Vastavalt Euroopas lennureisijate õigusi reguleerivale määrusele (EÜ) nr 261/2004 on lennureisijatel üle 3 tunniste hilinemiste korral õigus hüvitisele, välja arvatud siis, lennuettevõtja suudab tõestada, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed.
Euroopa Kohtusse jõudis vaidlus Malta lennufirma TAS (Touristic Aviation Services ehk Corendon Airlines) ja lennureisijate nõuetega tegeleva Flightright vahel. Vaidluse teemaks oli see, kuidas tuleks reisija õigusi tõlgendada 4. juulil 2021 marsruudil Köln-Bonn (Saksamaa) – Kos (Kreeka) toimunud lennu puhul, mis hilines sihtkohta 3 tundi ja 49 minutit.
Hilinemine oli tingitud esiteks sellest, et juba eelmine lend oli 1 tunni ja 17 minutit hilinenud reisijaid lennule registreerivate töötajate vähesuse tõttu, teiseks sellest, et pagasi lennukisse laadimist aeglustas asjaolu, et selle lennujaama käitaja pagasilaadijate arv oli samuti ebapiisav, mistõttu hilines lend veel 2 tundi ja 13 minutit, ning kolmandaks sellest, et pärast uste sulgemist valitsenud ilmaoludest tingitult hilines väljalend veel 19 minutit.
Flightright, kellele teatavad asjaomase lennu reisijad loovutasid oma õiguse hüvitisele, esitas selles kontekstis hagi Amtsgericht Kölnile (Kölni esimese astme kohus, Saksamaa), paludes määruse nr 261/2004 alusel mõista TASilt tema kasuks välja 800 eurot reisija kohta koos intressiga. Flightright väitis selles kohtus, et kõnealuse lennu hilinemist ei saa põhjendada erakorraliste asjaoludega selle määruse artikli 5 lõike 3 tähenduses.
Esimese astme kohus rahuldas hagi ilma analüüsimata, leides, et TAS oleks saanud seda hilinemist igal juhul vältida. TAS esitas selle peale apellatsioonkaebuse. Landgericht Köln (Kölni apellatsioonikohus) otsustas menetluse peatada ning esitas Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:
"Kas [määruse nr 261/2004] artikli 5 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et lennujaama käitaja töötajate vähesus või lennujaama käitaja poolt tema kohustuseks olevaks pagasilaadimiseks volitatud ettevõtja töötajate vähesus kujutab endast erakorralist asjaolu viidatud sätte tähenduses, mis väljub lennujaama käitaja või tema volitatud ettevõtja teenust kasutava lennuettevõtja kontrolli alt ja mõjutab tema tavapärast tegevust, või tuleb pagasilaadimist lennujaama käitaja või tema volitatud ettevõtja poolt ning selle käitaja/ettevõtja töötajate vähesust pidada lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omaseks, mistõttu tuleb hüvitise maksmise kohustusest vabastamine [nimetatud sätte] alusel kõne alla ainult siis, kui töötajate vähesuse algne põhjus kujutab endast erakorralist asjaolu [sama] sätte tähenduses?".
Euroopa Kohus asus seisukohale, et asjaolu, et lennujaama käitaja töötajaid, kes vastutavad pagasi lennukisse laadimise eest, ei ole piisavalt, võib kujutada endast "erakorralist asjaolu" selle sätte tähenduses. Selleks et vabaneda selle määruse artiklis 7 ette nähtud kohustusest maksta reisijatele hüvitist, peab lennuettevõtja, kelle lend niisuguse erakorralise asjaolu tõttu pikaajaliselt hilines, siiski tõendama, et seda asjaolu ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed, ja et ta võttis olukorrale vastavad meetmed, et selle tagajärgi ära hoida.
Antud juhtumit arutatakse nüüd Kölni kohtus edasi. Isegi, kui kohus leiab nüüd, et lennujaama mehitamisprobleemid tuleb lugeda erakorraliseks asjaoluks, pole TAS automaatselt hüvitise maksmisest vabastatud, vaid peab kõigepealt tõendama, et hilinemist ei saanud vältida ja lennufirma võttis selle vältimiseks tarvitusele kõik meetmed. Võib siiski arvata, et lennufirma seda ka suudab.
Kokkuvõtteks
Euroopa Kohus asus seisukohale, et lennujaama tööst tingitud asjaolud, mis põhjustavad lennuki hilinemise, saab lugeda "erakorraliseks asjaoluks" ehk pole lennufirma kontrolli all, kuigi lennufirmale jääb kohustus tõestada, et nad võtsid tarvitusele kõik meetmed hilinemise vältimiseks. Analoogia põhjal saab öelda, et kui Tallinna Lennujaamas lennuki väljalend hilineb või reisijad jäävad lennust maha turvakontrolli või passikontrolli töötajate vähesuse tõttu, siis ei selle eest lugeda vastutavaks lennufirmat.
Kui Amsterdamis jäid reisijad 2022. aastal lendudest massiliselt maha turvakontrolli pikkade järjekordade tõttu, siis maksis Schipholi lennujaam reisijatele hüvitist, kuna lennujaama töö korraldamise eest vastutasid nemad. Tõsi, see juhtus pärast Hollandi tarbijakaitse sekkumist.
Euroopa Kohtu otsusega saab tutvuda siin.
