Trip.ee

Eelmisele kommenteerijale 

Huvilistele RIX (Riia) lennujaama miinimum ümberistumisajad:

KUI lennud on ühe pileti peal, ei ole see üldse Sinu mure, kuidas saa jätkulendudele jõuad. Kui ei jõua, on sellel lennufirmal, kelle süü tõttu Sa jätkulennule ei jõudnud kohustus:

Kui pagasit ei checkita vahejaamani ehk Helsingini, siis tõstetakse see pagas enne jätkulennu väljumist lennult maha ning läheb lost&found.
Edasi sõltub lennufirma heatahtlikusest.
Reisijal EI OLE õigust jätta jätkukend lendamata, sest reeglina just jätkulend (kindel marsruut) telitas soodsa piletihinna. Veotingimuste järgi on lennufirmal sel juhul õigus kogu lennukava ümbertarifitseerida.
Praktikas seda enamasti ei tehta, kuid tean 2 juhust kui tehti.

Esiteks: kui Tallinna lend õigel ajal jõuab, jääb aega ülegi.
Teiseks: igal juhul on Sinu kohale jõudmine lennufirma mure, kui lennud on samas broneeringus. Kui jätkulennult ka maha jääd, toimetavad Su lõpuks ikka kohale. Hea asi selle juures, kui sihtkohta jõudmibe hilineb lõpuks üle 3 tunni, oleks aga 400€ kompensatsioon, mille siis Nordict/LOT-ilt sisse kasseerida saad.

Minul on selline kaart täiesti olemas. Aga ma olen Lufthansa Senator. Senatorile on see ette nähtud. Ja selle saamiseks pidi käima kõigepealt Saksa saatkonnas oma isikut tuvastamas. Aga see oli ammu, ma arvan, et ca 8 või 10 aastat tagasi , täpselt ei mäleta...
Selle asja raames ja tulemusena avati lõpuks Saksamaal pangakonto, kuhu tuli ise raha kanda. Kasutada saab eestlane nende krediitkaarti ainult deebetkaardina.
Samas kõik hüved toimivad.
Mitte Senator olles ei ole aga taotlemine võimalik.

Kui lennud on ühel piletil, ei ole probleemi.
Ja kui probleem tekib, on see lennufirma oma. :)
Loodetavasti on ka pileti number 220-ga algav, ehk siis Lufthansa oma?

Lendan Luftiga aastas ca 50 lendu.
Ja üldiselt kehtib nende puhul tõepoolest see, et kui reisija jõuab teisele lennule, jõuab pagas ka igal juhul.

Ausalt öeldes arvan siiski, et katsugu mujalt kokku hoida. Kui äriklass on TÄIS, siis ei ole selle preemoiumtoote ostjaid kokku kuivanud. Hoidku parem economy pealt kokku, sest need reisijad toovad lennufirmale oluliselt vähem raha sisse (ei olegi vaja ajada poliitikat, et lendamine peaks kõigile kättesaadav olema -- tehku 10-aasta tagused hinnad tagasi --> lennuk jääb küll veidi tühjemaks, kuid raha tuleb vast rohkem sisse). Mulle aga tundub, et siin ongi Euroopa firmadel justseesama võrdsuse mädanik sees, et kuidas me ikka vaesema kallale läheme. Teine häda on ülemakstud ja ülehoolitsetud töötajad -- seda eriti põhjamaades -> veelkord, mul on täiesti kama kaks, mis tingimustes puhkab stjuardess. Võtku meie eurooplased eeskuju asiaatidest ja araablastest! Selleks tuleks aga vist meil küll need ametiühingud ära keelata, siis hakkaks äri kah ülesmäge minema.
Sakslastega on muide selles osas asi parem.

5-tärni hotellil on muidugi üldse raskem -- seal oleks justkui kõik omal moel preemiumkliendid.

Oo, sellest võib pikalt rääkida!
TLV Ben Gurion on üks põhjalikumate turvaprotseduuridega lennujaam kogu maailmas üldse. Kui Sa peaksid veel lendama nende enda lennufirmaga ELAL (mina lendan õnneks reeglian LH-ga) ja seejuures mitte oleme juudiriigi kodanik, siis on kontroll veel eriti põhjalik.

Ametlikult on soovituslik olla TLV lenujaamas 3 tunid enne lennu väljumist -- muidu ei ole tagatud see, et jõuad turvaprotseduurid läbitud.

Aastate jooksul on see kõik, tõsi veidi lihtsamaks muutunud, kuid siiski üsna põhjalik.

(Kogu jutt käib liinilendude kohta, charteritesse suhtutakse võib-olla veidi teisiti).

Pihta hakkab kõik reeglina intervjuuga, mille käigus uuritakse Sinu reisi põhjuseid, kokkupuuteid teiste isikutega ja kokkuvõttes määratakse Sinu turvarisk, mis väljendatuna väikeses kleepekas kleebitakse nii Sinu passile kui ka pagasiühikutele.
See vestlus samas võib olla äärmiselt põhjalik ja ka isiklikuks minev. Mina käin Iisraelis ca 2 x aastas ja kui ma poolteist aastat tagasi seal oma assistendiga (minust 14 aastat noorem näitsik) käisin, oli intervjuus ka suur osa uurimisel, missugused on meie omavahelised suhted: kas kindlasti ainult tööalased või ka intiimsed. (Märkus: nende turvatöötaja pikalt saatmine mistahes küsimuse peale tähendab aga 100% vähemalt oma plaanitud lennul mitte lendamist, küsigu nad Sinult mida iganes).
Tegelen äriga, kus meie koostööpartner on väga lähedalt seotud juudiriigi julgeolekuteenistusega ja minu hää sõber meie Iisraeli partnerfirmas olnud eelnevalt ligi 15 aastat TLV lennujaama turvašeff. Küsisin tema käest asja kohta põhjendust ja selgus et isegi sellisele "ülekuulamisele" on täiesti neil põhendus olemas: kui tegemist oleks olnud mitte vaid ametialase suhtega, olevat see täiendav turvarisk võimaliku kättemaksuhimulise kolmanda osapoole tõttu.

Igatahes on see päris crazy ja korduvalt on ka tõemeeli hakatud näiteks minu läpakat tükkideks lammutama (õnneks pole küll kunagi tegelikkuses selleni jõutud).

Kuigi viimastel kordadel on minu koostööpartner vormitanud minule ja minuga koos reisivale töökaaslasele eelneva julgeolukontrollipaberi -- paber pika numbrikombinatsiooniga, mille nägemisel, arvutisse sisestamisel ja isiku kontrollimisel lennujaamas lüüakse kulpi ja eskorditakse ilma järjekordate läbi järgnevate securiy checki ja passikontrolli otse lounge'i ning seeläbi olen sellest pikast kontrollikadalipust pääsenud, siis tundub siiski, et praegu on olukord veidi lihtsamaks muutunud.

Igal juhul kõikidele minejatele : VARUGE SEAL TÕESTI AEGA JA KANNATUST!

To Snoop,
FRA Sheraton -- selle hotelli hinda ei oska ütelda -- mina olen seal alati ööbinud lennufirma vouheriga enne või pärast connecting flighti C/F klassis, kui sama päeva LH lennukoodiga ühendus võimatu. Ja voucheriga ööbimise kohta on see pakutavatest variantidest seal parim. Ja väga hea hommikusöögiga, minu meelest.

Lennuki ööbimisest.
Lennuk ööbib jah Tallinnas, sest öiseid lühikesi lende üldjuhul Euroopas ei harrastatagi. Nii oli see ka mõned aastad tagasi, kui eksisteeris hommikune TLL-FRA lend. Kulu crew majutusele on lennunduses suhteliselt tühine väljaminek muuga võrreldes.

Täituvusest.
Olen ka ise suur Star Alliance fänn.
Kuna täna, peale KLM-i loobumist korralikke (s.t. täisteenusega ja pea kogu maailma oma lendudega teenindavat) lennufirmasid ei lenda (AY ehk Finnair on LH kõrval kääbus ja minu jaoks suurima puudusega: kipub tihti streikima), siis on just jätkulendude ettevedamiseks LH teist lendu hädasti vaja ja loodetavasti lennud üsna pea üsna täis. Ja seda oskavad suured lennufirmad suurepäraselt korraldada, et nende oma lende ka pika lennu esimese segmendi lennuks kasutada oleks lõppkokkuvõttes soodsam kui kellega iganes FRA-sse / MUC-i lennata. ;)

USA'sse sisenemisel (või viisa taotlemisel, kui seda keegi tahtma peaks) on Iisareli viisast jah, pigem kasu kui kahju. Õigemini mitte viisast vaid piiriületustempliust ju -- mina olin juutide juures käinud tööasjus mitmeid kordi, kuid viisat pole mulle keegi Ben Gurioni lennujaamal kunagi väljastanud :)

Küll on aga neid riike tõesti üsna palju, kuhu sisenemiskatse mõttetu, kui passis jälg Iisraeli külastamisest.
Selle avstu tuleb aga võtta endale lisapass -- mina lendan mööda maailma juba aastaid erinevaid EV passe kasutades.
See mõnesajakroonine lisakulu hoiab kogu maailma lahti, tuleb ainult oise jälgida, millise passiga kuhu minna.

Nagu mina aru saan on Telleri esitatud küsimus ajendatud sellest, et konkreetsele marsruudile ostetud lennupilet OLI ODAVAM, kui ainult Londoni ostetav lennupilet. See ON vaat'et terve teadus, kuidas on võimalik endale analoogsete trikkidega üsna odavalt kasvõi ümber-maailma-reis korraldada. Reisija seisukohalt igati OK ja mõistetav, lennufirmad tahaksid Telleri suguse aga enamsti vähemalt "üles puua".

Tegelikult ongi asja ainukene normaalne lahendus see, et Teller palub lähtelennujaamas teha Checkini ainult Londonini. Siis laekub seal ka pagas pagasilindile ning keegi tegelikult ei ootagi Tellerit järgmisele lennule.

Lennufirmadel, kelledest valdav enamik ka täna praktiseerib poliitikat, mille järgselt on edasi-tagasi pilet kordades odavam ühe otsa piletist (lihtne loogika -- kui Sul on väga vaja üheotsapiletit, siis Sa ehk hinnale niiväga ei vaata), on samas täisti standarkäitumine see, et igale lennule müüaks x% rohkem pileteid, kui lennukis tegelikutl kohti. Vahel harva juhtub, tõsi, ka see, et kõik tulevad kohale ja siis on natukene pahasti -- osa rahvast jääb maha (saadetakse kas hotelli järgmist lendu ootama või pannakse teist marsruuti pidi sihtlennujaama teele). Niiet iseenesest ei kaasne selle pättusega (viimane leg sõitamata jätta) mitte miskit väga hullu.

Päris palju küsimusi! ;)

Mis tähendab pandlik turistiklass? Üle kontinendi lendajat?

Paindlik turismiklass tähendab konkreetsel lennufirmal midagi turismi- ja äriklassi vahepealset teeninduses ja heal juhul ka istememugavuses ning istmetevahelise maa suuruses.

Kui lennuk teeb vahepeal “technical stop'i”, kaua need peatused kestavad umbes
ja kas terve peatuse aja on reisjad lennukis?

Case-by-case aga üldiselt ca 0.5-1,5h ning lennukist lahkuma ei pea.

Kuidas lennukis voolu saamisega on, saab? Ja kui saab voolu, kas siis lennukis
on ülemineku pistikud olemas või peab endal olema?

Äriklassis olen ma küll alati "voolu saanud". Läpaka jaoks. Lufthansa lennukites on tavalised universaalsed pistikud, mis kõlbavad ka meile. Finnairi äriklassis oli vaja adapterit, mida sai küll ka lennukipersonali käest, aga vaid piiratud hulgal.
Kas ka Economys "voolu anatakse", ma kahtlen (kui lennufirma just Emirates vmt. pole). Flex Economys -- maybe, küsi lennufirmast üle.

Kui mul on kaks ümberistumist, kus vahetan lennukit ja lennufirmat ja ühes >>kohas ka terminali, kas pean tegema uued chek ini'd ja pagasi välja võtma?

Reeglina sõltub see sellest, mitu erinevat piletit Sul on. Kui kõik lennud ühel piletil, siis reeglina midagi erilist tegema ei pea. Kui lennud eraldi piletil, siis enamasti peab (tegelikult sõltub ka see nii lennufirmadevahelistest lepingutest kui ka check-in-agendi tarkusest/rumalusest). QR HK Firsti HKG-DOH-FRA chek-inni tehes suunati minu pagasi minu palvel küll kenasti LH teise piletiga ja PNR-iga järgmisel päeval toimuvale FRA-TLL lennule. Aga see ei pruugi olla reegel.

Bronnisin piletid netis ja seal polnud sellist kohta, kuhu oleksin saanud oma
soovi aknaalusest kohast avaldada. Kui teatan tallinna chek inis, et tahan akna
all istuda, kas nad saavad seda soovi ka etteulatuvalt (st teistele lendudele)
märkida? Ok kuna läheme nagunii kolmekesi siis saab kahel esimesel lennul
nagunii omavahel kohti vahetada aga viimane lend on väga pikk, sellepärast ei
tahaks seal keskmises 4 realises vaos istuda. Või tuleb enne seda pikka lendu
uus chek in ja seal teatan? Tõesti ikka segane see chek ini ja pagasi
väljavõtmise teema.

Põhimõtteliselt on see jah check-ini teema.

Enamik "tavalennufirmasid" kasutavad ühe broneerimissüsteemina Amadeusi ja sealt on võimalik leida ka pea kõiki saadaolevaid hindasid.

Kui muidu on see enamasti reisikonsultantide leib ja tundub vaid neile teadaolev "keemia" olevat, siis alltoodud lingil on ka igal tavakasutajal võimalik leida nii hetkel saadaolevaid hindasid kui ka tutvuda lähemalt piletireeglitega:
http://matrix.itasoftware.com/cvg/dispatch

Soovitan oma kogemustele tuginedes soojalt. :)

KÕIKIDE järjestikuste lendude osas, mis on Sinul ühe ja sama pileti peal vastutab vedav lennufirma 100% selle eest, et Sa tehniliselt järgmisele lennule jõuad. Kui vedajaid on mitu, siis on eelmisel vedajal vastutus toimetada Sind sihtkohta suunduvale järgmisele lennule. See asi toimib väga hästi. Ja selleks ei ole vaja ühtegi reisikindlustust.
Praktikas võib see küll tähendada, et Su lennumarsruut muutub (mind on näiteks korra reroutitud Praha asemel läbi Frankfurdi), kuid see ei tohiks nii oluline ju olla. Sina jõuad reisi sihtpunkti igal juhul!

Kui tegemist on eraldi ostetud piletitega, on vastutus 100% Sinu enda kanda.

Kui ma nüüd täpsemalt meelde tuletan, siis sai just 1992 see "temp" tehtud küll, et TTÜ-sse astutud. :)
Tõsi, seda kooli ma ei lõpetanud, kuna siirdusin mõne aja pärast teise õppeasutusse hoopis teist eriala õppima.
Oled mu kunagine grupivend?

Kuule, Snoop. Kurb kohe lugeda, et Sinu kogemus minu omale risti vastupidiseks osutus. Vana Tallinna osas on Sul tuline õigus, muus osas minu puhul kogu asi toimis. Ja toimis kenasti. Lennukisse Sind ikka viidi?

Mis puutub lennukite mürataset, siis siin on suur vahe lennukitüüpidel.
Üldiselt on B747 ninaosa (LH-l on seal äriklass) kõige vaiksem koht lennukis, Firsti salong teisel korrusel tuleb aga vaiksuselt kohe järgi. Mida kaugemal (ja soovitavalt eespool) mootoritest, seda vaiksem. Tehniliselt on vahe jup maad suurem kui 5dB, kuid täpseid numbreid praegu kiiruga viidata ei oska.
A340/A330 puhul kehtib lihtne reegel -- mida lähemal ninale, seda vaiksem, kuigi siin on jah, inimkõrvale see selgelt tajutav vaid kogu lennuki ninaosa ja sabaosa salonge vaheldumisi võrreldes. Väiksematel lendavatel jupstükkidel suurt vahet tuvastanud ise ei ole, kui ehk salongis vahetult mootorite taga istumine välja arvata.

Sinu probleem on ka mulle tuttav.
Kahjuks Eesti pangad ei ole (nagu minule öeldi: vähese nõudluse tõttu) liitunud vastavate süsteemidega (ehk siis MasterCard SecureCode ja Verified by Visa), siis Sa Eestis välja antud krediitkaardiga nimetatud lennufirmalt internetis pieltit osta ei saagi.
Endal oli sama mure Asiana Airlinesiga (Korea teine rahvuslik lennufirma -- neid on seal 2 tk).
Minu jaoks osutus lõpuks ainsaks lahenduseks -- aga lendan regulaarselt Asiana liinil SEL/ICN - HKG -- Lufthansa krediitkaardi võtmine. LH MasterCard toetab MasterCard SecureCode ja seega on võimalik ka ostu tegemine. Tõsi, kaardi taotlemine ise väga lihtne ei ole -- esiteks pead olema nende klient (minul kui Senatoril on kaart tasuta, madalama taseme püsikundel aga maksab vist ca 60 EUR-i aastas), teiseks tuleb käia Saksa saatkonnas oma isikut tuvastamas ja allkirja kinnitamas.

Alternatiiviks on ka kas Sinu puhul korealase (kes kasutaks mõnda Korea kohalikku kaarti) või mõne sobiliku kaardiga sõbra leidmine, kes oleks väiksema või suurema meelehea eest :) nõus Sulle pileti ise ostma.

Kui kõik Sinu lennud on ühe pileti peal (st. ühe PNR-iga), siis on see vedaja vastutus tagada Sinu jõudmine lõpp-punkti, kui algsest lennust mahajäämise põhjuseks on eelmise lennu hilinemine. Siin ei oma absoluutselt vähimatki tähtust hilinemise põhjus (ka see nn."lennukiummik") ja see, MIS põhjusel lend hilines. See kõik toimib üldjoontes väga kenasti.

Kui lennud on eraldi broneeritud, puudub de jure vedajal igasugune vatsutus edasise eest. Kui vedja on EU lennuettevõte, on teatud juhtudel tal kohustus maksta kompensatiooni hilinemise eest, kuid see, et Sa ei jõudnud teise piletiga järgmisele lennule, pole tema mure.
Siin sõltub kõik järgmise vedaja heatahtlikusest, sest kohustust tal Sind järgmise lennu peale panna ei ole ning külma rahuga võib ta saata Sind uue pileti järgi. Aga mõnikord võib mõni ka heatahtlik olla.

Ärimehena oleks ehk viisa saanudki, kuid koos perega reisiva turistina ei saanud.
Kord on neil selline, et need nn.uute EU riikide kodanikud peavad saama viisa jaoks sponsori (nimekiri nende enda välismini lehel, 5* hotellid). Viimane kui üks neist teatas pärast seda, kui kuulis meie kodakondsust, et sorry, kuid turistina ei saa me teiod aidata ja teil puudub võimalus viisat saada.
Nende saatkond Berliinis teatas põhimõtteliselt sama, mööndes, et KUI TÕESTI mõni viisasponsorluseks sobilik kohalik hotell meie sponsoriks hakkab, siis võib juhtuda, et saame viisa, kuid nemad ega mitte ükski teine Bahraini diplomaatiline esindus meid aidata ei saa.

AGA NÜÜD HEA OSA -- vahepeal on asi muutunud ja tuginedes veebilehele:
http://www.gdnpr.gov.bh/special_visas.asp

on nüüd siiski Bahraini reisimine võimalik.

Bahraini osas soovitan olla ettevaatlik.
Tegemist on AINSA riigiga,kes on keeldunud mulle sisseõiduviisa andmisest.

Tavahinnaga pileteid on võimalik "visa rejection" puhul trahvita tagastada, eripakkumises olevate booking-klasside osas soovitan soojalt see aspekt müüja juures esmalt täpsustada.

Ehh, eks ta osalt õige ole, et see teenindajatele nende kohustuste meenutamine võib veidi donkihotlik tunduda küll.
Samas olen mina selleläbi seni ainult võitnud -- minu teenindamine on paranenud ja üks ja sama teenindaja teistkordselt püüab oma tööd vähemalt minu puhul korralikumalt teha (no loodetavasti ka teiste puhul).
Pean siinjuures ütlema, et mind absoluutselt ei huvita, kas see või teine teenindaja mu peale ka vimma peab või mida ta minust mõtleb. Seda, et oma vimmapidamisega ta mingit käkki kokku ei keera, oskan enamasti jälgida (a la lennujaamas jälgida, et pagas saab korralikult ja õigesti leibeldatud ning et see Priority silt ka ikka külge saab) ja eks nad ka teavad, et nende vimm-käkist jääb igal juhul märk maha ja see klient seda asja niikuinii nii ei jäta.
Teenindaja ülesanne on klient kliendi nähes naeratades viisakalt ja korrektselt ära teenindada. See, mis ta peale kliendi lahkumist teeb või ütleb, jäägu tema "isikuvabaduseks", mina sellega kokku ei puutu.
Ja teate, sedapidi see asi töötab.

Usun, et kui rohkem oleks neid inimesi, kes ei aktsepteeriks lihtsalt niru tööd, siis ei jääks neil teenindajatel mitte midagi muud üle, kui hakata juba endi lihtsuse mõttes korralikumalt tööle.

Eks teeninduses tule musti lambaid ka mujal ette, kuid oluliselt vähem. Ja ainus peale eesti-eesti/vene teeneindajate, kelledele on tulnud kord otsesõnu ka öelda, et tema tööülesannete hulka ei kuulu minu kui kliendiga vaidlemine, on olnud poolakast LOT-i check-ini tädi JFK-s, kes ka arvas, et Business Class check-in on siiski kõigile avatud lett. Tõsi, ka see prouhen sai lõpuks oma töö seepeale (ja koheselt pärast palet kutsuda oma supervisor) kenasti selgeks.

Snoopi jutu täienduseks ja ehk mõnele selgituseks lisan ka oma "sotsiaalsed andmed": 34 aastane, ja 17 aastat omaenda peremees olnud.

Ei, HON ma kahjuks ei ole, olen SEN ;)
FCL teenuseid kasutasin First Class reisijana.

Raha eest HON staatust osta ei saa, selleks tuleb kahel järjestikusel aastal lennata kokku 600 tuhat miili.
Küll aga saab raha eest osta Firsti piletit. Või piisava miilikonto olemasolul end sinna upgradeda.

Seda lugu kirja pannes mõtlesin, et toon siin lihtsalt ühe võrdlusmomendi tavaelust neile, kes aravavad, et kõik inimesed ikka peaks olema võrdsed ja et mis seal siis ikka, kui mõni kuskil 20 minutit ootab.

Sisenedes võtab iga reisija vasu isiklik assistant, kes jääb reisija käsutusse kogu terminalis viibimise ajaks. Ülimalt viisakalt selgitatakse pakutavaid võimalusi ning palutakse enda kätte pilet ja pass – ni check-ini kui ka piiriformaalsused korraldab seesama “personal assitant”. Turvakontrollis ei ole mitte mina see, kes peab oma läpaka kotist välja võtma, vaid urvakontrolliametnik küsib viisakalt, kas ta tohib ehk seda ise teha (ka lindile tõstab kohvri turvaja). Läbides turvavärvad, hakkavad need ootuspäraselt (tänu kingade kannas olevale anti-shock vedrule) piiksuma. Minu meeldivaks üllatuseks järgneb sellele turvajapoolne vabandus (!) ning kiiresti otsitakse põhjust käsimetellidetektoriga. Eimingit tüütut kingade jalast võtmist ega muud taolist.
Terminal ise pakub meeldivat avarust ja palju ruumi – ei ole “crowded” nagu kahjuks suur hulk äriklassilaundže, tavaootesaalidest rääkimata.
Minu käsutuses on a la carte restoran (kõik muidugi juba piletihinnas), kusjuures kuigi on eraldi korralik restoraniosa, pakutakse kohe, et süüa võin, kus iganes soovin (kasutan seda võimalsut mõne tunni pärast). Lisaks a la cartele, milles valmistatud roogadest 3 proovides võib julgelt öelda, et koka- ja serveermiskunsti tippteosed, on ka suure valikuga puhvet, millest küll enda mugavuse nimel on mõttekam lasta endal meelepärast tuua, kui ise minna.
Olles lõunasöögiga magustoiduni jõudnud, tuleb mind oma hoole alla saanud assistant, kes ulatab mulle tagasi re-check-initud pardakaardi ja pakub lahkelt nende n.ö. hotellituba (neid on mõned), kui peaksin soovida mõneks tunniks tukastada.
Pardakaardi kohta aga lisab, et seal toodud “Boarding time” üle ei pea ma muretsema – see ei kehti mulle, kuid süsteem trükib selle kõikidele pardakaartidele
Kõik kasutatud teenused on tipptasemel.
Olles mõnusalt lõõgastunud, interneti vahendusel tööd teinud (internet tasuta) ja meeldivalt ning korralikult söönud, on aeg jõudnud märkamatult hetkeni, kui minu Hong-Kongi suunduva lennu väljumiseni on jäänud napp 20 minutit. Minu juurde tuleb personal assistant, kes vabandandes, et mind järsku hetkel segab, annab teada, et minu lend on kõik tavareisijad (ordinary passengers) juba pardale võtnud ning oleks tore, kui ka mina lähema 5 minuti jooksul võiksin kaasa tulla. Mis saab mul olla selle vastu! Laskume liftiga allkorrusele, kus minu juurde tuleb piirivalveametnik, ulatades mind naeratusega nimepidi kõnetades minu passi ja soovib imekena lendu. Mind saatnud daam “annab mu üle” mustas ülikonnas autojuhile, kes MB limusiiniga mu lennuki juurde sõidutab ning seejärel pardale saadab.
Olen oma olemuselt väga nõudlik reisija, kuid selle kogemuse hindeks mõistan panna vaid 5+.

Tegemist ei ole unenäoga, vaid Lufthansa First Class Terminaliga Frankfurdis.
Ainus, mida selle mõistliku luksuse kasutamiseks vaja, on Lufthansa lennuki (no code-sharing!) First-I pilet või HON staatus.