Kes on kunagi Indias käinud, teab, et plastikjäätmeid näeb seal pea kõikjal. Plastiku kasutamist on toetanud majanduskasv ja rahvaarvult maailma number kaks riigis on nõudlus ühekordsete plastiktoodete järgi, nagu joogikõrred või plastiknõud, ainult kasvanud. Probleemiks on aga see, et riigis, kus kasutatakse aastas 14 miljonit tonni plastikut, puudub plastikjäätmete ümbertöötamise süsteem. 70% plastikust lihtsalt visatakse kuhugi ja märkimisväärne osa plastikjäätmetest jõuab lõpuks Gangese jõkke, mis on maailmas Yangtze järel number kaks plastikjäätmeid ookeani viiv jõgi.
Alates 2022. aasta 1. juulist on ühekordse plastiku kasutamine Indias aga keelatud. Keelu alla kuuluvad näiteks joogikõrred, ühekordsed plastiknõud, plastikust pakkekiled, õhupallide, kommide ja jäätiste plastikpulgad ja plastikust sigaretipakid. Veepudelid praegu keelu alla ei kuulu.
Juba on selge, et näiteks joogitootjad polnud aastaid ette teada olnud plastikukeeluks just eriti hästi valmistunud. Nii on jaekaubanduses nappus pisikestest mahla- ja teiste jookide pakkidest, mille küljes on joogikõrs. India suurimad joogitootjad nagu Dabur ja Parle Agro on hakanud neid imporditud paberkõrtega asendama, aga asendusprotsess võtab aega ja tulemuseks on väikeste mahlajookide nappus üle India.
Tarbijatele tähendab see ühtlasi ka jookide hinnatõusu. Hinnanguliselt lisab imporditud paberist joogikõrs igale pakile 0,25 kuni 1,25 ruupiat (0,3 kuni 1,5 eurosenti), mis 150 ml suuruse 10 ruupiat (0,12€) maksva mahla puhul on küllalt suur. Selgeks on saanud ka see, et kuigi Indias toodab ühekordseid plastiknõusid 88 000 firmat, puudub seal täielikult paberkõrte tootmine.
Samal ajal on idufirmade äri, mis plastikust joogikõrtele alternatiivi pakuvad, mühinal kasvanud. Näiteks Evlogia Eco Care, mis valmistab joogikõrsi kookospalmi lehtedest ja kelle kliendid olid seni kallima otsa kuurortid ja restoranid, ei jõua enam tellimusi rahuldada, kuigi palmilehtedest valmistatud joogikõrred on plastikkõrtest 5 korda kallimad.
Järgmiseks on India valitsusel plaan keelata aasta lõpus ka kõik ühekordsed kilekotid, kuigi paljud kaupmehed on veendunud, et riik ei ole selliseks keeluks veel valmis, sest plastiku alternatiivid on kallimad ja kaupmehed kardavad klientide pahameelt. Aga ilmselt räägiks nad 5 aasta pärast täpselt sama juttu. Omaette teema on muidugi see, kuidas Indias plastikukeelu reeglite jõustamisega asi on.