Esimest korda üllatab Kosovo, kui saabuda sinna Põhja-Makedooniast. Tavalise tee asemel jätkub sõit igati moodsal kiirteel, kus silm puhkab mööduvatel mäeahelikel, sinise veega jõgedel ja punase katusega majadel. Veidi ootamatu sissejuhatus riigi jaoks, mida paljud Euroopa kaardilt ülessegi ei leia.

Kosovo riigi nimi tuleneb sõnast "kos", mis tähendab musträstast, Kosovo Polje ehk musträstaste väli on karstiala Kosovo idaosas. Riigi praegust territooriumi hakati selle nimega kutsuma siiski alles 19. sajandi lõpus. Mõne arvamuse kohaselt peaks Kosovo nimi kunagise sellel alal asunud kuningriigi ja Rooma provintsi järgi olema hoopis Dardania.

Igal juhul on Kosovo kõige värskem riik Euroopa kaardil, mis saavutas iseseisvuse aastal 2008. Nooruslik on Kosovo ka elanike poolest. Sealsete elanike mediaanvanus on 29 aastat ja inimestes pulbitseb teotahe ja energia. Optimistlikult tulevikku vaatavad noored, sügavate juurtega ajalooline taust, kohalik köögikultuur, loodus, arhitektuur ja traditsioonid moodustavad kokku unikaalse kombinatsiooni, miks Kosovo on Balkanil veidi eriline riik.

Kaks Kosovos elavat etnilist gruppi - albaanlased ja serblased – kasutavad ühise suhtluskeelena inglise keelt. Seetõttu on Kosovos üsna lihtne reisida, sest inglise keeles saab enamikel juhtudel hakkama nii tänaval kui muuseumis. Paljud noored räägivad lisaks inglise keelele veel mõnda muud võõrkeelt.

Kosovos ollakse väga uhked et popmuusika staarid Dua Lipa ja Rita Ora on mõlemad Kosovo juurtega.

Statistiliselt on 93% Kosovo elanikest usutunnistuse järgi moslemid, mis teeb Kosovost kõige suurema moslemite osakaaluga riigi Euroopas. Igapäevaelus seda siiski suurt tähele ei pane. Naised kannavad hidžaabe harva, enamikes söögikohtades on õlu ja vein menüüs olemas.

Priština kesklinn

Kosovo pealinn Priština oma umbes 200 000 elanikuga tundub esmapilgul veidi kaootiline koht, kuid seal veidi ringi vaadates avaneb üllatavalt mõnus atmosfäär. Nagu Tiranas, leiab ka Priština kesklinnas rohkesti kohvikuid, mis on rahvarohked sõltumata päevast ja kellaajast. Kohvikultuur on elu oluline osa üle terve Balkani. Möödakulgeva elu vaatlemine mõnest kohvikust ongi Prištinas vast kõige huvitavam, sest linna peamiseks vaatamisväärsuseks peetakse Rahvusraamatukogu, mille üsnagi omapärast hoonet käivad vaatamas vist kõik turistid.

Rahvusraamatukogu

Prištinast leiab ka ausamba Bill Clintonile ja Bill Clintoni avenüü. Need on tänutäheks endise USA presidendi poliitikale, mille tulemusena pidid serblaste väeüksused Kosovost lahkuma.

Selge sõnum, keda Kosovos toetatakse

Kuna Kosovo on suhteliselt väike riik, pindalalt veerand Eestit, siis jõuab kõikjale üsna väikese ajakuluga. Kosovo huvitavamad linnad nagu Prizren, Gjakova ja Peja on kõik pealinnast vähem kui 100 km kaugusel.

Prizren

Prizreni hästi säilinud vanalinnas saab näha osmanite ehitustraditsioone, tekitades tunde, nagu vaataks minevikust pärit postkaarti. Linna keskuseks on Shadervani väljak, mille kohvikud on parim koht möödakulgeva elu vaatlemiseks. Mäkke tõustes jõuab Prizreni kindlusesse, kust näeb tervet linna ja kuhu kogunetakse päikeseloojangut vaatama. Üle 15. sajandist pärineva kivisilla teisele poole jõge minnes leiab eest Türgi hammami. Saunast on hetkel avatud vaid meeste osa, kuid peagi peaksid seda saama külastada ka naised.

Gjakova

Paljud kohalikud ütlevad, et Kosovo kõige lahedam linn on hoopis Gjakova ja selle rohkem kui kilomeetri pikkune Grand Bazaar. Kahjuks on paljud sealsed käsitöökojad tänaseks oma uksed kas ajutiselt või lõplikult sulgenud. Sellest hoolimata saab mööda turgu jalutades kätte tunde, kuidas meistrid seal sajandeid töötasid.

Kosovo lääneosas asuv riigi suuruselt kolmas linn Peja (või Pejë või serbiapäraselt Péc) on kujunemas riigi turismikeskuseks ja väravaks Rugova mäestikku ja orgu ning. Seal asub riigi suurim kaitseala Bjeshkët e Nemuna rahvuspark.

Drelaj järv (Wikimedia Commons)

Üks veidi teistmoodi koht on Prištinast 22 km eemal Mramori külas asuv 16 hektari suurune karude varjupaik, kus looduslähedastes tingimustes elab praegu 18 karu. Kuni 1990ndate aastate lõpuni oli Kosovos küllalt tavaline hoida karusid puuris ja panna neid inimesi lõbustama. Inimeste käest päästetud karud elavad nüüd veidi paremat elu.

Sarnaselt Albaaniale on Kosovo Euroopa üks odavamaid sihtkohti. AirBalticu lendude ühe suuna pileti hind Prištinasse algab 79 eurost.

Loe ka ülevaadet AirBalticu sihtkohtadest Balkanimaades.