Euroopa Liit on juba mõnda aega plaaninud alates 1. juulist avada oma välispiirid valitud kolmandatest riikidest saabujatele. Kokkuleppimine riikide nimekirjas, kelle kodanikud saavad rohelise tule reisimiseks Euroopa Liitu, on tulnud siiski kõike muud, kui kergelt. Kui esialgne nimekiri koosnes 54 riigist, siis lõpuks jäi sõelale vaid 14 riiki:
Alžeeria Austraalia Gruusia Jaapan Kanada Lõuna-Korea Maroko Montenegro Rwanda Serbia Tai Tuneesia Uruguay Uus-Meremaa
Juhul, kui Euroopa Liidu kodanikud saavad vabalt reisida Hiinasse, lisandub sellesse nimekirja 15. riigina ka Hiina, kuid prognoositakse, et lähemal ajal seda ilmselt ei juhtu. Ühendkuningriiki vaadatakse kuni Brexiti üleminekuperioodi lõpuni 31.12.2020. kui EL riiki.
Põhilisteks vaidlusküsimuseks nimekirja koostamisel oli otsustuskriteeriumites kokkuleppimine (missugune peab olema nakatumiskordaja 100 000 elaniku kohta), vaadeldi ka üldist nakatumistrendi, riigi toimetulekut viirusega, tervishoiusüsteemi taset ning nakatumisstatistika usaldusväärsust. Vaidlusküsimuseks oli ka see, kas nimekirja lisada riike, kuhu EL kodanikud praegu reisida ei saa. Nimekirja hakatakse üle vaatama iga kahe nädala tagant.
Arvesse tuleb võtta, et toodud riikide nimekiri on soovituslik, sest EL liikmesriigid võivad rohelisest nimekirjast saabujatele riiki lubamisel kehtestada täiendavaid piiranguid.
Ootuspäraselt pole nimekirjas USA-d, Venemaad ega Brasiiliat. Võrreldes esialgse nimekirjaga on sealt kadunud näiteks ka Ukraina, Türgi, Egiptus, Bosnia ja Hertsogoviina ning Kosovo.
Reisimine hakkab muutuma omaette teaduseks
Euroopa Liidu roheline nimekiri tähendab, et kokkuvõttes tekib meile reisimiseks või mittereisimiseks hulk erinevaid variante:
Kogu pilt muutub veelgi keerulisemaks, kui arvestada, et nii Euroopa riigid kui kolmandad riigid võivad kehtestada täiendavaid piiranguid. Näiteks võib Gruusiasse ja sealt Euroopa Liitu alates 1. juulist reisida, kuid rahvusvahelised lennud Gruusiasse pole lubatud kuni 1. augustini 2020.