Jah, krediitkaardikomponent on mujal maailmas üsna mõjus. Lufthansa puhul (teiste osas ei tea), see päriselt just Eestis ei puudu, s.t. võimalik on Miles&More brändinguga Mastercard saada ka eestlasel aga see ei ole kõige lihtsam. Muu hulgas tuleb näiteks sõita Saksamaale postkontorisse (sic!) oma isikut tõestama, sest ainus alternatiiv on leida Eestis pank või advokaadibüroo, kes isiku tuvastamise kohta kirja, mis DKB-le sobib, väljastab. Vormil oli eraldi boldis märge, et notarite väljastatud dokumente Deutshce Kreditbank (kes annab Saksamaal välja MIles&More brändinguga kaarte) EI TUNNISTA.
@Snoop
Asjaolu, et ringiga lendamine on soodsam kui otse lendamine ei lõppegi nähtavas tulevikus ära. See on kestnud aastakümneid ja mina arvan et jääbki kestma. Põhjus on nö tagurpidine -- otselennu eest on võimalik ja seetõttu ka mõistlik oluliselt rohkem raha küsida, sest see on nö preemiumtoode. Mõni võib arvata, et tänane praktika, kus A-C on kallim kui A-B-C lendamine lõppeb keskkonnakaalutlustel, mina usun, et kui üldse, siis saavad selle keskkonnahullusega pihta SK ja AY. Muude riikide elanikkond saab nagu rohkem aru sellest, et lennunduse "meeletu keskkonnakahju" on pehmelt öeldes lollus ja müüt.
See, et A-C on kallim kui A-B-C lendamine on üle maailma levinud praktika, altervatiiviks sisuliselt LCC-de point.to-point lendamine.
Igal äril on mõsitlik teenida maksimaalselt kasumit ja küsida maksimaalne raha seal, kus see on võimalik. Ja mugavus kiiresti kohale jõuda on üks neist faktoritest. Kahjumit sellega lennufirmad ei teeni. Muidu seda ei tehtaks.
Kahjumid tekivad siiski lennufirmadest mitte eriti sõltuvatest põhjustest ;)
1.Kui soov lennata võimalikult soodsalt ja sealt edasi (esmane tingimus soodsalt), ka otse, siis on väga vähe tõenäoline, et ükski lennufirma seda mingi staatusega hindab ning veelgi vähem tõenäoline, et õnnestub need soodsaimad piletid just ühe lennufirma või ka aliansi raames soetada.
Lennufirmade püsikliendiprogrammidest on reaalselt täna kasu peamiselt neile, kes ei lenda soodsaima hinnaga ega ka "võimalikult otse".
Ja "võimalikult otse" lendamine on enamikel juhtudel oluliselt kallim kui"ringiga" lendamine.
Lufthansa hõbekaardiga saab, jah, sisse ainult LH grupi enda poolt operereetitud loungedesse. Kuldkaardiga ka kõikidesse partner/contract-loungedesse.
Aga *G (ehk siis Star Alliance kuldkaarti) on täna pahatihti lihtsam saada Aegeani ja Turkishiga.
Jälgima peab väga hoolega broneeringuklasse -- soodsaim pilet annab alati väga vähe miile ja ei anna partnerfirmadel (LH lend, TK programm) enamasti üldse miile.
Swedbanki Platinum krediitkaardiga käib 160 € aastatasu eest kaasas Priority Pass kaart, millega krediitkaardi omanik (ainult tema!!!) saab tasuta külastada kõiki PP-ga lepingut omavaid loungesid. Tähendab see reeglina neid nn lepingulisi loungesid -- lennufirmad ise oma loungedesse reeglina PP-ga ei lase.
Ka AMEX Platinum ja Centurion annavad loungede sissepääsu, laiemalt kui ainult PP, kuid Amex Platinumi enam Eestis ei väljastata ja Centurioni ei ole ka kunagi väljastatud.
Kokkuvõtvalt:
FFP ehk sagedase lendaja programm ONGI mõeldud konkreetse firma tegelikult sagedasele lendajale. Ei ole ühegi lennufirma huvides neid kaarte jagada lihtsalt selleks, et alati soodsaimat piletit jahtiv kodanik saaks mingeid lisahüvesid. Sest nende hüvede pakkumine maksab tegelikult ka raha.
Iga äri püüab eriti hoida neid kliente, kes kõige rohkem kasumit genereerivad -- elementaarne äriloogika.
Ja see toimib -- nagu mina ka varem öelnud olen, on minu jaoks LH HON Circle programm loonud reisimisel teenustaseme, mida ei löö üle ükskõik kui otsene lend või soodne hind. Riiga, jah, lendan täna veel BT-ga, kuid Vilniusesse, peale seda kui LOT oma pillid sel liinil kotti pani, läbi Frankfurdi Lufthansaga.
Kõige VIP-imat kogemust üleüldse jah, pakub (mitte ainult stis, vaid ka suuresti kogu maailmas Miles&More HON tase, nagu kõik võrdlused on näidanud), kuid on väheusutav selleni pürgimine teemaalgataja poolt -- eeldab üsna kulukat lendamist väga suures koguses -- minul 100+ lennusegmenti aastas ainult Business või First.
Finnair on ka "leiutanud" oma Lumo kuid võrldusest on see kujunenud rohkem kui HON Circle lihtsustatud ja (sotsiaaltasandatud) järele tehtud analoog. Lendama, tõsi, peab Lumo saamiseks pea sama palju.
Mina soovitan aga siiski vaadata oma lennuharjumusi.
StarAlliiance on ainsana Tallinnas esiindatud mitme lennufirmaga ning tegemist on üleüldse kõige suurema lennufirmade liiduga maailmas. Ehk siis, mis iganes *A lennufirmaga õnnestub kuldtase saavutada, seda rohkem on sellega kogu maailmas pihta hakata.
Pagas on enamikel lennupiletitel siiski niigi hinna sees, pigem on osadel marsruutidel osadel võimalik osta "light" ehk veidi odavam ilma pagasita pilet.
Kuldstaatusega kaasnevad hüved nagu äriklassi/First check-in, fast track turvakontrollis ja vahel ka piiril annavad vägagi suure ajasäästu.
Loungedes lennuki ootamine on ka võrreldamatult mugavam ilma loungeta ootamisega võrreldes ning samas on lennufirma enda lounged reeglina palju paremad kui nn Priority Pass jmt sisse ostetavad lounged. Tallinnas, tõsi on olemas lennujaamalounge, mis on küll oma sõltumatusele vaatamata VÄGA HEA. (Selle lounge tüübi nimeks on contract lounge).
Reeglina kehtib väheemalt *A. (ehk Star Alliance) puhul ka reegel, et probleemide korral on oma staatusreisijad oluliselt eelistatud lihtsalt reisijate ees.
Suures osas võib olla tegemist aga n.ö. maitseasjaga. Minule ei meeldi Finnair ja soomlaste teeninduskultuur a priori. Mõnele just vastupidi meeldib.
Aga praktilisest küljest vaadates annab *A Tallinnast lennates lihtsalt palju rohkem võimalusi kui mis iganes muu alianss.
Kui vaadata ainult kõige soodsamaid pileteid, siis on mõistlik valida selle firma programm, kellega kõige rohkem lendad. Näiteks Miles&More annab hõbetaseme ka lihstalt 35 lennusegmendi eest Lufthansa või LOT-iga. Nö. käega katsutav hüve on lounge võimalus kohtades, kus Lufthansal on oma business lounge (a la Saksamaal, kuid ka CDG ja mitmel pool Ameerikas).
Kõne lindistamine on tänapäeval igapäevane nähtus. Ühe kõne osapoole poolt enda tarbeks (ka kaitseks) kõne lindistamisel ei pea juriidiliselt sellest ka vastaspoolt informeerima, sest iseennast ei saa jälitada ning seega ei saa enda osalusel toimunud kõne salvestamine jälgimistoiming. See on jur külg.
Samas kindlustused ise salvestavad niikuinii alati kõik kõned klienditeenindusenumbritel.
Hinnad erinevad riigiti ja regiooniti väga suurel määral, vahel lausa kordades.
Põhjuseks ei ole mitte tarbijakaitse efektiivsus, nagu eelpool pakuti, vaid konkurentsisituatsioon konkreetsel turul ja konkreetse turu eeldatav ostujõud. Samuti pikemaajalised strateegilised plaanid konkreetsel turul vedajal.
Mulle meenudb, et samalaadse probleemiga oli ca aasta tagasi hädas Swiss. Nemad aga panid siis mingiks ajaks lennukid maa peale, miskit nendega tehti ja siis lendasivad edasi.
Eestis on Swedbanki Platinum kaardiga kaasas reisikindlustus, milles sisaldub ka rendiauto kaitse 40 000 € (omavastutus 250 €).
Kes omab Lufthansaga mõnda staatust, võib taodelda ka Lufthansa krediitkaardi, mis siis toimiks Eesti kodanikule (eeskätt mitte-Saksa residendile) deebetkaardina, KUID sisaldab palju heldemate summadega reisikindlutust -- rendiauto kuni 75 000€,omavastutusega 200 € (minu HON kaardiga on hüvitispiir 100 000€ ja omavastutus 0€), samuti on näiteks reisikindlutuse ravikindlustuse osa neil üldse ilma (!) ülemise piirita, reisitõrkekindlustus, sõltuvalt staatusest 5000 kuni 10 000 €.
Kõige toredam selle asja juures, et Senatorist alates on kaart ise koos kindlustustega ilma aastatasuta (selle katab Lufthansa).
Tõsi, väga lihtne seda taodelda ei ole -- peamiseks komistuskiviks on isiku tõendamine, milleks sisuliselt ainus võimalus on seda teha Deutsche Post'i mõnes kontoris, näiteks FRA lennujaamas. Meile naljakas, kuid vastaval saadetud formularil on eraldi märge, et mitte mingil juhul ei aktsepteerita notari poolt kinnitatud dokumente. Meie jaoks üsna absurd. Samuti on vajalik taotlemise ja konto aktiveerimise ajaks omada enda telefonis (smsTAN vajaduse tõttu) Saksa numbriga sim-kaarti. Aga selle saab sellelt samalt Lufthansalt osta, Lufthansa Mobile asja nimeks. Ka mõnel muul juhul täiestsi kasutatv ja asjalik, muide.
Mina ühtegi rendiautot ilma kindlsutuseta võtta ei julge, ütlen ausalt.
Sest ole sa ise kui hea juht tahes (kuigi 100% ei saa kunagi kindel olla), esineb liikluses ja üldse tavaelus ka palju olukordi, kus endal ei olegi suurt midagi teha kahju vältimiseks. Aastaid rentisin Hertzilt, nüüd ca aasta juba eksklusiivselt Sixt'ilt -- mõlematel on reeglina kasutuses ka üsna uued ja kallid autod. Milleks mulle täiendav peavalu ilma kindlustuseta.
Lufthansa grupipileteid ei vormistata odavaimatesse broneeringuklassidesse. Seega toodud hinnast 153€ tuleb tõusu pigem sinna 100€ kanti ma arvan. Mälu järgi ütlen, et järsku alates broneeringuklassist W (või S).
Tuleks aru saada, et grupibroneeringu puhul pakub lennufirma hüvesid, mida muidu ei ole võimalik ka raha eest saada. Näiteks LH puhul kuni teatud ajani nimede vahetus (muidu LH grupi puhul absoluutselt välistatud). Samuti ei pea kohe kogu raha tasuma.
Grupireisi eelduseks on, et reis sihtkohta toimub kõikidel grupi liikmetel koos. Tagasi võivad kasvõi kõik eraldi tulla.
Grupitellimuse puhul irregularity korral (tõrge lendudel/jätkulendudel) käsitleb lennufirma gruppi reeglina tervikuna, eraldi broneeringutega see nii ei ole ja inimesed ei pruugi üldse koos lendama sattuda.
Kui palju on mingi hinnaga kohti saada, on reaalajas muutuv info, mida muudab Revenue-Management arvutiprogramm. Varjatud grupi tuvastamisel selle süsteemi poolt hinnad muidugi tõusevad. (Võivad järgmine päev taas odavamad olla).
Üldjoontes, "minu 5 senti" selle peale, et sellest samast Corona-viirusest rullub lahti see palju oodetud-kardetud üleilmne majanduskriis lähiajal.
Sedapuhku saab see aga olema eriline majanduskriis.
Kui eelmine kord oli majanduskriisi põhjuseks sisuliselt usalduse kadumine finantsinstitutsioonide suhtes, siis nüüd saab kriisi põhjus olema üdini tehniline --- lihtsalt ei jagu enam kaupa ning on totaalselt segi paiskunud logistikaahelad. paraja põntsu saab globalismiusk ehk siis inimesed näevad selle ohtlikust. Minule see globaliseerumine ei meeldi ja mina vaatan hea meelega, kuidas Corona-viirus globaliseerumisele hingekella lööma on asunud.
AGA positiivse külje pealt, kui usalduse taastamine millegi/kellegi suhtes on pikaajaline protsess, siis tehnilise logistikaahela ja tootmisahela uuesti "paika jooksutamine" peaks olema kordades kiirem.
See, et vähenenud varude tingimustes hinda tõstetakse, on loomulik äriloogika. Juba on seda näha ka siin. Kaupmehele on oluline säilitada brutokasumi hulk (mitte juurdehindluse protsent!), katmaks kulusid. Kui kaupa vähem, tulebki seda üritada selle võrra kallimalt müüa.
Millal ja mis määral Hiiinas tööd alustatakse, krt seda teab, võimalik, et see on neil kuidagi gruppidesse jagatuna. Samas, ööl vastu tänast olla HK sulgenud täiendavalt piiri Hiinaga, hakates kasutama sundkarantiini kõikidele Hiinast saabujatele. Lubatakse küll, et Hiina-HK piiriüleselt säilib kaupade liikumine, kuid... elame-näeme.
Ehk siis esimene pauk on sellest, et kaubad vaheladudes lõppevad, teine pauk on sellest, et neid ei toodeta juurde ja kolmas, et olemasolevat on pea võimatu transportida. Ei ole mingi saladus, et ka suured reisilennukid veavad väga suures osas cargot. Ka minu saadetised liiguvad reeglina reisilennukitega tegelikkuses. Nüüd ei lenda Hiina enam peaaegu keegi. Hongkongi veel lendab. Kuid cargo-space summa summaarum on kordades väiksem kui varem.
Minu üks koostööpartner Shenzhennis sai keelu tööd alustada enne 2.märtsit. Keeld tuli sel reedel.
Võivad taotleda eriloa vähemdatud personaliga töö taastamiseks vaid sedavõrd, et laiali jagada laos olevad tooted.
Samas suurim häda on enamus Hiina firmadel personalipuudus — reeglina sõitis enamus töötajatest enne pühi ona kodukanti (seepärast need pühad nii pikad ongi!) ja nüüd ei saa enam tagasi.
Pauk majandusele on juba üüratu neil. Ja läheb ainult hullemaks. Väga varsti on tunda ka mujal maailmas. 3 päeva tagasi tuli kiri ühelt Euroopa elektroonika ja elektrotehnika hulgimüüjalt, kes teavitas, et kuigi praegu on veel kõik olemas, siis lähinädalatel on oodata tarneraskuste algust kõigega.
ma ei saa nüüd kohe kuidagi aru, mis moodi see upgrade müümine äriklassi devalveerima peaks?
Muide see, millele see boardinarea viitab, on olemas olnud ja toiminud vähemalt 3 aastat tänaseks juba -- aeglase taibuga nad seal boardingareas aga... arusaadav, pole selle kandi mehed.
Kas miski on kallis või odav, on väga suhteline ning personaalne küsimus.
Ja sõltub hästi palju ka marsruudist.
Upgrade hind seejuures niiväga marsruudist ei sõltu.
Tegelikult on LH euroäriklass paljudel juhtudel niigi soodne, mina olen viimase aasta jooksul vähemalt 3 korral leidnud, et odavam, kui hetkel saadaolev economy pilet (mis siis üthlasi võimaldas ka kolleegil äriklassis sõita). N.ö. magic seisnab borneeeringuklassides.
Soodsaim, mittemuudetav P äriklass on paljudel juhtudel keskmise economy klassi pileti hinnaga. Järgnev Z klass ning siis D (omab viimasena verisoone Flex ja Saver, kuid annab juba max miilid), C ja J.
Mina broneerin oma lennud D klassi.
Kui on kliente, mis see meie asi on, et ostetakse.
Kui kliente üldse ei oleks, ei ka pakutaks.
Minu kogemus viimasel ajal on olnud, et LH äriklass on EU lendudel 80% täis.
Vahel aga ka nii täis, et minu 1A kõrvale ei saagi 1C seatblocki hoida :D
Peab ütlema, et minu jaoks hakkabs ee Wuhani Corona viiruse üleilmne hüsteeria juba tragikoomiliseks muutuma...
Lennufirmad ja osad riigid takkaotsa isoleerivad Hiinat muust maailmast.
Hong Kongi lendavad pea kõik vapralt edasi ja ka minu sõbrad kohapeal ei leia, et maailma lõpp oileks kätte jõudnud.
Paljud kardavad hüsteeriliselt hiinlasi.
Ka need, kes endid leetrite vastu vaktsineeerida lasta ei taha, kardavad 50 meetri kaugusel olevat hiinlast.
Maailma majandus, no ja esimesena Hiina majandus saab meeletu põntsu.
Mida muidugi ongi vaja kahele suurele, kes Hiina enda jaoks täiesti ära isoleerinud on.
Samas väidavad pea kõik infektsionistid ja viroloogid, et tavaline gripp on KORDADES ohtlikum haigus kui see uus koronaviirus.
Ja selle üle peaks inimesed palju rohkem muretsema.
See, et kuskil suures Hiinas on 500 inimest sellesse haigusesse surnud, ei ole ju absoluutselt mingi näitaja! Ka 5000 ei oleks. Sest grippi sureb ikkagi palju rohkem.
Nüüd oli eile uudis, et Tai arstid juba leidsid sellele uuele viirusele ka ravi (HIV ravim ja gripiravim kokku) -- said ühe juba poolsurnud 70-aastase hiinlase elule turgutatud.
Täitsa huvitav, kaua see paanika kestab?
Või oleks õigem küsida, kui pikaks paanikaks raha jätkub?
Ühendriigid sulgevad alates 2.veebruarist piiri kõigile külastajatele ja transiitreisijatele, kes on viimase 14 päeva jooksul viibinud Hiina Rahvavabariigis (v.a. Hongkong ja Macao erihalduspiirkonnad).
Kõik vastavad seaduslikud USA residendid paigutatakse 14 päevaks karantiini.
Lühidalt on Hiina üha enam locked down. Näis, kaua sealne majandus sellele vastu peab ja... juba hakkab kannatama ka muu maailma majandus, sest väga suur osa kõikvõimalikest toodetest ja vidinatest tuleb Hiinast ning tarnetsüklid ei ole eeldanud suuri laovarusid.
Ehk siis siit tundub, et koidabki palju oodatud-kardetud-hirmutatud üleilmne majanduskriis. Kuna erinevalt varasematest kordadest on seekord põhjus täielikult tehniline, on suuresti lootust, et üsna kähku saadakse tootmine ja logistika siiski taas käima. Pakun, et üleilmne segadus on ca kuu, max 1,5 kuu pärast läbi.
Ma ei leia küll et selliste isehakanud reporterite juttu ka 100% tõe pähe võtta on mõtet.
Usutavasti on tõde kuskil vahepeal.
Jutt, et vot esimene juhtum leiti detsembri algul ja midagi ei tehtud on lausa absurd — üksikjuhtumi pärast oleks igal pool idiootsuse tipp jalad rakku joosta. Ei tehtaks seda kusagil maailmas. Probleem hakkabki probleemi mõõtu olema alles siis kui ühes kohas juba sajad tundmatusse haigusesse haigestuvad.
Aga kes tahavad paanitseda, lasku aga edasi — ei lähe sellest midagi paremaks.
Reisimisel kõrgendatud hügieen ei tee kunagi paha!
Igasugused jüõuliused sammud annavad alati palju kiiremat efekti kui teadlikkuse tõstmine, mis teadupärast on pikaajaline protsess. Võimalik, tõsi, et kui seda tänavale tatistamist hakata räigelt trahvima, nagu vist juba tehakse Hiina teatud piirkonnas kaitsemaksi mitte kandmise puhul, siis kasvab ka teadlikkus kiiremini.
Loota, et inimesed on kangesti head ja targad ise -- mina ütleks, et püha lihtsameelsus. :D
Kanadas mingid reisipiirangud ei toimiks, sest seal ei suudeta seda tagada. Sest seda ongi võimalik tagada ainult jõuga.
Mina mõtlen, et muu maailm on õnnega koos, et see viirus tekkis Hiinas (kellel on suutlikkus nii piirkond lukku panna, kui ka nädalaga ehitada valmis haigla, millist meil võib-olla 3 aastat tehtaks ning pealegi on Hiinas ka piisavalt ressurssi ning ajusid probleemi uurida ja sellega tegeleda), mitte näiteks Indias või, veel hullem, mõnes Aafrika riigis. Viimasel juhul oleks vist muu maailma ainsaks enesekaitsevahendisk olnud piirkonna väljast poolt sõjaliselt sulgemine.
Täna oleme olukorras, kus Hiina võime tuleb igati tunnustada kiire ning asjaliku lähenemise eest. Tublid!
Reisipiirangute efektiivsuse üle on täna veel vara aga mistahes väljaandel mistahes hinnnaguid anda, sest vare, ei ole neid sellises mahus ja efektiivsuse kunagi teostatud. Elame-näeme. Ja arvatavasti juba päris varsti -- lähinädalatel.
Vägisi tuleb aga meelde ka Dustin Hoffmanniga peaosas yehtud omaaegne film Outbreak / Viirus.
Loodetavasti muidugi see praegnu lugu nii hull pole.
Ka nn läänemaailma tohtrid on seni pea kõik öelnud, et tegemist on siiski SARS-ist /MERS-ist leebema haigusega, millest gripp on kümneid kordi ohtlikum.
Kuigi ilmselgelt on tavainimese jaoks ikkagi kordades ohtlikum näiteks gripp, siis hetkeseisuga on Hiinat hakatud usinalt lukku panema nii seest kui väljastpoolt.
Juba on teatanud kõikide Hiina lendude tühistamisest British Airwys, lende on oluliselt vähendanud KLM, Finnair.
Kõik firmad jätkavad plaanipäraselt lende Hongkongi. Samas piir mandri-Hiina ja HongKongi vahel on suletud (nagu kohalikud räägivad).
HK->Hiina suunal on jalgsi piiriületus võimalik (rongiühendus on täielikult katkestatud), tagasi aga ei pruugita enam lasta.
Hiina USA Suursaatkonna lehel toodud info puhul loetakse ohtlikuks igasugune kehatemperatuur üle 37,3 kraadi.
Kuigi Hiinas viiruse kinnitatud juhtude arv jõudsalt kasvab, on tegemist suuresti vast ka asjaoluga, et juba haigeid inimesi (kes olid haiged ka nädal tagasi), suudetakse järjest rohkem fikseerida. Ehk siis kasv on teatud määral ka statistiline.
Drakoonilistena mõnedele näida võivate meetmetega liikumisvabaduse piiramise osas on aga tulu loodetavasti siiski tõusmas -- suletud keskkonnas teeb viirus oma töö. ing ühel hetkel võivat ka raugeda.
Ikkagi olen selles suhtes arvamusel, et muu maailma õnneks leidis see puhang aset riigis, kus on võimalik tõkestada vajadusel täielikult ja kiiresti inimeste liikumine. Keegi siis eespol viitas, et ka meie seadused seda võimaldavad -- paraku karta on, et see võimalus on üsna teoreeriline. nagu kunagi Margaret Thatcher ütles: "muidugi teavad valitsused, KUIDAS on õige tomida, kuid enamasti ei toimita nii, sest ükski valitsus ei tea, kuidas seejäörel uuesti valituks osutuda." ;)
