Goa turismiplaan: ootame ainult "rikkaid turiste"

India väikseim osariik Goa on India tuntuim rannasihtkoht. Tihti seostatakse Goa randasid hipinduse ja seljakotireisijatega, kuid reaalsuses on seal puhkajaid igasugustest segmentidest, nii Indiast kui paljudest teistest riikidest.

Turismiga polnud lood Goas parimad juba enne koroonapuhangu algust. Reisikorraldaja Thomas Cooki pankrott mõjutas Goasse saabuvate välisturistide arvu oluliselt. Euroopast saabus vähem 30-40% turiste, India siseturistide kahanemist mõjutasid riiki tabanud tsüklonid. Seega ei oodanud kohalik turismisektor 2019/2020 talvisest hooajast midagi roosilist. Tagatipuks saabus veel pandeemia.

Aga iga asi saab ükskord lõpu ja turismi taastumiseks tehakse plaane ka Goas. Hiljuti Goa turismiminister oma nägemust tutvustaski. Lühidalt on plaani sisu järgmine: me ei soovi tulevikus Goas näha säästureisijaid ja seljakotirändureid. Goa avaneb, aga ainult rikastele turistidele, "kes oskavad Goa kultuurist lugu pidada".

Turismiministri visioon on Goa viia tagasi 1960-ndatesse aastatesse, kus polnud randades pidutsevaid narkolembelisi välismaalasi. Minister unustab sujuvalt, et tänu hipidele Goa rannad 60-ndate lõpust alates mujal maailmas üldse kuulsaks saidki. Minister igatseb tagasi 70 aasta tagust aega, kui Goa oli kaugelt ilusam, kui nüüd, mil Goad külastas pea 8 miljonit turisti, mis pani kohaliku infrastruktuuri surve alla.

Igal juhul on tegemist huvitava plaaniga. Selge, et säästureisijate all peetakse silmas välismaalasi, mis sest, et ka budget otsa välismaalased kulutavad Goas rohkem raha, kui India siseturistid. Seda kasvõi puhtalt seetõttu, et Euroopa puhkaja veedab Goas 15 - 30 päeva, hindud vaid 3 – 4 ööd.

Teine huvitav moment oleks see, et kus see rikas turist siis peatuma hakkab? Kuigi Goas leiab väga luksuslikku majutust, on valdav osa majutusest siiski suunatud massturismile ja seljakotireisijatele. Ka kogu muu turismiinfra nagu söögikohad, poed, teed jmt pole just high-end.


Tüüpiline "rikastele turistidele" mõeldud majutus Goas

Minister ei arvesta ka sellega, et Goal tuleb paratamatult konkureerida teiste rannapuhkuse sihtkohtadega nii Sri Lankal, India ookeanis kui terves Kagu-Aasias, kust võib leida eest ilusamad rannad ja parema teenuse, kui seda Goas. Mitte et Goa halb oleks, aga puhkuseplaane tehes inimesed kaaluvad plusse ja miinuseid ja siin ei pruugi mitmed asjad panna Goa kasuks otsustama. Alates kasvõi sujuvatest transpordiühendustest. Ministri ideaalne turist tšarterlennu või 2-3-4 ümberistumisega ilmselt kohale ei saabu, aga selline seis Goa lennuühenduste puhul paraku kipub olema.

Goas on see "kvaliteetturistile" orienteerumise luulu vahelduva eduga õhus olnud nii viimased viis aastat, kuid juhtunud pole midagi. Ilmselt ei saagi midagi juhtuda, kui kõik jutuga piirdubki. Kuigi frustratsiooni, et turism on Goas kohati käest ära läinud, võib täiesti mõista, on praegu selliste sõnumite edastamiseks erakordselt ebasobiv aeg. Aasta 1960 ei tule enam kunagi tagasi.

Eks sellel plaanil ole neil tore tagamõte : saagem vähematelt turistidelt kätte sama raha, mis enne suurema hulga pealt.

Äriliselt väga valesti ei kõlagi ainult et selle mahu-tulu-hinna kõige optimaalsema punkti leidmine on reaalelus enamasti “miljoni dollari küsimus”.

No ja siis jäävad veel mõned “pisiasjad” nagu näiteks sellele varakale kundele sobivate teenuste ja majutuse tagamine.

Mittevastava buldooseriga kokku lükkamine aga samas jälle keeruline ei olegi.

Misjärel jääbki veel viimane no täitsa pisiasi: piisava hulga varaka klientuuri kohale meelitamine. ;)