Alates maist on Schipholi lennujaam kurja kuulsust kogunud sellega, et probleemid reisijate ja lendude teenindamisega muudkui kuhjusid, aga lubadustest hoolimata õiget lahendust ei leitudki. Ikka ja jälle ületas AMS uudiskünnise. Terav puudus oli nii turvatöötajatest kui pagasikäsitlejatest ning mõnel päeval venisid järjekorrad Schipholi lennujaamas 5 tunni pikkuseks ja ulatusid suvel üle 1 km. Paljud reisijad jäid seetõttu oma lendudest maha.

Pikad järjekorrad jätkuvad

Kuigi suvi on läbi ja reisimist mõnevõrra vähem, pole Amsterdami Schipholi lennujaamas pikad järjekorrad kuhugi kadunud. Möödunud nädalavahetusel 1. oktoobril oli seal jälle korralik kaos.

Twitteris kirjutati, et kuna tuhandeid reisijaid teenindas vaid kaks turvatöötajat, ulatusid järjekorrad terminalist välja. Värsket pildimaterjali Twitterist:

Paar nädalat tagasi kajastas toimuvat ka Euronews:

Reisijate arvu piiratakse

Nüüd teatas Schipholi lennujaam, et päevast maksimaalset reisijate arvu piiratakse vähemalt 2023. aasta märtsini. Reisijate piirarv viidi sisse juunis. Siis süüdistas lennujaam "oodatust suuremat nõudlust". Järgmistel kuudel piiranguid pikendati.

Esialgu seati septembris reisijate päevaseks piirarvuks 67 500 ja oktoobris 69 500. Siis toodi maksimumnumbrid alla 54 500 reisijani päevas septembris ja 57 000 reisija peale oktoobris. See tähendab, et lennujaam suudab teenindada 18 – 19 protsenti vähem reisijaid, kui varem planeeritud.

Amsterdami lennujaama suurim lennufirma KLM on seetõttu sunnitud piletimüüki piirama, mis saabuval talvel tähendab 100 miljoni euro suurust kaotatud käivet.

Miks Amsterdamis kaos endiselt jätkub?

Kuigi loetud nädalad tagasi sunniti lahkuma lennujaama tegevjuht Dick Benschop, ei paista silmapiiril mingit toimivat lahendust. Reaalsus on see, et uute piirangute taga on tõsine puudus lennujaama turvatöötajatest. Nimelt maksti juulis ja augustis töötajatele lisatasu 5,25 eurot/tunnis. Nüüd, kui lisatasu maksmine lõpetati, on hakanud paljud turvatöötajad lahkuma, sest paljud lisatasu pärast tulidki. Kokkuvõttes saadi suvel asi kuidagi kontrolli alla, aga nagu selgelt näha, polnud lahendus jätkusuutlik.

Niisiis tuleb Amsterdami lendude puhul arvestada, et Euroopa ühes tähtsaimas lennujaamas võib pikki ooteaegu edaspidigi ette tulla, kuigi kindlasti mitte kõikidel päevadel. Transiitreisijaid võib rohkem puudutada see, et kui lennujaamas on pikad järjekorrad, mõjutab see toimuvate lendude täpsust.

Täiesti teine olukord Arlandas

Kontrastiks Amsterdamile peaks Stockholmi Arlanda lennujaamas, mis suvel sai samuti kriitikat pikkade järjekordade pärast, sügisel kõik sujuma. Kuna turvatöötajaid on rohkem, peaks 90% reisijatest turvakontrolli läbima vähem, kui 10 minutiga. Lennujaam loobus ka soovitusest, et reisijad peaksid lennujaamas olema 3 tundi enne lendu.