Lähis-Ida podisev katel mõjutab Vahemereäärset turismi

Turism, või vähemalt selle masse puudutav osa on küllalt tundlik meediakajastuste põhjal kujunevale arvamuste foonile. Kui näiteks väikeses osas Lääne-Aafrikas esineb Ebola-juhtumeid, siis laiendatakse see automaatselt kõikjale Aafrikas, kuid mitte Euroopasse, kuigi Barcelona või Pariis asuvad Ebola keskmele lähemal, kui suurem osa Aafrikast.

Samamoodi mõjutab meedia tahes-tahtmata eurooplaste puhkusekohtade valikut ka Euroopas ja selle lähipiirkondades. Järgnev on ülevaade arengutest osades Vahemereäärsetes riikides, mis kas on juba mõjutanud või võivad tulevikus mõjutada meie harjumuspäraseid rannapuhkuse sihtkohtade valikut.

Päikeseloojang Sides

Türgi

Türgi oli 2014. aastal 39,8 miljoni riiki külastanud turistiga maailmas populaarsuselt 6. kohal, aastaga kasvas Türgit külastanute arv 5,9 %. Riigi aastased turismitulud ulatusid 27 miljardi euroni. Arvestades aga hiljuti aset leidnud mitmeid terrorijuhtumeid ja muid mitte kõige positiivsemaid arenguid, võib (kuid ei pruugi) olukord Türgi turismisektoris oluliselt muutuda.

Türki saabuvate välisturistide arv hakkas langema muidugi juba 2014. aastal, kui Ukraina kriisi tõttu Venamaale kehtestatud sanktsioonide ja Venemaa halveneva majandusliku olukorra tõttu vähenes Venemaalt saabuvate turistide arv 30 % võrra. Sõjad Türgi naaberriikides Süürias ja Iraagis ning Türgi julgeolekujõudude rünnakud Kurdi Tööpartei vastu on negatiivse fooni loomisele samuti kaasa aidanud. Mitmed riigid (s.h. Suurbritannia, Itaalia, Poola ja Saksamaa) on väljastanud reisihoiatused Türgi kaguosas Süüriaga piirnevate alade suhtes.

Kui Ida-Türgi pole Türgi peamine turismipiirkond, siis saabujate arv on vähenenud ka populaarsetes Vahemere-äärsetes puhkusepiirkondades. Näiteks Antalyas oli 2015. aasta I PA 500 000 turisti vähem, kui samal perioodil aasta tagasi. Sealne hotellide täituvus langes juunis võrreldes aastatagusega 9,7 %. Seoses külaliste vähenemisega langes keskmine hotellitoa hind 7,9 %, kuid on piirkondi, kus turistide meelitamiseks on hinnad kukkunud veerandi võrra.

Ephesose amfiteater

Türgi turismile ei aita kaasa ka riiki voolanud põgenikehordid. Näiteks Türgi suuruselt kolmandas linnas Izmiris arvatakse hetkel olevat 130 000 Süüria põgenikku, kes täidavad linna kõik pargid ja aiad. Izmir pole ise küll turismimeka, kuid on väravaks Vahemere ääres Cesme kandis asuvatesse kuurortidesse.

Kui Venemaa turistide vähenemine oli ette teada, siis vahest ootamatult vähenes Suurbritanniast saabuvate turistide arv. Kuid lisaks brittidele ei tõmba Türgi endises mahus ka mitmete teiste riikide kodanikke. Nii on Belgia turistide arv vähenenud 20 %, taanlasi on 22 % vähem, rootslasi ja norrakaid vastavalt 15 % ja 13 % vähem. Tulevaste broneeringute numbrid ei ennusta samuti midagi roosilist.

Pärast Türgi rahvuslaste ja kurdide vägivaldseid kokkupõrkeid Alanyas on ka Soome puhkajad hakanud küsima, kas nende puhkus on ikka turvaline. Soome välisministeeriumi hinnangul on olukord normaliseerunud, kuid reisikorraldajad soovitavad siiski vältida Alanya sadamapiirkonnas liikumist. Aeg näitab, kuhu suunas asjad Türgis arenevad, kuid turismiringkonnad näevad juba ka 2016. aastat suht mustades värvides. Valitsuselt oodatakse selgemaid signaale, et Türgi on endiselt turvaline, kuid seni neid pole tulnud.

Tuneesia

Pärast 38 puhkaja tapmist Sousse-lähedases kuurordis juuni lõpus ja märtsis Bardo muuseumis Tunises toimunud tulistamist on Tuneesia enamike Euroopa reisikorraldajate jaoks sihtkohana radarilt väljas. Nii Suurbritannia, Iirimaa kui Taani välisministeeriumid soovitavad Tuneesiasse reisimist täielikult vältida, kuna peavad võimalike uute terrorirünnakute ohtu liialt kõrgeks.

Tuneesia turismitööstus on püüdnud puhkajaid tagasi meelitada suurte hinnasoodustustustega, kuid hetkel pole küsimus hinnas. Olukorras, kus puhkajad pole oma turvalisuses veendunud, ei riskita enamikest Euroopa riikidest sinna minna ükskõik kui soodsa hinna eest. Vähemalt Tšehhist ja Slovakkiast tšarterreise praegu siiski korraldatakse, nädalase 4* majutusega puhkusepaketi hinnad algavad umbes 320 eurost.

Toimunud terroriaktde tõttu on täiendatud ka kuurortide turvameetmeid. Lisaks hotelle turvavatele relvastatud politseinikele liiguvad randades ringi nii vormis kui erariides politseinikud. Hotellidesse lisatakse turvakaameraid ja metallidetektoreid.

Tuneesia turismisektorile pakuvad mõningast leevendust naaberriigist Alžeeriast saabuvad puhkajad, kuid poeomanikud kurdavad, et erinevalt eurooplastest puudub alžeerlastel suveniiride, käsitöö ja ehete vastu huvi. Pealegi pole alates septembrist ka Alžeeriast suuremat huvi loota.

Lootused Tuneesia turismi kiireks taastumiseks on kesised. Briti puhkuselendudele spetsialiseerunud odavlennufirma Jet2 teatas, et 2016. aastal Tuneesia sihtkohti nende lennuplaanis ei näe. Suured reisikorraldajad TUI ja Thomas Cook ei vii Tuneesiasse vähemalt novembrini. Küll aga hakkab Tuneesia reise pakkuma Soome reisikorraldaja <a href=http://www.detur.fi/lomamatkat/tunisia/tunisia-hotellit?cl=tunisia_etu50e_umbrella&cc=HP-V3>Detour. Hinnad algavad 389 eurost.

Egiptus

Egiptuse turismisektor on tormituultes olnud alates president Hosni Mubaraki võimult viinud revolutsiooni. Punase mere kuurordid on olnud rahulikud, kuid Siinai poolsaarel ja Luxoris juhtub pidevalt midagi. Tänu hotellide hindade alandamisele ja lennufirmadele pakutud soodustustele on Egiptus suutnud puhkajate arvu tasapisi kasvatada. 2015. aasta I PA külastas Egiptust 8,2 % rohkem turiste kui 2014. a. samal perioodil, turismitulud kasvasid 3,1 %. Kuigi rannakuurortides pole vähemalt seni muretsemiseks põhjust, võib mõni ettenägematu sündmus saata jälle negatiivse signaali.

Kokkuvõte

Kui tavaliselt on rünnakuid turistidele pigem välditud, siis viimastel aastatel on radikaliseerunud islamirühmituste tegevus andnud märku sihtmärkide teatavast muutumisest. Nagu näitab Tuneesia juhtum, piisab vaid ühest fanaatikust, et terve riigi turismimjanadusele korralik hoop anda. Lisaks on erinevate vägivallajuhtumite võimendatud kajastamine meedias hakanud muutma paljude potentsiaalsete reisijate ohutunnetust. Ka Trip.ee-s küsitakse, kas puhkus Türgis või Egiptuses on ikka turvaline. On täiesti võimalik, et ka Tuneesia pole mainitud riikidest sugugi vähem turvalisem, kuid mitte kõik ei usu seda.

Kuigi seni pole Türgi või Egiptuse puhkekeskustes probleeme, eelistab aina suurem hulk eurooplasi veeta suvepuhkus samuti Euroopas. Vahemere äärsed riigid Portugal, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Horvaatia, ka Kreeka on sel aastal hammustanud märkimisväärse osa varem näiteks Türgis puhanutest endale. Hästi läheb ka Bulgaarial ja Marokol. Malta hotellide täituvus ületab tänavu juba 90 %.

Loomulikult on selles, mida kajastab meedia ja selles, mida näeb oma silmaga kohapeal, tavaliselt üsna suur vahe. Kuid kui hakata vaatama suuremat pilti, siis näeme mustrit, kus mitmes seni populaarses ja turvaliseks peetud riigis on olukord muutunud ootamatult kiiresti. Seni, kuni katel Lähis-Idas keeb, on laiemaid positiivseid arenguid sealkandis raske prognoosida. Küll aga võib arvata, et reisikorraldajatel mõtlemisainet jagub.