Wizz Airi on sel suvel sunnitud oma 200 lennukist umbes 40 parkima maa peale, kuna nende Airbusidel kasutatavatel Pratt & Whitney lennukimootoritel esineb ebatavaline probleem, kus mootori teatavatele komponentidele koguneb rikkeid põhjustav metallipuru. Seetõttu tuleb üle kontrollida suur hulk lennukimootoreid ja see protsess on aeganõudev, ulatudes kuni 300 päevani.

Probleemid said alguse juba 2023. aastal ning on püsinud läbi eelmise ja selle aasta. 2025. aasta septembriks loodetakse maapealsete lennukite hulka vähendada 37ni, kuid lõplikku lahendust pole loota enne 2027. aastat.

Wizz Air on Euroopas kõige hullemini kannatanud lennufirmasid. Pratt & Whitneyga on saavutatud küll kokkulepe kompensatsiooni osas, kuid see jääb väiksemaks, kui oleks tulu lendavatest lennukitest. Lisaks on Wizz Airi finantse mõjutanud sõjalised konfliktid kahes neile olulises sihtkohas – Ukrainas ja Iisraelis.

Ukrainasse soovitakse tagasi pöörduda niipea, kui võimalik. Lennufirmal on välja töötatud ka strateegia lendude kiireks taasalustamiseks. 6 nädala jooksul päras lennuloa saamist on Wizz Air võimeline käivitama Ukrainasse 30 liini. Esialgu lennataks Ukrainasse Wizz Airi teistest baasidest, kuid aasta jooksul saavad olema lennukid ka Ukrainas, mis võimaldaks sealt opereerida lende kuni 60 liinil.

Plaane peetakse ka uute keskpikkade liinide avamiseks. Airbusi A321XLR lennukite tarned on graafikust mõnevõrra maas, kui uued lennukid saabuvad, avab Wizz Air Poolast, Ungarist ja Austriast liine Lähis-Itta ja Indiasse. Lennufirma juht on tunnistanud, et mugavusi nende pikematel liinidel oodata ei tasu.