Instagramis kogub vaatamisi video, kus Jaapani ühe vanima templi juurde matkanud turistid leidsid postkaardivaate asemel ees tellingutega kaetud templi, mille peale oli joonistatud templi pilt.
Kahe tüdruku reisil kiskus kiiva pea kõik, mis kiiva kiskuda andis. Eesmärk oli matkata Kii poolsaare iidsete palverännakute teekonda mööda Seiganto-ji templisse. Kõigepealt ootasid nad 3 päeva, et vihm lõppeks. Seejärel plaaniti matkata 2 päeva templisse, sooviga näha kolmekorruselist pagoodi, mille taustal on Jaapani kõrgeim, 133 meetrine Nachi juga.
Seiganto-ji tempel, tagaplaanil Nachi juga (Wikimedia Commons)
Kuna vihm tuli jälle peale, loobuti teisest matkapäevast ja sõideti templi juurde bussiga. Kohale jõudes selgus, et Seiganto-ji templis olid esimest korda 400 aasta jooksul käimas renoveerimistööd ning see oli igast küljest kaetud tellingutega, mille peale oli joonistatud templi pilt.
Ka vaade Nachi joale polnud päris see, mida oodati. Kuna ilm oli sombune, oli juga udu sees. Kokkuvõttes loodetud postkaardifotot loomulikult ei saadudki.
Reisitulemuse kokkuvõte Instagramis
Kes reisinud, on ilmselt samuti sarnaseid juhtumeid kogenud, kus vähem või rohkem kuulsates vaatamisväärsustes käivad parasjagu renoveerimistööd. Näiteks Istanbulis asuvat Sinist mošeed restaureeriti 6 aastat, praegu on suletud Pergamoni muuseum Berliinis, Pompidou keskus Pariisis, kindlasti veel midagi. Aga on mõne vaatamisväärsuse asemel tulnud tellinguid vaata?
Endal olnud Jaapanis väga sarnane kogemus, emotsioon sellest oli küll palju positiivsem. Juhtus see Nikkos (nähtavasti Nikkozan Rin’nōji Temple, tagantjärgi enam kindel ei ole), kui kaardi järgi pidin õiges kohas olema, aga ühtki templit ei paistnud, vaid üks valge tööstushoone paistis kõrval olevat. Kui hoone ette jõudsime, siis nägime esiküljele suurelt prinditud templi pilti ehk saime aru, et oleme siiski õiges kohas. Kõige huvitavam oligi, et sai ka sees mööda tellinguid jalutada, et kõrvalt ja ülalt vaadata, kuidas renoveerimistööd käsitsi käisid. Igatahes väga huvitav kogemus. Nikko üldse huvitav koht, kuna tegemist ka tuntud kuumaveeallikate piirkonnaga. Ehk hotellis oli eraldi onsen, kus sai kuumas vees liguneda (meestel-naistel eraldi ruumid). Hotell jäi veel meelde, et oli traditsiooniline öömaja, kus jalavarjud jäeti receptioni juurde, toas vaid madal laud. Ööseks sai laud kõrvale tõstetud ning madratsid põrandale lahti keeratud. Ehe Jaapani värk.
