Kõigepealt veidi mälu värskendamiseks. 2021. aasta aprillis avaldatud uudises Prantsusmaal keelatakse lühikesed siselennud oli juttu sellest, et Prantsusmaa parlament toetas seadusemuudatust, mille kohaselt keelatakse Prantsusmaal kõik siselennud, millele leidub alla 2,5 tunni kestev rongisõidu alternatiiv. Initsiatiiv oli osa Prantsusmaa kliimaeesmärgist vähendada CO2 heitmeid aastaks 2030 40% võrra. Ühtlasi oli see valitsuse poolt üks Air France’ile Covid-19 ajal päästepaketi saamiseks esitatud tingimustest.

Kuigi mainitud otsus mõjutas kokku vaid 8 Prantsusmaa siseliini, sai see teravat kriitikat mõne lennufirma ja mõne lennujaama (Pariis Orly) poolt ning Prantsusmaa võimude otsuse peale esitati kaebus Euroopa Komisjonile. Poolteist aastat hiljem, 2022. aasta detsembri alguses saabuski Komisjoni seisukoht, mis tunnistas Prantsusmaa otsuse seaduslikuks.

Tõsi, Euroopa Komisjon täpsustab mõningaid tingimusi, mille puhul 2,5 tunni reeglit saab rakendada. Nimelt on otsuses märgitud, et lühikeste lendude keeldu võib rakendada ainult nende liinide puhul, kus on olemas tõeline alternatiiv rongiühenduse näol:

• mis tähendab päevas piisavalt väljumisi mõlemas suunas ja
• rongid suudavad transportida sama arvu reisijaid, kui on lendajaid.

Hetkel on Prantsusmaal selliseid siseliine ainult kolm: Pariis-Orly ning Bordeaux', Nantese ja Lyoni vahel. Kui rongiühendus paraneb, võib keelu alla sattuda veel kolm liini: Pariis CDG ning Lyoni ja Rennes’i ning Lyoni ja Marseille’ vahel. Praegu on mainitud liinidel rongiühendus küll olemas, kuid reisijad ei saa rongi kasutada hommikul piisavalt vara ja õhtul piisavalt hilja.

Euroopa Komisjoni otsuse laiem mõju

Kuigi Euroopa Komisjoni seisukoht puudutab Prantsusmaa siseliine, on sellel oluline mõju ka ühenduse teistes riikides. Näiteks Hollandis on üritatud keelata lühikesi lende Amsterdami Schipholi ning Brüsseli vahel, mis on üksteisest 158 km kaugusel. Seni on keeldu tõlgendatud kui ühendusesisese vaba liikumise piiramist ning seda pole rakendatud. Nüüd on asjaolud muutunud ja keeldu plaanitakse rakendada. Ka Amsterdamist Düsseldorfi sõidab rong 2 tundi ja 21 minutit.

Euroopa Komisjoni otsustust on toetanud ka Rootsi, Taani, Norra ja Island. Neist kaks viimast tõstavad alates 1. jaanuarist 2023 ülelennutasusid, mis IATA arvutuste kohaselt tõstab lennupiletite hinda kuni 10%.

Kindlasti vaadatakse lühikeste lendude keelustamine uue pilguga üle ka teistes Euroopa Liidu riikides.

On see kõik lihtsalt üks järjekordne rohepesu?

Erinevates Euroopa Liidu riikides arutuse all olnud lühikeste lendude keelustamist või täiendavat maksustamist armastavad poliitikud põhjendada vajadusega viia rohkem reisijaid kasutama rongi kui keskkonnasõbralikumat alternatiivi. Lisaks on seda avalikkusele suhteliselt lihtne põhjendada. Ainuke probleem – lühikeste lendude keelustamine ei aita just oluliselt kaasa keskkonnaeesmärkide saavutamisele.

Äsjaavaldatud Euroopa riikide lennuliiklust analüüsinud uurimus Banning super short-haul flights: Environmental evidence or political turbulence? toob välja, et kliima soojenemist puudutavate otsuste tegemisel tuleks arvesse võtta lendude koguemissioone ehk kogu ärapõletatud kütust. Ja mida leiti:

• Euroopas moodustavad lühikesed, kuni 500 km pikkused lennud 27,9% väljumistest, kuid nende arvele langeb vaid 5,9% ärapõletatud lennukikütusest.
• Seevastu lennud pikkusega üle 4000 km moodustavad 6,2% väljumistest, kuid ära põletatakse 47,0% kütust (kuigi see varieerub riigiti märgatavalt).

Kokkuvõttes järeldab 31 Euroopa riigi lennuliikluse andmete põhjal valminud uurimus, et lühikeste lendudega võitlemine võib olla küll poliitiliselt populaarne, kuid CO2 emissioonide vähendamiseks on hoopis olulisem tegeleda kauglendudega.

Kriitikat tuleb ka mujalt

Euroopa poliitikute suhtes on kriitilisi seisukohti rohkemgi. Näiteks Rayanairi boss Michael O’Leary, kellel muidugi on alati midagi teravat öelda, on Prantsusmaa lühikeste lendude keelamist teravalt arvustanud.

Nüüd on temaga ühinenud tsiviillennunduse katusorganisatsiooni IATA juht Willie Walsh, kelle sõnul on kuni 500 km lendude keelustamine täielik nonsenss, mis toob poliitikutele punkte, kuid ei aita suurt kaasa kasvuhoonegaaside vähenemisele. Ta ütleb retooriliselt, et pole vaja rääkida alternatiivsetest transpordivõimalustest, mida paljudes riikides ei eksisteeri või sellest, kas rongid ikka on null-emissiooniga, kui ainuüksi Euroopa lennujuhtimise reformimine võimaldaks CO2 emissioone vähendada 10%.

Täna on igas Euroopa riigis oma lennujuhtimise keskus, mis arvestab eelkõige siseriiklike prioriteetidega, mitte lennuliinide efektiivsusega. Ühtse Euroopa taeva sisseviimine lühendaks lennuaegu üle Euroopa ja vähendaks märgatavalt emissioone.

Kokkuvõtteks

Euroopa poliitikud on kliimaeesmärkide saavutamiseks seni tegutsenud üsna kõhutunde pealt ja noppinud madalal rippuvaid, aga populaarseid õunu. Nüüd saabub aina enam andmeid, et tihti haugutakse üsna vale puu all.

Kliimaeesmärkide saavutamise teema ei kao kuhugi, pigem see aina kasvab, kuid natuke nadi tunne jääb, kui poliitiliselt ilusad, kuid andmetega vähetoetatud otsused maksavad mingil kujul kinni lennureisijad.