Viimased kommentaarid

Eelmine nv ületades oli "kontroll" täitsa olemas. Leedu poolt Poola sisenedes on liiklus suunatud ühele rajale ning sõidukite vaba läbimine on piiratud. Piirivalvurid viipasid valdava enamuse sõidukeid otse läbi, mõningad rekkad olid suunatud kõrvale tollikontrolli. Ca 10 km piirist ootasid aga põõsas uued mehikesed, kes meie reisibussi kinni pidasid, bussi- ja reisidokumente kontrollisid ning kõikide isikud tuvastasid.

Poola poolt Leedu poole oli vaba läbimine, teises suunas oli sarnane kontroll minemisele. Piiriala Leedu poolsel otsal oli leedukate buss, kus kaks mehikest usinasti oma telefoni uurisid, kuid sellega asi piirdus. 

Kokkuvõtteks - poolakas hoiab oma piiri tihedama kontrolli all. Kui küsimuse eesmärk oli ajakulu, siis võid igaks juhuks ca 15 lisaminutiga arvestada.

Metroo on sigaodav ja praktiline viis liikumiseks. Palaval ajal konditsioneeritud ja peatustes tasuta wifi. Vähemalt kesklinna jaamades.

Marsrutkad on samuti popid ja kui sulle võib tunduda, et meie mõistes sinna enam kuidagi ei mahu, küsis üks juht minu käest solvunult stiilis "mis minu autol viga on, et sa järgmise kohta pärid". Kiirelt tõmmati kuskilt lauajupp ja bussike, mis meil vaevu 16 kannaks, sai omale tubli kolmekümnenda reisija. 

Kui on pisut rohkem aega ja seiklusjanu, soovitan marsrutkaga Sevani avastama minna. Sõidad Sevani linnakesse, sealt juba kas jala või "taksoga" kloostri juurde või lihtsalt järve äärde.

Ka Ararati muu piiritusejoogi tehased on huvitavad ja omapärased. Kuulsin palju head, kahjuks ise ei saanud. Ei oskagi öelda, kas ainult sel päeval oli kinni või ei saanudki sinna üksik turist.

Sealkandis jäi mulle mulje, et politseinikuks võib hakata igaüks, kel soovi. Saad vormi, palka ei saa ja see tuleb endal välja teenida. Ei olnud üldse ebatavaline, kui kilomeetriste vahedega oli 7-8 ratturit jäjest, igaüks sinu kiirust mõõtmas. Kui kui vähegi eksisid, sirutati käsi ka keeleoskamatu poole välja fraasiga "Dollar, no ticket, no problem!". Kiirteed on igavad ja monotoonsed, kõigest 80 km/h, kõrvalteed aga tahavad suuremat kliirensit ja soovitavalt nelikvedu. Waze on ülipopulaarne ja aitab palju, kuid võib ka pange panna.

Detaile on lahatud nii- ja naapidi. Võtaks teema kokku sellega, et kogu see kära siin oli HOIATUS. Mitte keeld, käsk või sootuks teema kustutamine.

Kõiki võimalikke abiandjaid hoiatati, millega see asi võib lõppeda. Tore, et toodi ka riske ümber lükkavaid argumente, kuid see ei vähenda hoiatuse kaalu. 100% ei julge ilmselt keegi väita, et sellise tegevusega mingeid riske ei kaasne ning probleeme ei teki.
Mina leian endiselt, et igasuguse eseme, olgu selleks vannipart, kaisukaru, dokument vms, transportimiseks kolmanda isiku poolt, on hoiatus asjakohane ning see peaks olema trip.ee esimene reaktsioon ilma liigselt detailidesse süvenemata. Isiklikult oleksin veelgi radikaalsem ja kustutaksin sellised teemad ilma pikema jututa. Tänapäeva kapitalistlikus ühiskonnas on nõudlusele alati vastav pakkumine. Ja kui esmapilgul näib, et lahendust ei ole, siis see on enamasti ikkagi olemas, tuleb vaid otsida ja olla valmis selle eest maksma. Teenusepakkuja maandab ka riskid, mida füüsiline isik kuidagi teha ei saa.

Jah, ESTA olemasolu on vajalik riiki sisenemiseks ja sellega saad riiki siseneda-väljuda ja ka riigisiseselt lennata.

Manhattan on samuti jalutamiseks pisut liiga suur. Metroo on vägagi praktiline ja ringi tasub liikuda metrooga. Kaart taskusse ja leiab õiged marsruudid küll.
Kuna öömaja Manhattanil on ka üsna krõbe, võimaldab metrookaardi olemasolu ööbida kas Brooklynis, Queensis või Bronxis. Mulle isiklikult Brooklyn väga meeldis. Selline pisut ehedam "ämerika", kohalikud inimesed, kohvikud, poed jne. Metrooga Manhattanil soovitud punkti jõuab 20-30 minutiga.
Bronx näis neist kõige karvasem ja ebaturvalisem, Queens tekitas teatava nostalgia oma pea kohal kulgevate metrooliinidega. Filmidest üsna tuttav olustik.
Samuti on neist piirkondadest võimalik soodsamalt kaupa saada. Mitte ainult hiina jama, aga ka lihtsalt praktilsii tarbeesemeid. Lapsed kaotasid mütse ja kindaid, mille hinnad Manhattanil olid isegi asfaldile linale laotatuna ulmelised, rääkimata akupankadest jms. Brooklynis sai säärast kaupa vägagi soodsalt.
Manhattanil ei suutnud leida ka säärast ehedat dinerit, mis ei oleks ülepingutatud turistikas. Brooklynis olid säärased täitsa olemas, kuigi hinnad olid üsna krõbedad - hommikusöök ca 15 euri nägu.

Mina pooldan sesukohta, mille alusel pigem kardetakse kui kahetsetakse. Kui on olemas igati mõistlik ja asjakohane alternatiiv DHL näol, siis leian, et see teema oleks pidanud juba ammu pildilt kadunud olema. Näiteid on veel kümneid - vannimänguasjad, nukud, lihtsalt pakid jne.
Isegi kui 10-st juhust 9 on täiesti reaalsed juhtumid, ei ole mõtet harjutada rahvast teadmisega, et kellegi teise eseme üle piiri toomine oleks OK.

Mõni aasta tagasi sai prooviks Armeenia piiril antud ID kaart. See anti kerge muigega viisakalt tagasi. Kuidas saab Gruusiasse ID kaardiga? Otse lennates ei saa ja kõik naaberriigid nõuavad passi olemasolu. 

Ei saa.

Sõidukitel on ju GPS seadmed peal - kas rendifirma sanktsiooni ei rakenda, kui "kogemata" Hispaaniase satud?

Soe vesi rõõmustab sind umbes mai algusest kuni septembri lõpuni. Piirkonniti veidi erinedes. Noore inimesena oled sa ilmselt mänginud arvutimänge ja valinud näiteks sobivat karakterit/sõidukit vms. Valikus on isendid võrdsed, kuid erinevate omaduste skaalad on jaotunud veidi erinevalt (kiirus, kiirendus, vastupidavus jne).
Vahemerega on sama lugu. Kui konkreetset sihtkohta silme ees ei ole, soovitaksin ma järjestada enda jaoks ehk neli kategooriat:
1) kulukus, 2) loodus ja kultuur ehk vaatamisväärsused 3) rannad ja last but not least 4) piduuuuuuu!
Anna andeks, kui ma nüüd liiga stereotüüpselt lähenesin, aga usun, et kui need asjad järjestad ja ehk ka pisut kommenteerid, siis soovitatakse sulle paar ägedat kohta. Ja neist tulenevalt ka juba sooja vee täpsem määratlus, lennupiletite soovitused ja ka soovitused rendisõidukite suhtes. On üks asi kulgeda Malta liikluskeerises kõrvuti täiesti toimiva ühistranspordiga vs näiteks nautida loodust Sardiinias.

Ja ma kuulaks samuti huviga põhjendusi. Kas liiast oli see 50 lisaeurot, mis oleks vaktsineerimisele kulunud või on asi põhimõttes?

No kujuta nüüd ette end olukorras, kus soovid külastada turismiatraktsiooni Tais, Vietnamis või Kambodžas. Sissepääsu juures on kiri, mis teatab, et vaid iga kaheksakümne kuues siseneja hukkub. Ja sisenejaid on tuhandeid. Iga minut kantakse paar laipa välja. Kas astud sisse, sest kaks rõõmsat nägu teatas, et nemad jõudsid õnnelikult välja?

Mina panin ükskord silmad kinni ja jooksin tipptunnil üle Tallinn-Tartu maantee, midagi ei juhtunud.  See on loomulikult igaühe enda valik, aga mina vene-ruletti ei mängiks.

Mõistlik on ikkagi külastada reisimeditsiini kabinetti ja kuulata arsti arvamust. Siin soovitatud võib ju küll olla asjalik, kuid ei taga sinu turvalisust.

Tasuta? Viimati maksis see ca 60 doltsi pere kohta.
Aga klubiliikmena saaks 20 € ära käia küll.

Saabuvate lendude fuajees olid ATM-id, kust sai üsna mõistliku kursiga ja teenustasu polnud suur.

Üks oluline vahe on ka minemine vs tulemine. Kui saad värskena minna, kannatab kangelasena ka 24 h jutti ja 2,5 tuhat kellale kerida. Kui oled päevi reisil olles end kurnanud, on taluvuspiir oluliselt väiksem. Seega, naastes ei ole laev üldse paha mõte, selle asemel, et rampväsinuna koju jõuda.

Geograafia seab piiranguid. Laevapiletid ja viisad ajavad eelarve kiirelt lõhki. Seega, Läti-Leedu-Poola... Sõltub, kui pikki sõidupäevi teha ja kas pigem kulgeda seiklusrikkalt edasi -tagasi või põrutada sihtpunkti, olla seal ja tagasi tulla. 4 päevaga on kaugeimad kohad vast Tatrad, aga ka Gdansk ja selle ümbrus või siis Krakow. Kui nii palju mitte sõita tahta, siis jääb klassikaline Palanga või ka pikem ja põhjalikum Leedu ringreis: Nidast-Ignalinani.
Mis puutub eelarvesse, siis see sõltub teie valikutest. Siin kirjeldatakse, kuidas edukalt terve perega autos magatakse, aga võimalus on ka hotellis ööbida. Kui just turismipiirkonnas mitte olla, siis on öö perele vast alates 30 €. Süüa saab ise teha aga ka väljas söömas käia. Hinnatase on Poolas-Leedus üsna sarnane, tõustes kuurortide läheduses (Gdansk, Sopot, Jurmala, Palanga), nagu ka meil Pärnus või Haapsalus.

See teeme meenutas mulle ka kohe ühte anekdooti.


"Vene uusrikka poeg läheb baari. Kohtub seal neiuga ja neiu hakkab küsima: 
"Sul mersu on?" 
"Ei ole." 
Neiu küsib edasi: "Sul Peterburgis maja on?" 
Poiss vastab jälle: "Ei ole." 
Neiu juba päris vihane: "Sul kahekorruseline suvila on?" 
Poiss vastab jälle: "Ei ole." 
Läheb koju ja isa küsib: "Kuidas läks?" 
Poeg hakkab rääkima: "Üks neiu küsis, kas mul mersu on, ja mina vastasin, et ei ole. Siis küsis ta, kas mul Peterburgis maja on, ja mina vastasin, et ei ole. Järgmisena küsis ta, kas mul kahekorruseline suvila on, ja mina jälle, et ei ole. Oi kui häbi on, isa!" 
Isa siis vastu: "No su Ferrari võime ju Mersu vastu vahetada, maja võime Havailt Peterburgi ära vahetada, aga mingi tüdruku pärast suvilal kolmandat korrust maha võtta - no see ei lähe kuhugi!""

Ehk muljetamiseks hea küll, aga müüa nüüd oma Sharan või Alhambra maha, sest keegi kiitis Galaxyt (mis on trippimiseks kindlasti hea auto)...

Rääkides 8000 km trippidest, siis suure osa sellest moodustab Poola ja Baltikum, mille läbimine ei ole kellelegi eesmärk omaette. Ka mina pooldan pigem rendiautot ja pikemate vahemaade läbimist lennuki, bussi või rongiga. Spetsiaalse trippimiseks loodud sõiduki olemasolu on investeering omaette ning selle kulu ületab ilmselt tunduvalt mistahes sõiduki rentimise kulu. Kui seda just vabadel hetkedel teenima ei panda. Kui on võimalik mõnda tarbesõidukit kasutada ja kohandada, siis see loob ehk veel efekti, kuid stahli mõttekäik on igati õige - mida teeb teie auto turuväärtus 8000 km lisandumisel, mis maksab osa rehvijooksust, õlivahetuse välbast ja muudest kulumistest.
Autos magajatele on mul küll küsimused - kuidas te seda lõunapoolsetes riikides teete? Kreekas viimati backpackiga liikudes üritasime mõne öö rendikas magada. Auto läheb niiskeks ja lämbeks, aknaid avades ründavad sääsed. Hommikul kell 6 ründab päike, mis auto tunniga 40+ kraadini kütab.
Kui tahta veel ka teatud hügieenitingimusi, siis tuleks arvestada kämpinguga ja seal hinnad juba kopsakad.

Viimati reisil olles olin teinud soodsa bronni autorendile, aga kohapeal soovisime veel paariks päevaks autorendi võtta. Kuna tegu oli eri rentijatega, ei saanud bronni üle kanda ja see jäi kinni. Nii juhtuski, et oma varem bronnitud rendikat võttes ei olnud enam kaardil vaba limiiti piisavalt. Ei olnud probleemiks ulatada deebetkaart ja sealt summa bronnida. Antud kaardil olid küll ka nn kõrged numbrid, mida nad saada soovivad.

Tagatisraha saad vähendada omavastutust vähendades ja seda sab teha lisakindlustusi ostes. Parimal juhul saad omavastutuse nulli ja tagatisraha samuti. Kindlasti võta see kindlustus sellest letist, kust auto saad. Muud kindlustused neid väga ei huvita.

Krediitkaart võib sellegipoolest vajalik olla, kuna nad annavad sõiduki sulle täispaagiga ja ka hilisemad trahvid vajavad klaarimist. Nende garanteerimiseks soovivad nad krediitkaarti.
Võimalik, et Horvaatiast leiab ka rentijaid, kes ilma tagatiseta annavad. Kasuta siinset otsingut.

Minul on 2 aastat möödas, rentisin krediitkaardiga ja ühtegi nõuet ei tulnud. Kohalikud väitsid, et kaamerad ei tööta.

Kui mul on käsipagasis 4-5 ühikut elektroonikat ja ma pean selle ära andma ning need eemaldama, kuhu ma need panema peaks?
Minu seljakotil on kümneid paelu, reguleerimaks selle kinnitamist erinevatel viisidel. Alati, kui olen tahtnud seda äraantavasse pagasisse registreerida, on mu tähelepanu juhitud sellele, et need takerduvad lintidel ja vajavad eelnevat kinnitamist. Abiks kas kiletamine või kotikate.
Ryanairi teenindavad teenindajad ei taha sellest millegipärast aru saada.
See käsipagas justkui on lubatud ja samal ajal ka keelatud.

Papist karbid asetatakse mõõtmisel pagasile peale, aga neid ei ole viimased paar aastat enam näinud.
Mõõdud on ju eelkõige sellepärast, et su pagas mahuks ära riiulisse, võtmata seal rohkem kui ühe ettenähtud koha.
Kui su pagas on kõrgem, siis ei sulgu pagasiriiuli luuk. Olen küll näinud lennusaatjaid, kes ahastusega seda 30 kg kaaluvat ülemõõdus kotti kuhugi mujale lohistama peavad.
Kui su pagas on laiem, ei mahu selle kõrvale enam täisarv teisi standardseid kohvreid. Mingi varu on arvestatud, aga jällegi on majandamist.
Kui su kohver on paksem kui 20 cm ja samas täiskõrguses, siis ei pruugi see riiulisse mahtuda ja oled jälle probleemi ees.
Käsipagasi mõõdud ei ole kiusamiseks, lihtsalt salongi ei mahu.
Kuigi, viimasel ajal, kui pagasit lubatakse ka lennuki kõhtu panna, võiks ju Wizzairi hea näite järgi pisut oma reegleid leevendada. Saan aru, et kaal on raha, aga kui mõni mõõt pisut üle on, siis pagas lihtsalt kõhtu ja asi klaar.

Kui minu eelnevad kirjatükid võivad jätta mulje, et ma tahtlikult neid trollin, siis see ei ole eesmärk. Mul ei ole ja ilmselt ka ei tule iial standardset reisikohvrit. Käsipagasi mõõtudes. Kui mul on vaja suuremat pagasit liigutada, siis ma annan selle ära, olgu see hinnas või mitte hinnas. Reisin seljakotiga, see on vormitav ja mahub kõikjale - nii istme alla kui ka kohvreid täis riiulisse. Kaal jääb harilikult alla 8 kg. Saan aru, et inimesed, kes tahtlikult või teadmatusest tassivad lennukisse ülemõõdus kohvreid, on põhjustanud olukorra, kus lennukompaniid peavad reageerima. Samas ei ole ma kunagi mõistnud, miks on vajalik peedistada pehme seljakotiga reisijat. Paludes kotti lennuki alla saata, seda raamidesse surudes või muul viisil. Jah, olen näinud ka spordikotte, mis on nii tuugalt täis topitud, et annavad plastkohvri omadused välja. Ilmselgelt on need ka ülekaalus.