Viimased kommentaarid

Geograafia seab piiranguid. Laevapiletid ja viisad ajavad eelarve kiirelt lõhki. Seega, Läti-Leedu-Poola... Sõltub, kui pikki sõidupäevi teha ja kas pigem kulgeda seiklusrikkalt edasi -tagasi või põrutada sihtpunkti, olla seal ja tagasi tulla. 4 päevaga on kaugeimad kohad vast Tatrad, aga ka Gdansk ja selle ümbrus või siis Krakow. Kui nii palju mitte sõita tahta, siis jääb klassikaline Palanga või ka pikem ja põhjalikum Leedu ringreis: Nidast-Ignalinani.
Mis puutub eelarvesse, siis see sõltub teie valikutest. Siin kirjeldatakse, kuidas edukalt terve perega autos magatakse, aga võimalus on ka hotellis ööbida. Kui just turismipiirkonnas mitte olla, siis on öö perele vast alates 30 €. Süüa saab ise teha aga ka väljas söömas käia. Hinnatase on Poolas-Leedus üsna sarnane, tõustes kuurortide läheduses (Gdansk, Sopot, Jurmala, Palanga), nagu ka meil Pärnus või Haapsalus.

See teeme meenutas mulle ka kohe ühte anekdooti.


"Vene uusrikka poeg läheb baari. Kohtub seal neiuga ja neiu hakkab küsima: 
"Sul mersu on?" 
"Ei ole." 
Neiu küsib edasi: "Sul Peterburgis maja on?" 
Poiss vastab jälle: "Ei ole." 
Neiu juba päris vihane: "Sul kahekorruseline suvila on?" 
Poiss vastab jälle: "Ei ole." 
Läheb koju ja isa küsib: "Kuidas läks?" 
Poeg hakkab rääkima: "Üks neiu küsis, kas mul mersu on, ja mina vastasin, et ei ole. Siis küsis ta, kas mul Peterburgis maja on, ja mina vastasin, et ei ole. Järgmisena küsis ta, kas mul kahekorruseline suvila on, ja mina jälle, et ei ole. Oi kui häbi on, isa!" 
Isa siis vastu: "No su Ferrari võime ju Mersu vastu vahetada, maja võime Havailt Peterburgi ära vahetada, aga mingi tüdruku pärast suvilal kolmandat korrust maha võtta - no see ei lähe kuhugi!""

Ehk muljetamiseks hea küll, aga müüa nüüd oma Sharan või Alhambra maha, sest keegi kiitis Galaxyt (mis on trippimiseks kindlasti hea auto)...

Rääkides 8000 km trippidest, siis suure osa sellest moodustab Poola ja Baltikum, mille läbimine ei ole kellelegi eesmärk omaette. Ka mina pooldan pigem rendiautot ja pikemate vahemaade läbimist lennuki, bussi või rongiga. Spetsiaalse trippimiseks loodud sõiduki olemasolu on investeering omaette ning selle kulu ületab ilmselt tunduvalt mistahes sõiduki rentimise kulu. Kui seda just vabadel hetkedel teenima ei panda. Kui on võimalik mõnda tarbesõidukit kasutada ja kohandada, siis see loob ehk veel efekti, kuid stahli mõttekäik on igati õige - mida teeb teie auto turuväärtus 8000 km lisandumisel, mis maksab osa rehvijooksust, õlivahetuse välbast ja muudest kulumistest.
Autos magajatele on mul küll küsimused - kuidas te seda lõunapoolsetes riikides teete? Kreekas viimati backpackiga liikudes üritasime mõne öö rendikas magada. Auto läheb niiskeks ja lämbeks, aknaid avades ründavad sääsed. Hommikul kell 6 ründab päike, mis auto tunniga 40+ kraadini kütab.
Kui tahta veel ka teatud hügieenitingimusi, siis tuleks arvestada kämpinguga ja seal hinnad juba kopsakad.

Viimati reisil olles olin teinud soodsa bronni autorendile, aga kohapeal soovisime veel paariks päevaks autorendi võtta. Kuna tegu oli eri rentijatega, ei saanud bronni üle kanda ja see jäi kinni. Nii juhtuski, et oma varem bronnitud rendikat võttes ei olnud enam kaardil vaba limiiti piisavalt. Ei olnud probleemiks ulatada deebetkaart ja sealt summa bronnida. Antud kaardil olid küll ka nn kõrged numbrid, mida nad saada soovivad.

Tagatisraha saad vähendada omavastutust vähendades ja seda sab teha lisakindlustusi ostes. Parimal juhul saad omavastutuse nulli ja tagatisraha samuti. Kindlasti võta see kindlustus sellest letist, kust auto saad. Muud kindlustused neid väga ei huvita.

Krediitkaart võib sellegipoolest vajalik olla, kuna nad annavad sõiduki sulle täispaagiga ja ka hilisemad trahvid vajavad klaarimist. Nende garanteerimiseks soovivad nad krediitkaarti.
Võimalik, et Horvaatiast leiab ka rentijaid, kes ilma tagatiseta annavad. Kasuta siinset otsingut.

Minul on 2 aastat möödas, rentisin krediitkaardiga ja ühtegi nõuet ei tulnud. Kohalikud väitsid, et kaamerad ei tööta.

Kui mul on käsipagasis 4-5 ühikut elektroonikat ja ma pean selle ära andma ning need eemaldama, kuhu ma need panema peaks?
Minu seljakotil on kümneid paelu, reguleerimaks selle kinnitamist erinevatel viisidel. Alati, kui olen tahtnud seda äraantavasse pagasisse registreerida, on mu tähelepanu juhitud sellele, et need takerduvad lintidel ja vajavad eelnevat kinnitamist. Abiks kas kiletamine või kotikate.
Ryanairi teenindavad teenindajad ei taha sellest millegipärast aru saada.
See käsipagas justkui on lubatud ja samal ajal ka keelatud.

Papist karbid asetatakse mõõtmisel pagasile peale, aga neid ei ole viimased paar aastat enam näinud.
Mõõdud on ju eelkõige sellepärast, et su pagas mahuks ära riiulisse, võtmata seal rohkem kui ühe ettenähtud koha.
Kui su pagas on kõrgem, siis ei sulgu pagasiriiuli luuk. Olen küll näinud lennusaatjaid, kes ahastusega seda 30 kg kaaluvat ülemõõdus kotti kuhugi mujale lohistama peavad.
Kui su pagas on laiem, ei mahu selle kõrvale enam täisarv teisi standardseid kohvreid. Mingi varu on arvestatud, aga jällegi on majandamist.
Kui su kohver on paksem kui 20 cm ja samas täiskõrguses, siis ei pruugi see riiulisse mahtuda ja oled jälle probleemi ees.
Käsipagasi mõõdud ei ole kiusamiseks, lihtsalt salongi ei mahu.
Kuigi, viimasel ajal, kui pagasit lubatakse ka lennuki kõhtu panna, võiks ju Wizzairi hea näite järgi pisut oma reegleid leevendada. Saan aru, et kaal on raha, aga kui mõni mõõt pisut üle on, siis pagas lihtsalt kõhtu ja asi klaar.

Kui minu eelnevad kirjatükid võivad jätta mulje, et ma tahtlikult neid trollin, siis see ei ole eesmärk. Mul ei ole ja ilmselt ka ei tule iial standardset reisikohvrit. Käsipagasi mõõtudes. Kui mul on vaja suuremat pagasit liigutada, siis ma annan selle ära, olgu see hinnas või mitte hinnas. Reisin seljakotiga, see on vormitav ja mahub kõikjale - nii istme alla kui ka kohvreid täis riiulisse. Kaal jääb harilikult alla 8 kg. Saan aru, et inimesed, kes tahtlikult või teadmatusest tassivad lennukisse ülemõõdus kohvreid, on põhjustanud olukorra, kus lennukompaniid peavad reageerima. Samas ei ole ma kunagi mõistnud, miks on vajalik peedistada pehme seljakotiga reisijat. Paludes kotti lennuki alla saata, seda raamidesse surudes või muul viisil. Jah, olen näinud ka spordikotte, mis on nii tuugalt täis topitud, et annavad plastkohvri omadused välja. Ilmselgelt on need ka ülekaalus.

Pane end nüüd olukorda, kus sa oled väheste kogemustega reisija. Märkad sooduspakkumises lendu, kus on kirjas, et võid pardale võtta vaid käsipagasi. Jõudes lennujaama, WOW airi lennu väravasse, teadustatakse esimese asjana, et kõik inimesed peaksid välja võtma oma piletid ning need, kes arvavad, et neil on õigust üldse mingi pagas pardale võtta, ilmugu leti nr x juurde. Kõik ülejäänud on lahkelt oodatud leti y juurde, näpus 60 € per kott. Siis sammub mööda ooteala ringi neidis, kes vaatab üle piletid ja annab rõõmsalt teada, et sul ei ole õigust PAGASIT, ka mitte käsipagasit tasuta pardale võtta. Peale mõningast kohmetumist avad veebi, loed WOW airi tingimusi ja selgub jah, et tegu ei ole PAGASIGA, vaid PERSONAL ITEM'iga. Mainid seda teenindajale ja see vastu, et jah, on küll personal item lubatud. Päris mitu vanapaari minu ees läks oma üsna pisikese käsipagasi eest raha tasuma. 

Kui lennufirma on sellise olukorra loonud, mängin mina rõõmuga kaasa. Olgu see siis Not Normal.

Ma lõbustasin end viimati seljakotiga WOW airi lennul. Ajasin taskud puhevile õhuliste riietega ja seisin sabasse. Sabas käis ringi neiu, kelle ilmselge tulemustasu tuli välja teenida suuremaid kotte avastades. Minuni jõudes hakkas ta ka rõõmsalt juba kviitungit täitma ja leti äärde tasuma suunama, aga protestisin selle vastu. Spordikoti saad vormida ju täpselt sellisesse mõttu nagu vaja, kui sul just midagi jäika ja pikka seal sees ei ole. Tõmbasin koti alt välja vihmakile, sellega surusin kotist õhu välja, paar vajutust ja neiu jäi väga rumala näoga mind vaatama. Käisime raami juures ka ära ja kõik oli OK. Pileteid kontrollinud meesterahvas ei suutnud kuidagi oma naeru varjata ja ütles midagi neiule mulle arusaamatus keeles, mille peale neiu uusi ohvreid otsima läks.

Senine praktika näitab, et pehmet kotti ei mõõdeta, kui see just ilmselgelt ülemõõdus ei ole. Kaalumine on teine asi.

Eranditult? Ka pehmed kotid?

https://www.google.com/maps/place/%C4%90ur%C4%91evi%C4%87a+Tara+Bridge/@43.1529244,19.2931277,16z/data=!4m8!1m2!2m1!1sTara+bridge!3m4!1s0x134d443026ecdd13:0x27ee226a2bbca38a!8m2!3d43.1504189!4d19.2953214


OK, siin hakkavad tekkima juba valikuvõimalused. Lingil viidatud asukohas asub Tara sild. See on vaatamisväärsus omaette, suht ok hinnaga saab ziplineda ja kui kogu kanjonit sõita ei jõua, sõida pool, aga korralikult. Ehk kui mööda P4 teed sõidad kasvõi 10 km kaugusse ja tagasi, saad aimduse kätte ja kogu ringi tegema ei pea. Minu silmis fantastilisemad kohad jäid küll pisut kaugemale, aga üldmulje ikkagi sama. Siis on võimalus jätkata Zabljaki poole ja peale musta järve Kotorisse suunduda. Sillale kulub 1 h, kanjonile ka 1h, järve äärde peab parklast jalutama ca 3 km, seega 2 h min. Sõit Kotori poole oli suht ok, aga aeganõudev.
Sellise valiku puhul jääb muidugi Bosnia avastamata.

Proovi Serbiat - midagi hirmsat seal ei ole. Mägiteed on sõidetavad, võtavad lihtsalt veidi aega, aga on kindlasti huvitavamad kui Horvaatia kiirteed. Serbiast Montenegrosse sisendes rihi kohe Tara sillale ja kanjonile. Montenegros võimalusel lisaks ka Crno Jezero ehk must järv. On täitsa vahva seljasirutuspaus. Sealt otse Budva peale on monotoonne ja igav, mina sõidaks läbi Tara kanjoni ja Podgorica kaudu.

Kui shoppamiseks huvi, siis Brno ja Viini vahel on omalaadne eikellegimaa nimega Excalibur City. Isegi kui poodlemiseks huvi ei ole, on seal huvitav ringi vaadata. Ilma selleta soovitaks hoida marsruuti Bratislava poole.

https://trip.ee/odavad-lennupiletid/ryanairi-otselennud-tallinnast-maltale-al-86


Venita siis veidi pikemaks ja naudi juba täispuhkust. Maltal on eksootikat küllaga selleks ajaks.

Ja lisaks - ma ei otsiks eksootikat sihtkoha näol, vaid tuntud sihtkohas. Berliin üllatab mind iga kord. Kui kodutöö ära teha, on seal avastamist tohutult.

Sellisel juhul juba pakutud Kiiev. Kui Berliin ära tüüdanud, siis võib lennata ju Bremeni või ka Frankfurt Hahni, et sealt avastada külaidülli saksa moodi.

Paljudel on ka Kopenhaagen vahele jäänud. Mõnus skandinaavia linnake, põnevust lisamas näiteks Freetown või külaskäik Malmösse.
Uued sihtkohad odavlendude näol on valikut oluliselt laiendanud. Paphos, Tel-Aviv, Malta...

Honolulu?


Aga kui nüüd pisut tõsisemalt, siis mingi aimduse võiksid ikkagi eelistustest anda. Wizzair alustas lende Kiievisse, see oleks odav ja nostalgiline. Kallimaid euroopa pealinnu on valida kümneid. Kevadel/Sügisel soovitaks ehk Vahemere äärt, suvel soovitaks vältida Roomat, Ateenat jms põrgukatlaid. Talvel aga miks mitte.

Ehk - mis on "huvitav"? Mis on eelarve? Millal on reis? Kas "kiire" tähendab otselendu? Kas  lend võib alata ka Riiast või Helsinkist? Kas nädalavahetus on  vaid laupäev-pühapäev või saab näpistada ka neljapäevast või esmaspäevast? Kas teemapüstitaja üldse lennata julgeb või tuleks hoopis eesti sihtkohti pakkuda? ... ... ...?

No nüüd sa lihtsalt pead Lefkadale sisse pöörama :) No mis teha,  minu kiiks, aga see saar on üks ägedamaid kohti, kuhu elu jooksul satutud.


Patras on päris korralik sillamaks, seda saad vältida ja ehk isegi ägedama elamuse, kui sõidad oma tuleku suunal silla alt läbi ja lähed praamile. Kui õigesti mäletan, oli ca 3x hinnavahe ja silda palju parem vaadelda. Enne praamile minemist mine jala sillale. See 15 mkin jalutuskäik ja pildid on seda väärt.
Korintose kanali juures raiska tund või paar, otsides sobivat rada ja metsikuid vaateid.  Tee peale jäävad mitmed metsikud ja ägedad rannad, aga ole äärmiselt ettevaatlik - need kubisevad merisiilidest. Käia tuleb ikka seal, kus kohalikud rajad sisse tallanud.
Lublinist kaaluksin mina Varssavi peale hoidmist ja mööda kiiremaid teid loksumist. Otsetee Byalistoki peale on ikka paras kolgata tee.
Montenegros ära unusta end ööbimiskoha turismipunktis registreerida, hiljem kaugemalt pead tagasi sõitma.

Aga üldjoontes tundub üks äge ettevõtmine - oleks aega, lööks või kampa.
Nael kummi!

Egiptus on ju pea sama kallis kui Kariibi mere saared. Hoia tripi sooduspakkumistel silm peal, 250 € alates kariibidele sel ajal ei ole sugugi välistatud, arvestama pead tõenäoliselt ettelennu lisandumisega.

Kesk-Ameerika saartel on sel ajal küll vihmahooaeg, kuid reaalsuses tähendab see ägedaid äikesetorme öösiti ja stabiilset 25-30 kraadi troopikat koos päikesega päeval. Lisaboonusena lokkav ja roheline loodus.
Kohati võib elukallidus olla seal kõrge, aga miks mitte lennata näiteks San Jose'sse Costa Ricas ja liikuda edasi Nicaraguasse, mis on turvaline ja odav, olles samal ajal pungil eksootikat.

Ein Gedi on maha jäetud ja näeb hetkel välja kui apokalüptiline idüll. Buldooza poolt mainitud ümbersõidu äärde sai küll auto parkida ja "õhurünnaku" tunnused olid täitsa olemas. Kogu plats ise on 4 aasta tagusega võrreldes drastiliselt muutunud. Suur parkla on rohtunud, tualetid ja dušširuumid rüüstatud, parklas olnud tankla vms põlenud. Randa viiv tee on samuti ajahambusse jäänud, piirded maha lõigatud, kivisillutis osaliselt kadunud, aga ujuma kannatas endiselt minna, kuigi olime selle paari tunni jooksul peale metskitsede ainsad külalised. Kui varem sai seal rannas endale ise muda kaevandada, siis nüüd ei õnnestunud see ühestki prooviaugust. Suurim miinus on pesemisvõimaluse puudumine. Teel Jericho poole nägime paari isetekkelist uut rannaala, kus oli näha autosid, aga mingeid teenindusalasid ei olnud.
Seega Jeruusalemmast auto rentimisel päevaks ei ole enam suurt mõtet.

Muutunud oli ka rendiautode kord. Kuna olime eelmisel päeval rentinud samuti auto, avastasime end vähenenud limiidiga krediitkaardiga tõelisest plindrist. Nõutava 3000 USD tagatise suutsime läbi suure surma lõpuks läbi kindlustuste jms saada "soodsa" 1200 USD peale. Uurisime kahe rendifirma võimalusi, Europcar ja Sixt ja "ale" tegi lõpuks Europcar.
Näib, et parim moodus Surnumere külastamiseks on tasulised resordid või siis Ein Bokek, kuhu täna ei jõudnud. Endiselt kehtib limiit 250 km rendipäevas ja lisakilomeeter oli krõbe 0.76 USD. Millegipärast käis kogu arveldus dollarites.
Spetsiaalselt rõhutati, et rehve ja klaase ei kindlusta seal riigis miski. Meie kõrval tasusid oma rehvide eest kaks vanemat naisterahvast, kes autot tagastades garaazi vale tõkkepuu alt sisenesid ja mõlemad esirehvid siili otsa puruks sõitsid. Kui õigesti kuulsin oli nende kulu ca 600 dollarit vaatamata "full insurancile".
Klaaside kohta rahustas onu letis stiilis, et kui ka peaks keegi kiviga viskama, siis tuleb politseilt selle kohta kirjalik tõend võtta ja selle eest nad tasu ei võta. Kas see ka paika peab, ei oska öelda, järgi ei proovinud :)

Ryanairiga ei ole seda kogenud - sarnase probleemiga olin silmitsi WOW airi lendudel - ESTA andmeid sisestades muutus kogu aeg kuupäev ühe päeva võrra suuremaks. Peale korduvat proovimist salvestasin selle õigete andmetega, tegin enda jaoks print screene ja hiljem oma broneeringut vaadates olid andmed ikkagi korrektsed. Ja seda mitme erineva brauseriga.

Kontrolli üle, lendasin ca kuu tagasi ja ei olnud probleem lisada 2007 ja 2011 sünniaastad.

Läbi Viini mina ei läheks, kuigi, Tsehhi-Austria piiril on väga lahe koht nimega Excalibur city, omamoodi freetown, aga see ei ole vist selle reisi ampluaa. Kui suund Viini peale võtta, on osa teest väike külavahe ja võtab aega, otse Brno-Bratislava on kiirem.

Varssavi on tipptundidel keerukas, kuid muul ajal lendavad maanteed suht otse läbi.


Ateenas pargi siis pigem metroo lähedusse, Kifissiasse näiteks. Kesklinnas on enamus vaatamisi jalutamise ulatuses.
Et postkaardilaadset sinist vett näha, võiks uurida plaanidesse Lefkada sobivust. Saarele kuluks pool päeva kuni päev, aga rannad on parimad, mida mina näinud olen.