Puhkuseootus on tuttav meile kõigile. Loetakse ju puhkust aasta kõige mõnusamaks ajaks, kus saab aja maha võtta ja reisida, kodus mõnuleda või teha mida iganes. Aga kui pikk peaks olema puhkus, et ennast tõesti välja puhata? Teadurid Tampere ja Groningeni Ülikoolist otsisid sellele küsimusele vastust ja avaldasid tulemused ajakirjas Journal of Happiness Studies. Uuringus küsitleti inimesi enne puhkust, puhkuse ajal ja pärast puhkust. Põhitähelepanu pöörati tervise ja heaolutundega soetud indikaatoritele nagu tervis, väsimuse tase, meeleolu, rahulolu, pingelolek, energiatase ja une kvaliteediga seotud muutused. Küsitletute puhkuse keskmine pikkus oli 23 päeva.

Kokkuvõte uuringu põhilistest tulemustest:

• Kuigi igasuguse pikkusega puhkus lõõgastab, hakkab väljapuhkamise efekt kõige tugevamalt avalduma puhkusel, mis kestab vähemalt 14 päeva. Seega võiks puhkus kesta vähemalt 2 nädalat, soovitavalt aga 3 nädalat, et stressihormoonide tase kehas korralikult alaneks.

• Tervisele ja heaolule viitavad indikaatorid kasvasid puhkuse ajal kiiresti ja saavutasid tipptaseme puhkuse 8 päeval. Seetõttu võiks mõnusa lõõgastumistunde saavutamiseks puhkus kesta vähemalt 8 päeva. Ühtlasi näitab see, et oma tavapärasest töörütmist väljatulek nõuab omajagu aega.

• Mida puhkuse ajal tehakse, on oluline, kuid sama oluline on vabadus valida, mida teha. Edukas puhkus võib samahästi seisneda ka mittemillegi tegemises. Oluline on siin autonoomia ise otsustada, kuidas oma aega veeta ja see, et valitud tegevus pakuks iseendale naudingut.

• Une pikkusel ja kvaliteedil on tervise ja heaolu suhtes positiivne efekt, kuigi põhjuslik side jääb siin seni ebaselgeks. Kas võimalus pikemalt magada parandab heaolutunnet või parandab hoopis kasvanud heaolutunne une kestvust ja kvaliteeti? Igal juhul, magada tasub.

• Lõõgastumise juures mängib olulist rolli võimalus ennast täielikult välja lülitada. Seega võivad sagedased lühema pikkusega puhkused heaolutundele ja stressitaseme alandamisele olla sama olulised kui üks pikem puhkuseperiood. See nõuab aga täiendavaid uuringuid. Üks oluline faktor on siin siiski see, et kuna töö- ja eraelu piirid on aina rohkem hägustunud, ei suudeta ennast lühikese puhkuse ajal tööst piisavalt välja lülitada.

• Kahjuks kestab puhkuse lõõgastav efekt lühidalt ja kaob esimese tööle naastud nädala jooksul. Siin võib tekkida küsimus, et milleks siis üldse puhkusele oma aega ja raha kulutada, kui selle efekt jääb nõnda lühiajaliseks? Uurijad viitavad, et puhkuseuuringud ei arvesta paljusid olulisi puhkusega seotud asjaolusid nagu parem tervis, paranenud töövõime, võimalus leida oma elule uus perspektiiv, paranenud loovus või parem vastupidavus tuleviku stressile. Samuti on puhkusemälestustel võime heaolutunnet tõsta, olgugi, et lühiajaliselt.

Kokkuvõttes on inimesed siiski mõnevõrra erinevad ja igaüks peab endale kõige sobivama puhkuserütmi aja jooksul ise leidma.