Pärast pandeemiat on puhkus kruiisilaevadel jälle moes. Võimalus suhteliselt lühikese ajaga külastada paljusid tuntuid kohti tõmbab reisijaid aastast aastasse. Veidi teine küsimus on see, kui palju kruiisituristid laevade peatuskohtadele tulu toovad, sest paljud turistid peale mõne suveniiri suurt midagi ei osta. Ja veel omaette teema on see, mis mõju on sadamas peatuvatel kruiisilaevadel keskkondadele.
Euroopa mittetulundusühing Transport & Environment uurimuse põhjal oli Euroopas veidi rohkem kui 200 liikleva kruiisilaeva süsinikuheide aastal 2022 võrreldav 1 miljardi auto omaga. Seejuures on kruiisilaevade sadamas veedetud aeg ja sadamas kasutatud kütus võrreldes aastaga 219 kasvanud 23-24%.
Kui 2019. aastal oli Euroopa kõige saastatuim kruiisisadam Veneetsia, siis pärast kruiisilaevade keelustamist Veneetsias tõusis esikohale Barcelona, kus 106 kruiisilaeva tekitasid 2,82 korda rohkem õhusaastet, kui kõik Barcelonas registreeritud autod. Järgnesid Rooma kruiisisadam Civitavecchia ja Ateena kruiisisadam Pireus.
Euroopa 30 kruiisilaevade poolt enimsaastatud sadamat aastal 2022 olid järgmised:
Nagu näha, on tabeli tipus enamasti Vahemere sadamad, aga kruiisilaevadel on mõju ka Läänemere sadamatele. 25. kohalt leiame me Tallinna sadama, kus 45 kruiisilaeva tekitasid seistes üle 3 korra rohkem süsinikuheidet kui kõik Tallinna autod kokku.
Iseenesest on päris huvitav, et ajal, kus Euroopa Liidus seatakse suuri kliimaeesmärke ja tegeletakse justkui kõigega, on kruiisilaevade mõju vaateväljast kuidagi täiesti puudu - kuigi nende kasvuhoonegaaside emissioon on kõikide Euroopa autode omast kordi suurem. Seetõttu pannakse ette kehtestada täiendavaid nõudmisi ka kruiisilaevadele, s.h. kohustus ühenduda sadamas kohalikku elektrivõrku või kasutada elektri tootmiseks tehnoloogiat, mis ei saasta ning kehtestada kruiisilaevadele täiendavad keskkonnanõuded.
CO2 emissioonidel puudub kohene mõju tervisele ja keskkonnale, SOx emissioonid on koheselt tervisele kahjulikud - need raskendavad hingamist (võivad ka köha ning limaeritust tekitada) ning võivad silmi ärritada. Pikaajaline SOx liigkõrge tase põhjustab hingamisteede tervise halvenemist. Selle mõjud olid väga selgelt näha covidi ajal - kõige kõrgemate SOx saadetega aladel oli ka oluliselt kõrgem nakatumine ning suremus (nt Põhja-Itaalia tööstuspiirkond, kus õhk ei vahetu mägede tõttu piisavalt kiirelt). CO2 kahjulik mõju on pigem pikaajaline ning kaudne läbi klimaatiliste tagasisideprotsesside.