Viimased kommentaarid

Plaanis on Andorra külastus. Sooviks plaanid koos autorendiga aegsasti paika saada ja hakkasin juba uurima.

Alguspunktiks El Prat, Barcelona (BCN). Sealt teeks pikema tiiru Kataloonias ja seejärel lõpetaks Andorras. Aeg jan-veeb. 2020

Küsimus tekkis talverehvidega. Rendifirmad ei paku ei talverehve ega lumekette, ilmselt eritellimus. Barcelona pakkujad ei oska sellega ilmselt arvestada. Info järgi aga võib politsei Andorras peatada ja rehve kontrollida. Lisaks ei ole ka ise huvitatud slickidega kuskil lumistes mägedes kolamisest.

On keegi sellise asjaga kokku puutunud?

Alternatiivina võin alustada ka kuskilt mujalt, kui Barcelonast, kui see aitaks. Toulouse, Perpignan, Zaragosa...

Korra turgatas, et võiks selle läbi teha. 3 päeva Tenerifel 4 €, see kõlab kahtlaselt.

See näib olevat vahendaja. Kas neilt saadud paberid ehk ei andnud sulle aimu, kes on tegelik rentija? Rentalcars.com esindust ei ole samuti üheski lennujaamas nähtud.

Väga äge. Kui palju seda Potjomkinit välja paistis?
Nagu ma aru olen saanud, on pealinn üsna tühi ja valdav enamus inimestest elab mujal?

Peale sellist spurti oli üsna kudenud olemine küll. Mul on jälle see teine viga ka, et ma ei suuda paigal olla. Üle tunni rannas olemine on suurim piin, mida mulle rakendada saab. Jõudes Zadari, oli mul seevastu hea meel järgmine päev rannas maha vedeleda.
Ehk minu loogika oli - kiirelt kohale, taastumine varbad vees päikese käes. Alternatiiviks on tutvumine Poolas ja Leedus külakultuuriga või rekkameeste parklatega.

Google maps näitab selle trassi ajakuluks 23 h. Alustasime Pärnust kell 13, olles äsja ärganud. Kesköö paiku läbisime inimtühja kollaste fooridega Varssavi, sealt edasi oli pikk lõik tühje kiirteid, peatused vaid vinjettide tarvis. Varahommikul Sloveenias kohv ja siis tuli hakata Euroopa hordidega koos sõitma. Sealt ka tempolangus. Esmalt lootsime 14kohale jõuda, kuid tegelikkuses jäi see 15-16 vahele.

Otsing annab mitu teemat, kus sarnaseid küsimusi lahatud. Sealt saad ka infot selle kohta, miks Airbnb ebapopulaarne on. Mina soovitaks majutuse Brooklynisse võtta.

Mina olen. See oligi eesmärk omaette, olles kuulanud tuttavatest autoärikate jutte ühe jutiga saksamaa vahet käimistest, oli soov proovida. Pärnu-Zadar tuli 26 h, seda just selle tõttu, et pause oli omajagu ja Sloveenias pidasime tunni kiirteel piknikku, kuna Horvaatia sulges miskil põhjusel piiri.
Tagasi tulime juba kahes lõigus. Seda ka selle tõttu, et start oli Montenegrost.

K: Kui kaua võtab aega päevareis Tartust Tallinna?

V: Mismõttes päevareis. Viis päeva sõidad sinna, viis tagasi. Teepeal kulub Paides nädal, Ardus kaks, alla poole aasta ära üritagi.


Sõit sinna ei pea kestma kolm päeva. Sõit sealt tagasi ei pea kestma kolm päeva. Kohapeal ei pea kõiki künkaid viie külje pealt avastama. Kohalikud võimud ei arreteeri kedagi, kui see vaid ühe päeva rannas vedeleb ja tagsi sõidab.

Ehk oma ajakulu planeeri oma eelistuste järgi. Ühe jutiga Zadari sõit kestab liiklusest ja teeremontidest olenevalt 22-26h. On neid, kes sõidavad selle ühe jutiga, on neid, kes vajavad kolme päeva. Sõit valdavalt mööda heas korras kiirteid kiirusega 130 km/h.  Kohapeal annab oma sõiduki olemasolu sulle täieliku vabaduse, sh külastada Montenegrot, Albaaniat ja põigata Bosniasse. Kasuta seda aega, mis sul kasutada on ja otsusta, kas see on sõitu väärt.  Mina sõidaks igal juhul. Edu.

Mis imeasjaga on küll tegemist, et seda Barcelonast saada pole, aga meie väikeses konnatiigis olemas on? 

Säärane kuller riskib kriminaalvastustusega ja pikkade aastatega kinnispidamisasutuses. Palun saata pakid selleks spetsialiseerunud ettevõtjatega.

Probleemid tekivad üldjuhul ainult Tallinna lennujaamas. Kui alustad siit, siis peaks paber olema. Meid peedistati siin isegi siis, kui seisime emaga eri passikontrolli järjekordades. Ema oli ühe, mina teise lapsega, minul probleemi ei olnud, aga ema võeti kahvlisse ja enne edasi ei saanud, kui asja klaarima tulin.
Mujal, ei ameerikas, aasias, ega kuskil euroopas ei ole probleemi olnud.
Juriidiliselt korrektne vastus on, et sul peab olema teise vanema notariaalne nõusolek ja selle tõlge.

Praamid on moodsad ja OK, sõidavad mitu korda päevas, sõit kestab paar tundi.
Nuweibas on kohe sadama läheduses korralik kuurort (Nuweiba Coral Resort), aga ka mitmeid teisi viisakaid majutusi.
Samas on ka võimalik otse Dahbi sõita - taksopakkujaid on piisavalt, tuleb kaubelda, hinnad ca 100-200 kohalikku.

Pigem huvitab mind piirkond. Konkreetset majutusasutust ei soovigi.

Kui nüüd Tallinna näitel mõelda, et üritus Saku Suurhallis ja majutus Õismäele või Tiskresse, siis oleks see ilmselt veidi kehv valik. Autoga ei ole ka vanalinn ilmselt hea valik.

Septembris on Rotterdamis toimumas võrkpalli EM. Sellega seoses tahaks mõned päevad seal veeta. Mängud ise Zuidpleinis, Ahoy hallis.

Kuhu oleks mõistlik majutus vaadata, arvestades, et peale mängu just kohe unele ei kipuks ja mingi ööelu variant võiks kogemusi rikastada.
Kriteeriumiteks oleks siis lihtsus logistikas Ahoy halliga (mitu mängu päevas), võimalusel tasuta parkimine, elavam ööelu.

Ahoy saali ümbrus paistab nii kilomeetri ulatuses olevat ära broneeritud.

Oli omapärane ettevõte. Mingil hetkel tundusid Ryanair ja Wizz oma trikkidega juba igavad, siis WOW ajas jälle adreka üles. Ja noh, lennata kodu lähedalt 100 € New-Yorki ja tagasi, teha stopover Islandil... Olid ajad, olid kompaniid.

Ma erilist vaeva ei näinud soodsa kursi otsimisega, küsisin hotelli retseptsioonist, nemad juhatasid ja iga jumala kord sain üsna kirve kursi.
Lihtsam ja kõige odavam on maksta kaardiga - kõik peale tänaval kauplemise saab seal kaardiga makstud. Ja siis kui on vaja, leiad mõne usaldusväärse automaadi ja võtad automaadist.

Maroko ei ole nii intensiivne ehk kui Egiptus, aga kuidagi ähvardavam. Egiptuses on küll tüütu, aga ma ei tundnud end seal kordagi ohustatuna.
Marokos kuskil Marrakeshi või Fez vanalinnas hetkeks suuna kaotanuna ümbritseb sind parv üsna tigedaid ja agressiivseid tegelasi, kes ei kõhkle ka kätest sind tirida (olen ca 2m, 100 kg jurakas). Lisaks, kui seal ärritusid ja miskit tigedamat vastu ütlesid, paistsid olukorrad kiirelt eskaleeruvat.
Marrakeshis üritati ka kahel korral röövida, ühel neist õnnestus poisikestel käekell peaaegu randmelt maha saada, ilma, et ma oleks arugi saanud. Lasteparv jooksis lihtsalt sülle, kontakti oli palju ja tähelepanu jaotatakse paljude väikeste asjade vahele. Tippi ei jätnud seal, aga see ei tähenda, et ei võetud. Ka ametlikes kassades (raudteejaamad, pangad jms) ei maksa rahasummat pakina lauale asetada. Mõni ühik kao sealt välgukiirusel. Loe ükshaaval teise osapoole nähes raha letile.
Aga nõustun eelkõnelejaga, Maroko on puhtam, ägedam ja igati parem, kui Egiptus.

Nädal tagasi Eilatis, viisakas automaadis:

"Selle automaadi kasutamisel krediteeritakse sinu kaardilt 6NIS. Lisanduvad sinu panga tasud. Jätkamisega nõustud tingimustega".

Seinatasu ei rakenda ju ainult oma pank, vaid sageli ka automaat ise. Enamus turismipiirkondade supermarketeid omab oma ukse juures ATM-i, kust väljavõtmisel rakendub teenustasu.

Rootsi-Taani-Norra ei näe ma üldse sularaha vajadust, seal toimib kaart edukalt. Nagu ka enamuses muus euroopast. Kuidas on aga näiteks Egiptuse, Tai või ka Mozabiigiga?

Äkki selle pärast, et see võib olla kuni 10 korda odavam, mitmekesisem ja huvitavam?

On vaid üks tasuline tee, I6 läbi riigi, aga selle kasutamiseks puudub vajadus. Kaamerad aga täiesti olemas.

Jeruusalemmas on parkimine keeruline. Tänavatel justkui soodsa hinnaga, aga max 2 tundi ja seda pea kõikjal kesklinnas. Meie otsisime lõpuks parkimismaja. Seal on "päeva arvestus" enamasti kuni järgmise päeva kella 06:00-ni. Ei viitsinud nii vara tõusta ja 100 NIS läks 20-08 parkimise eest. Haifas on parkimine OK, sobivaid kohti leiab.

Meid ei ole keelatud. Klaastaara nagu mujalgi, keelatud. Otse rannaliival kohvikud, kust saab süüa-juua ja ka õlut. Poed harilikult kvartal sissepoole ja esimestes õlu kallis.

Paar kvartalit sissepoole suuremad poed, parem valik ja paremad hinnad

Randa on vaba sissepääs, keegi midagi ei kontrolli. Võid kõike kaasa võtta.

Ja kui leidub neid, kes on valmis Egiptuse lennupiletite eest maksma 400€, siis neil soovitan tripi lennupakkumiste veerul silma peal hoida - Tai on pidevalt isegi soodsamate piletitega saadaval, aga seal on soe, odavam ja veed ujutavad. Egiptus on ikka paras peldik. Meretemperatuur talvel sobib hästi rippmunade raviks - astud vette ja tõusevad kui võluväel mitu sentimeetrit.

Sharmi piletid ju alates 300, enamasti 400-500 € nägu. Se teeb 4-liikmelise pere puhul hinnaks 2000 € ainult piletitele.


Mina lendasin sel korral Kaunasest.
Kuna lastele müüakse kohustuslik istekoht, siis sentidega piletitele lisandus 12 € ja kogukulu tuli perele 15€. Tagasi tuleme otse Eilatist 19.90 € nägu, seega kogu pere kulu koolivaheajal (!) piletitele on 100 €.
Kaunasesse sõit 60 €, parkimine 25 €, kogukulu 185 €. Vs Tallinnast "otse", mis tähendab minu jaoks parkimiskulu ca 100 € ja 2 h sõitu Tallinna, hinnaga 2000 €.

Maitse asi. 

Lisaks saime enne liival lebotamist vaadata Tel-Avivi randa, Jaffat, Jeruusalemma, ujuda Surnumeres, näha kõrbe, Eilatit ja omapärast piiriületust. Lastel igatahes silmad säravad.