°C palavik, tähnilis-sõlmeline lööve kehatüvel, jäsemetel ja limaskestal ning paljude liigeste valu või artriit. Teised mittespetsiifilised sümptomid on peavalu, iiveldus, oksendamine, konjunktiviit, kerge fotofoobia ja osaline maitsetundlikkuse kaotus.

Tüüpiliselt kestab palavik kaks päeva ja lõpeb siis järsult. Samas kestavad teised sümptomid – nagu näiteks liigesevalu, tugev peavalu, insomnia ja nõrkus – edasi tavaliselt umbes viis kuni seitse päeva. Patsiendid on kurtnud liigesevalu üle ka palju hiljem, mõned kuu pärast, mõned isegi pärast kaht aastat.

Tavaliselt ei põhjusta chikungunya põdemine surma, kuid alates eelmise aasta detsembrist on läänepoolkeral surmajuhtumeid kokku loendatud juba üle 100. Chikungunya raviks pole spetsiifilisi ravimeid ja praegu pole saadaval ühtegi vaktsiini. Põhiliselt kasutatakse raviks palavikku alandavaid ravimeid.

Kaart riikidest, kust on kunagi chikungunya juhtumeid leitud (seisuga 30 september 2014):

Allikas: cdc.gov

Riskipiirkonda siirduvatel reisijatel soovitatakse kanda pikki riideid ning kasutada 30% DEET põhinevaid sääsetõrjevahendeid (sääsetõrjevahendeid ei soovitata kasutada alla kolme kuu vanustel lastel). Ööbimiseks on parem valida konditsioneeriga öömaja või siis selline, kus kasutatakse akende ja uste ees sääsevõrke.

Kas keegi või tuttav on kokkupuutnud ka sellise viirusega?