Endal on kogemused üle maailma nii Hertzi, Europcari kui Sixtiga.
Keskmiselt rendid autot vast ca 10 x aastas.
Hertziga (ptüi-ptüi-ptüi!) pole seni probleeme olnud.
Eruoppcariga oli mõni aasta tagasi Ühendemiraatides aga lõpuks absurdne olukord, kus olles auto rentinud Abu Dhabist ning tagastanud vatavalt lepingutingimustele Dubais, helistati mulle 2 nädalat hiljem ja küsiti "kus auto on?". Oli tükk aega tegemist mneile tõestada, et mina olen auto tagastanud. Õnneks olin üleandmisaktist ka telefoniga pildi teinud -- see oli 1 ekspmlaris ja koopiamasin parasjagu ei töötanud. Leidsid auto seepeale kuskilt parklanurgast üles.
Sixtiga on kogemus kahjuks samuti 1 ja algselt negatiivne. Omades nende Platinum kaarti (mis tuli kaasa ühe teise teenusega), muutsin viimasel hetkel oma Hertzi tellimuse ja võtsin auto Sixtilt. Sain 4 kuud vana Audi6. Võtsin vaid baaskindlutsuse, sest üldiselt on rendiauto kindlustatud mul ka läbi krediitkaardi -- lihtsalt auto maksumust ei oleks krediitkaardiga tulnud kindlustus katnud. Autot Müncheni lennujaama tagastades käis mingi nolk ümber auto, fikseeris kilometraazi ja kütusenäidu ning teatades "tank is full" küsis oma nutitelefoni justkui üleandmise kohta allkirja. Kviitung pidi tulema meilile. Aga tund hiljem tuli meilile 11 puktiline nimekiri vigastustest autol. Kusjuures meie andisme auto üle tervena. Õnneks olin autost teinud pildid ise nii vastuvõtmisel kui üleandmisel. Saatsin neile koheselt oma protestikirja koos fotodega ja üsna ühemõttelise ähvardusega nendega kohut käima hakata. Tegemist oli laupäeva õhtuga. 10 minuti hiljem sain vastuse Sixti MUC lennujaama punkti juhatajalt, kes palun, et saaks minuga esmaspäeval telefonitsi rääkida. Rääkisime -- tulemuseks kõikide nõuete mahavõtmine + ka teatud soodustus järgmiseks rendiks. Ikkagi ei oleks ma iial uskunud sellist episoodi maailmakuulsa firmaga. Neil olla MUC lennujaamas autosid tagasi võtmas allhankijad. Vähemalt sai probleem kenasti lahendatud.
Moraal on selles, et tuleb ise olla väga tähelepanelik.
Ja minu soovitus on alati pildistada-filmida autot nii vastu võttes kui tagasi andes ka ise. Nutitelefon salvestab reeglina ka aja ja asukoha. Ning kui keegi pahatahtlik midagi hiljem üritab, ei jõua ta suurt kusagile. No ja kui keegi mul palub veel nutitelefoni ekraanile alla kirjutada, kirjutan mina sinna sulaselges eesti keeles igaks juhuks "ei ole nõus" :)
Ainus "wide-body" ehk kahe vahekäiguga lennuk oli IL-86.
See lennuk oli tõepoolest kahekorruseline (pardaleminek toimus alumise ehk pagasikorruse tasemelt allalastavatest trappidest), kuid tegelikkuses oli ülemisel korrusel reisijate osa ning alumine korrus puhtalt pagas ja tehniline. Mingeid ülalkirjeldatud baare selles lennukis ei esinenud.
Lendasid ka igivana IL18 (pikamaa propellerlennuk), IL-26, JAK-42
Tallinnast oli lende kokku parimatel hetkedel mitukümmend sihtkohta.
Ausalt öeldes mina olen juba pikka aega imestanud, MIKS lennufirmad neid vahendajaid üldse vahele lubavad. Ehk siis loobuvad nende jaoks osast oma kasumist.
Reisibüroodest saan ma juba natukene aru, tänu isikliku vajaduse osta mitte kõige odavamat ja mitte kõige otsemat marsruuti, vaid konkreetset broneeringuklassi. Automaatsüsteemid seda teha ei lase, sest 99,9% reisijatest pidid taga ajama kas odavaimat hinda või kiireimat marsruuti (olen seda küsimust korduvalt tõstatanud ja pidanud pikki kirjavahetusi selles osas).
Estravelile saan aga öelda, et tahan lennata näiteks Tallinnast Kiievisse läbi FRA ja MUC'i, mitte otse ning isegi mitte sama suure ringiga 2x odavama P-klassiga, vaid D-klassiga. Sest minu jaoks kaasnevad sellega minule olulised hüved. Ja lendamine iseenesest mulle meeldib.
Kui mõlemad broneeringuklassid (odavam P ja kallim D) on saadaval, siis kahjuks pakub ka lennufirma on-line reeglina just soodsaimat lahendust. Ainus erand, mille seni leidnud olen, on Unitedi koduleht. Seal on võimalik reisijal sisestada eelistatud broneeringuklass. Tõsi, päris eksimatult ei tööta ka see lahendus.
Ja minu puhul tekib reisibüroos ka lennufirma jaoks lisaväärtus -- see võimaldab soovijale müüa kallima pileti, kui poolpidune enda e-pood suudaks mõista. Ehk siis päeva lõpuks teenib lennufirma rohkem kasumit ja see on igas mõistlikus äris ka AINUS, mis lõppkokkuvõttes kõige olulisem.
Aga need momondod, kayakid jt. Mis on nende väärtus lennufirmade jaoks? Kui suur osa täisteenuslennufirmadest need oma toiduahelast välja lülitaks, ei kaotaks ka keegi turuosas. Üheski äris ei maksa keegi pidevalt millelegi peale. Kui mingi edasimüüja pakub toodet odavamalt kui algallikas, siis järelikult omab ta piisavalt suurt vahendustasu (millise osast ta siis odavama hinna nimel loobub). Jah, lennufirmadel on ka oma soodusprogrammid -- Eestis enam levinud on ärikliendiprogrammid Turkishilt ja Finnairilt, mis annavad ka kohati märkimisväärset soodustust. LH-l on sama asi olemas, kuid Eestis väga vähe levinud. Aga nende programmide kasutamisel kaasnevad "aga"'-d. Seesama LH korporatiivhinna kasutamine välistab sama lennu eest ka PPB punktide saamise (lennumiile reisija ikka saab).
Otse lennufirmaga suheldes on kõik irregularity'd (algsest lennuplaanist kõrvalekaldumised) 100% lennufirma hallata ja... nad saavad sellega minu kogemuse järgi väga hästi hakkama. Kliendi jaoks tasuta.
Kui pileti on väljastanud vahendaja, püüavad osad lennufirmad ka probleemi lahenduse vormistamise veeretada vahendaja kaela (kuigi päeva lõpuks peab olema just lennufirma see, kes kas aktsepteerib vahendaja pakutud lahendust või keeldub selle võimaldamisest). Lennufirmal ei ole kohustust pakkuda kliendi jaoks teoreetiliselt soodsaim lahendus. Ja lennufirmal on alati õigus teha full refund kui klient järjekindlalt nende pakutud alternatiividest keeldub, sest arvab teadvat veel kiiremat moodust.
Kui lennud on ühel piletil, siis ei müü ükski lennufirma piletit, mis rikub konkreetselennujaamaMCT (minimum connect times) reegleid.
Eraldi võib iga inimene endale muidugi osta mis iganes reisikava, kuid kui neidsamu MCT reegleid ei jälgita, on mittejõudmise puhul reeglina reisija oma murega üksi. Lennufirmal puudub igasugune kohustus piletit muuta, kindlustusel on täielik õigus "puu taha" saata.
Lennufirma joaks on tegemist lihtsalt no-show'ga ning odavatel piletitel tähendab see reeglina lihtsalt pileti minema viskamist.
Kui kõik lennud on ühel piletil ja sissetulev lend hilineb, siis hakkab jõudmise osas mängima rolli lennufirma goodwill, mis omakorda sõltub järgmistest asjaoludest:
reisija väärtus/staatus lennufirma jaoks (tippstaatusega reisija jaoks hoitakse vahel ka kuni mõnikümmend minutit lendu kinni + korraldatakse eritransport lennult lennule)
reisiklassist -- Firsti ja Businessi reisijatel siin teatud eelis ;)
reisija ümber broneerimise keerukusest/lihtsusest
reisijate hulgast samas broneeringus (mida rohkem inimesi, seda rohkem otsitakse võimalusi).
Kui lennud samal piletil, siis leiab lennufirma reeglina muu võimaluse reisija koju viimiseks (nõuda ei ole siin reisijal õigust mitte midagi -- loogika on lihtne -- ümber bookimine tehakse esmajärjekorras oma enda lendudele, sealt edasi (kui on oluline reisija) koodijagamine ja lõpuks sama allians) Euroopas pannakse reisija ka hotelli+toidetakse, USA's on see reeglina reisija oma lõbu.
Kui sain õigesti aru., et tulek on Air Chinaga (terminal 1) ja minek Finnairiga (terminal 2), siis tegemist on min.connection time exclusioniga ning miinimumaeg on 1:15 või isegi 1:30.
Kuna lennud on, nagu aru saan, eraldi piletitel, siis on vaja kõvasti õnne, et see kõik toimiks (VÕIB toimida, kui CA lend tuleb varem sisse).
Kindlustus mahajäämist suure tõenäosusega ei kata, sest rikutud on lennujaama ametlikke miinimumühendusaja reegleid.
-AY II 1.15 ALL - HEL TRM 1 - 2 CA- II 1.30 TRM 1 - 2
7.aprillil on enamus TK Euroopa lendudest tühistatud, seoses kolimisega Istanbulis. seal hulgas ka TLL-IST lend.
Minu 2 kollegi pidid olema sel lennul ning järgmine päev lendama edasi Chicagosse. Väiksema jagamise peale oli TK nõus panema nad päev hiljem LH lendudele TLL-FRA-ORD (ORD= Chicago O'Hare International).
Usun, et kõikidele, kelle lennud on seoses kolimisega tühistatud, on ka alternatiive pakutud. Minu mainitud piletite ümbervotmistamine jäi juba 3 nädala taha.
Eesti passi omanikuna minu teada EI TOHI siseneda Venemaa poolt. Just Eesti võimude arvates ja sellega seoses võib teoreetiliselt hiljem probleeme tekkida.
Mis on aga täiesti kindel, siis kui passis on märge, et oled sisenenud Krimmi Venemaalt ja see pass satub Ukraina piirivalve kätte, siis Sind kas Ukrainasse ei lubata üldse või saad kopsaka trahvi.
Olles seal käinud üsna tihti (küll äriasjus), siis pealinna Seouli kohta on kogemus järgmine:
sularaha on väheses koguses vajalik -- väiksemad putkad ei pruugi meie kaarte tunnistada ja mõni väikekaupleja ei taha võib-olla üldse midagi muud peale sularaha.
Samas ka sularaha automaadist välja võtmine ei pruugi päris igal pool õnnestuda -- sest osad automaadid samuti ei tunnista Euroopa kaarte. Aga kui üks automaat ei võta, siis teine-kolmas-neljas ikka võtab. Seega ei maksa peale esmast ebaõnnestunud katset nina norgu lasta.
Iga ATM-ist raha välja võtmine on aga seotud ka teenustasuga mis võib olla üsna kopsakas.
Soovitav on ka alla laadida mõni rakendus, mis pildi pealt Korea kirja ingliskeelseks tõlkida oskab. Ka need samad ATM-id võivad x hetkel ainult koreakeelseks muutuda.
Incheoni lennujaamalt on mõistlik soetada endale kohalik SIM-kaart, sest Eesti operaatorite roamingut kasutada on lauslollus.
NB! SIM kaart ei saa ilma krediitkaardita vähemalt lennujaamast mitte ühelgi tingimusel.
Mina soovitan siiski piletid osta alati otse vedajalt.
Just edasise võimaliku supporti osas.
Samas kui esmalt tundub kummaline asjaolu,et vahendajate lehtedel pilet üldse odavam olla saab, siis suure tõenäosusega on see tingitud lennufirmade corporate programmidest.
Minu firmal on olnud leping Turkishiga, mis annab soodustuse sõltuvalt broneeringuklassist kuni 15%, Finnairiga ja Lufthansaga oli soodustus oluliselt väiksem, kuid siiski olemas. Soodustuse suurus sõltus lendude maksumuse kogusummast aastase perioodi jooksul. Selge, et ühel vahendusportaalil on see oluliselt suurem, kui üksikostjal.
Samas muutis see piletid nn. kokkuleppehindadega piletiteks, mis kaotas näiteks LH puhul võimaluse koguda lisaks M&M miilidele ka PPB punkte.
(PPB = PartnerPlusBenefit -- äriklientidele mõeldud programm, mis võimaldab punkte koguda ja kulutada paralleelselt Miles & Morega ning on mõnedel juhtudel isegi soodsam) .
TK puhul, tõsi, lisas piletitele olulisel määral fleksibiilsust.
Aga asjaajamise osas on muidugi parem, mida vähem vahendajaid.
Ja KUI see vahendaja seal juba vahel olema peab (näiteks mõne reisibüroo näol), siis parem, kui on täpselt teada, kus see vahendaja asub ning on võimalik vajadusel ka lihtsalt uksest sisse astuda oma murega ja öelda, et "enne ära ei lähe, kui lahendus käes".
On üks "konks", mis räägib IATA reisibüroode kasuks võrreldes otse lennufirmadega suhtlemisele. Selleks on lennufirma pankrotirisk. Väidetavalt võimaldab IATA reeglistik siis siiski piletiraha reisibüroo vahendusel tagasi saada, kuid lennufirma puhul oldaks lihtsalt ilma. Praktikas ei ole õnneks sellega kokku puutunud.
Momondode jt puhul võib äärmisel juhul olla kasu ka krediitkaardi väljastanud pangast, kuid Eestis pangad tehingute tagasipööramisega väga usinad ei ole.
Kuigi minu laps on meiega kaasa lennanud juba 1,5 aasta vanuselt aga seda juba esimesest lennust äriklassis, kus tool läheb voodiks ja ruumi üldse rohkem + muud hüved, siis on siiski kogunenud üldiseid tähelepanekuid ka minul.
Igas klassis (jah, isegi Firstis) on olemas nn.Bassinet seat ehk siis kohad, kus on võimalik paigaldada seina külge lapsehälli. Erinevalt ühes varasemas postituses väidetust, EI JAGATA neid tegelikult lennujaama check-inis, vaid palju vastutustundlikum on need reserveerida juba lennukipiletiga. Need kohad on tavalisel seatmapil reeglina blokitud ning neid saab broneerida ainult lennufirma ise või siis reisibüroo abil. Lennujaamas saab neid ainult juhul kui need on lihtsalt "üle".
Minu soovitus on igal juhul valida öised lennud ning last päeval üleval hoida. Ühe "aga"-ga. Laps ei tohi õhkutõusu ajaks olla üleväsinud.
Oma söögi-joogi kaasavedamisega tuleb olla ettevaatlik ning arvestada lisaks lennufirma ja lennujaamade turvateenistuse (teie misiganes selgitused on nende jaoks mõnelgi korral "hane selga vesi") nõuetele ka sihtriigi nõuetega. Teemaalagatajal on plaanis reis USA-sse, kes EI LUBA sisse tuua pikka nimekirja toiduaineid mis iganes tingimusel. Vahele jääda ei pruugi, kuid kui jääte, kahetsete seda kindlasti (ja õigusega, sest rikute seadust).
Küll saab aga ka lennuki toidukordadele (siin oleks vaja otsustada, kas soovite eraldi lapse või infant meal-i, siis tuleb sellest ka lennufirmat informeerida) vahele ka küsida snäkke. ka täiskasvanuid hakati kunagi lennukites toitlustama just nimelt aja veetmise eesmärgil. Täidab see aga ka väga hästi eesmärki lapse puhul.
Kuigi meie lennud toimuvad reeglina Lufthansa ja Swissiga, siis ka varasemast kogemusest Turkishiga -- pikamaalennukites on lennufirmadel lapsele olemas vägagi sisukad amenity kitid, mis sisaldavad siis ka meelelahutuseks asju. Kuidas turismiklassis on, kindlalt öelda ei tea, kuid midagi on kindlasti.
Aga hädavajalik on kaasa võtta just vaikseid tegevusi võimaldavaid abivahendeid -- kleepsuraamatud, joonistamisraamatud (nii väike laps, kui teemaalgatajal neist küll vist midagi ei arva?) ja mänguasju, millistega siis lennuaega sisustada.
Karjuv laps kutsub õigusega esile kaasreisijate kurjad pilgud lapsevanemate suhtes, sest ka need inimesed on ostnud pileti ning eeldavad lennu ajal rahu.
Teadaolevalt püüavad vähemalt osad lennufirmad lastega reisijad paigutada enam-vähem kokku -- tagamaks rahu teistele reisijatele. Väga seda tegevust ei promota, kuid tegemist on kahtlemata tänuväärse algatusega.
Kunagi ei pea kartma, et kui istekohta ei ole ette broneeritud (osad firmad küsivad selle eest vahel raha), siis koos istuvad vanemad lapsega alati. Seadusandlusest tulenevalt ei tohi lennufirma last panna vanematest eraldi istuma.
Ja kuigi ka mina soovitan alustada lapse "lennukõlbulikkuse" testimist ja arendamist lühemate lendudega, siis... head reisi!
a: tehakse see puust ja punaseks piletit ostes selgeks
b: lõpetatakse lihtsalt nende superodavate piletite müük ära.
c: õpetatakse arvutisüsteem veel targemaks ning väljapeilitud trikitaja lihtsalt edaspidi ei saagi selle firma soodsaid pileteid osta (kasu pole sellisest lennufirmal niiehknii eriti)
Odav lennupilet ei ole inimõigus ja reeglite mittetundmine ei vabasta vastustest.
üksikjuhtumit ei aja ka ükski lennufirma taga. Taga aetakse paadunud pahatahtlikke trikitajaid ja mina ei näe siin küll mitte mingisugust isikuvabaduse piiramist. Tahad suuremaid vabadusi -- maksa!
Samuti on igati OK see, kui Sa ostad esmalt pileti TLL-FRA-CDG-FRA-TLL ca 500 EUR eest ning siis selle aja sisse, kui Sa oled jõudnud CDG-sse ning ei ole veel tagasi lendama hakanud eraldi pileti CDG-FRA-HKG-FRA-CDG LH Firsti hinnaga 3300 EUR, kuigi TLL-FRA-HKG-FRA-TLL maksaks 4200 EUR ja FRA-HKG-FRA First maksaks 5900 EUR
See on kõik õige ja aus. Sa kasutad Prantsusmaa turu jaoks mõeldud hinda.
Pätiks muutub reisija siis, kui ta keeldub lõpuks Pariisi lendamast, vaid tuleb FRA-s lennukilt maha ja lendab hoopis kohe Tallinna. LH ja LO arvutisüsteemid on juba üsna head selliste avastamisel. Ja kui lennufirma selle avastab, siis ta sure tõenäosusega lihtsalt ise tühistab Su pileti, mis läheb vastuollu Sinu teise ja lennufirma jaoks olulisema piletiga ja ütleb, et "tutkit brat, kuhugi ei lenda".
Ste,
Sinu näide kontserdipiletist ei ole päris kohane.
Kui Sa lennule üleüldse ei lähe, ei juhtu Sinuga ka midagi. Ehk siis juhtub soodsa lennupileti puhul sama, mis kontserdipiletiga -- kannad selle piletikulu lihtsalt oma kuludesse ja keegi midagi ei küsi.
Kui Sa aga saad lennupileti osta 2 x soodsamalt tingimusel, et Sa lendad vot just seda marsruuti, siis on nii äriliselt kui eetiliselt õige eeldada, et Sa seda ka teed ning kui Sa seda teadlikult ja ettekavatsetult tegemata jätad, nõuda Sinult tasu pileti eest, millel sellist piiravat tingimust ei olnud.
Tänane tegelik praktika on järgmine:
Lennufirmad ise "kammivad" pidevalt läbi broneeringuid ning kui leiavad seal trikitamisele viite, tühistavad neid üsna aktiivselt enne lendu (ja kannavad siis enamasti ka tühistatud broneeringu eest raha tagasi).
Kui keegi petab ja see ei ole Suurele Arvutile silma jäänud mustrina selle reisija puhul, siis senikaua kui reisijal ei jätku häbematust minna lendamata osa eest kas osa raha või maksusid tagasi küsima, jääb ka asi lihtsalt niisama.
Ise usun, et kui asi edasi areneb, siis varsti lihtsalt see reisija, kui ta vähegi Suure Arvuti jaoks tuvastatav on, ei saa enam selle konkreetse lennufirma sooduspakkumisi kasutada -- talle lihtsalt ei müüda pileteid, sest sel hetkel kui ta seda osta tahab. saab see klass kahjuks kas otsa või tekib technical error. Ise teeksin täpselt samamoodi lennufirma asemel.
N.ö. kallale minnakse aga neile, kes sihikindlalt reegleid rikuvad.
Ja siin vaevalt ka sotsialistlik euroopa Kohus lõpuks sellist tarbijat kaitsma asub. Kui lennufirma suudab ära tõendada, et reisijal on olnud algusest peale plaan reegleid rikkuda. Ehk siis on reisija olnud nii palju nahaalne, et ongi endale ka paralleelse pileti soetanud.
Mitte keegi ei ole kohustatud pakkuma teenust ja veel vähem pakkuma seda osavalt.
Odav lendamine on soodustus. Selle eest oleks mõistlik olla tänulik aga mitte arvata, et see on õigus. Millegi soodsalt saamine ei saa kunagi olla kellegi õigus.
Ma ei usu eriti, et Euroopa Komisjon suudab sundida lennufirmasid loobuma oma piletitingimustest. Kuigi... see suuresti sotsialistlik moodustis on igasugu kummalisi (nii häid kui halbu) otsuseid teinud. Ja täna on see Euroopa Liit üha rohkem kahjuks sotsialismuse nägu.
Mina leian, et mitte ühegi äriettevõtte eesmärk ei saa olla "teenuse odav pakkumine, et mõnel kliendil oleks hea". Äriettevõtte eesmärk saab, on ja peabki olema: kasumi teenimine.
Populaarsus süüa ei kõlba ning seda aktsionäridele laiali ei jaga.
Sellest (siin läbi jooksnud näitena) 350€-ga TLL-FRA-JFK-FRA-TLL lendavast reisijast on lennufirmale ka nii vähe kasu, et kui tekib olukord, kus reeglites tõesti ei tohi enam olla keelde trikitamise vastu, on lennufirmal mõistlikum sellest mõnekümnest eurost reisijatulust üldse loobuda, sest pahatahtlik trikitaja enamasti siiski peab lendama ning küllap ta siis ostab juba õiglasema hinnaga pileti.
Ehk siis tulemus on lõpuks odavamate tariifide kadumine ning sealt edasi väiksematest kohtadest (sh Tallinnast) lendude vähenemine.
Jutt suurkorporatsioonide poliitikast... tegemist on kogu lennunduse (klassikalise lennunduse, mitte LCC) nii-öelda standardiga.
Antud kohtuasja kohta välismaistest allikatest infot ammutades aga on selgunud, et ka see esimese astme kohus ei andnud täit õigust reisijale, vaid tunnustas Lufthansa õigust reeglite kehtestamisele ja reisija ei pidanud trahvi maksma vaid seepärast, et LH ei olnud varem piisava selgusega välja toonud, KUI suure arve ta esitab reegleid tahtlikult rikkuvale reisijale (see kaabakas olla veel LH-lt ostnud endale samaks ajaks kui pidi FRA-OSL lendama, teise lennupileti FRA-TXL, mis viitab üheselt pahatahtlikule plaanile juba algselt reegleid rikkuda (mitte ei jäänud kõht haigeks ning seetõttu jättis FRA-OSL lennule minemata).).
Igal mündil on 2 poolt.
Lennupiletite hinnad on viimasel kümnendil (aga vahest ka veidi kauem juba) olnud poriodavad.
Ja tegelikult nad vast ikka ei peaks olema nii poriodavad.
Aga see on firmade äriline otsus.
Samuti nagu on ka äriline otsus, milliste reeglitega neid odavaid pileteid siis seotakse.
Hea elu ei ole inimõigus ja ammugi ei ole inimõigus odavalt lendamine.
Kui ei meeldi, ärgu ostku selle või teise firma piletit.
See poriodavalt lendav reisija saab eksisteerida esiteks ainult tänu õiglasemalt hinda maksvate reisijate olemasolule ning teiseks tänu asjaolule, et suured transkontinentaalsed lennukid lihtsalt on suured ning aeg-ajalt jääb seal kohti n.ö. üle. Kui nüüd mõni sotsialistlik moodustis peaks suutma ära keelata lennufirmal piletireeglite kehtestamise ja/või ära võtma õiguse nõuda lepingurikkumisest trahvi, siis mina näen küll, et on loogiline jätta lennufirmal need imeodavad kohad (mis kasumit niikuinii peaaegu ei toodagi) lihtsalt välja müümata. Sest sellist klienti, eks teenusepakkuja reeglitest lugu ei pea ning seejuures ka reegleid rikub, ei ole teenusepakkujale lihtsalt tarvis. Mitte kuskil maailmas ühelegi äriliselt mõtlevale teenusepakkujale.
Mida lennufirma täiesti legaalselt täna teha saab trikitajate vastu?
Mitte võimaldada pagasit saata n.ö. poolele teele.
Seda enamasti ka tehakse.
Teiseks monitoorida reisijate käitumist ning "patustajad" kas välja visata oma FFP-st ja/või mitte müüa neile soodsaid pileteid üldse. (Ehk siis kui jõutakse pileti vormistamisel isikuandmete sisestamiseni, siis tuleb ekraanile kiri, et kahju küll, kuid see soodne broneeringuklass on just otsa saanud).
Neid trikitajaid ei ole lennufirmal lihtsalt tarvis.
Ja neist lahti saamiseks on kõik legaalsed meetodid head.
See, et nad trahvi küsivad, on oma olemuslikult sees reeglina veolepingus.
Senikaua, kuni soodne lendamine toimub tariifireeglite jrgi (näiteks ringiga lennates, alustades-lõpetades soodsamast lennujaamast jne) on kõik kõikide silmis õige ja pettust ei toimu.
"Peidetud linna" trikk on aga reeglina tariifireeglite ja veolepingu tingimuste rikkumine reisija poolt.
Normaalse lennufirma eesmärk selliste reisijate suhtes korraldada "näidispoomine" kannab laiemat eesmärki -- vältimaks sellist trikitamist (sest inimene teab, et ta võidakse kohtusse vedada).
Eks see lennufirmade lendude hinnastamise loogika ole omajagu keeruline.
Selge (ja täiesti normaalne ning loogiline), et ühelgi lennufirmal ei ole eesmärk omaette võimalikult palju reisijaid vedada, vaid peamiseks eesmärgiks saab kõigil olla ainult kasumi maksimeerimine.
Lennates aastas Lufthansa grupiga ca 90 segmenti, olen endale selle teema üsna põhjalikult selgeks teinud.
Alati on kõige kallim lennata non-stop ja kõrge elatustasemega turul.
Lend TLL-FRA-ZRH-MIA on pea alati odavam (ja võib olla ka oluliselt odavam) kui ZRH-MIA või isegi FRA-ZRH-MIA.
Miks seda tehakse?
Laias laastus kahel põhjusel:
lennukid on niivõrd suured (ja kasumlik on lennata just suurte lennukitega), et oma puhtalt kallilt koduturul reeglina ei saa lennukit täis.
selleks et panna inimesed ringiga lendama, tuleb neile pakkuda "präänik" ja paraku on enamus reisijate jaoks "präänikuks" hind (minu jaoks on tähtsamlennufirma, saadav teenus ja saadavad miilid-hüved).
Samas tagab see ka lennuki täituvuse ja mingigi sissetuleku.
Kallimate teenusklasside (First, Business ja ka Premium Economy) soodsamalt pakkumise peamine mõte on n.ö, sissesöötmine. Kuigi mina suht-koht põhimõtteliselt Finnairiga juba aastaid ei lenda, siis ca 15 aastat tagasi oli just AY see, kes väga soodsa hinnaga meelitas mu äriklassis lendama -- tulemus täna, vaid 9% kõikidest lennusegmentidest on mul turistiklassis, 79% äriklassis ja 12% Firstis.
Ja pileti hind ei ole loomulikult samaväärne selle kunagise superpomoga.
Miks lennutariifidega trikitamine ja just see "peidetud linna" trikk on lennufirma tagant varastamine?
Aga just sellepärast, et rikutakse tariifireegleid.
Keegi ei keela lennata lõpuni ja siis kuitahessoodsalt oma tegelikku sihtkohta tagasi.
Aga kui seda tehakse pettusega, siis on minu meelest normaalne, et lennufirma üritab sellele käe ette panna.
Äriettevõtte kõige peamises eesmärk on alati kasumi teenimine. Ja lennufirmad on reeglina äriettevõtted. Teenuse pakkuja kehtestab reeglid ning kliendil on alati vaba valik kas reegleid tunnustada ja pilet osta või siis nendega mitte nõustuda ning valida teine vedaja.
See, et nüüd Saksa suurim lennufirma sõdib petva reisija vastu, ei tekita neile vähimatki mainekahju kasumlike reisijate seas.
Sest need kasumlikud reisijad maksavad sisuliselt omast taskust kinni ka reegleid rikkuvate inimeste lennu (seetõttu on mõni muu pilet kallim ehk siis odavamaid broneeringuklasse vähem).
Äri ei ole ega saagi olla heategevuslik kooperatiiv :)
Uuem info selle kohta tundub olema, et esimese astme kohtus LH kaotas, kuid kaebas selle otsuse edasi.
Esimese astme kohtu otsus ei tähenda Saksamaal (nagu ka Eestis) juhul kui edasi kaevatakse üleüldse mitte midagi.
Lufthansa jaoks on tegemist väga põhimõttelise vaidlusega, millega loodetakse panna lõpp lennufirma petmisele "Hidden City" nipiga.
Asja teine külg, ehk vastus küsimusele, kuidas on võimalik selle raha küsimine vaid käsipagasiga reisijal, siis lennufirma kasutada on FFP programmiga liitunute suhtes võimalus nende miilid karistuseks ära nullida ja reisija FFP-st välja visata. Tehakse seda väga vähe.
Minul oli 2 nädalat tagasi sel teemal vestlus Frankfurdis First Class Terminalis. Öeldi, et 1-2 korda antakse n.ö "andeks", kuid sellise reisija lende pannaks arvuti eraldi jälgima ja mustri tekkimisel-leidmisel võetakse ka vastumeetmed kasutusele.
Kui nüüd päris aus olla, siis "hidden city" kasutamine ju ongi vargus lennufirma tagant...
Varem kasutasin Matrix-it. Nüüd expertflyerit (aga see on tasuline). Flyertalk on hea koht, samas... olles seal muidu aktiivne, siis leitud lennuhindadest olen kuss kuna seda foorumit loevad aktiivselt ka lennufirmade vastavad töötajad.
Oluline on ka kas vajad lihtsalt äriklassi teenust või ka maksimeerida miile. Siin on täiesti erinevad strateegiad — üks on teenuse saamine max soodsalt, teine mileage-run.
Kui konkreetne sihtkoht ja lennufirmaeelistus teada, võid sõnumiga ühendust võtta — võinalik et osksn aidata. :)
Kui kellegil on huvi USA T-Mobile võrku kasutavate SIM-kaartide vastu, andke palun sõnumites teada.
SIM activation kiti eest küsin 12 €.
Sealt edasi on aktiveerimise järel võimalik valida plaan -- näiteks ca 40 € eest kuuks ajaks 12GB 4G/LTE ühendust + kõned + sõnumid. Seal hulgas tasuta kõned Eesti lauanumbritele (kui tahate mobiilinumbrile, tuleks teha vastav suunamine või soetada virtuaalne lauanumber Skypelt).
Saab eelnevalt ära aktiveerida ning lennukist väljudes juba töötab nett ja USA mobiilinumber (osariigi saab zip-koodi abil aktiveerimise käigus ise valida)
Eesti operaatorid küsivad nädalase paketi 1GB eest 18-25€.
