Kaks Skandinaavia riiki, Taani ja Rootsi on lennunduses minemas diametraalselt erinevate lahenduste peale. Kui Kopenhaagenis on alates 1. aprillist 2018 otsustatud lennujaamatasusid alandada, siis Rootsis rakendub alates 1. jaanuarist täiendav lennundusmaks kõikidele lendudele. Need kaks sammu on muidugi üsna võrreldamatud asjad, sest ühel juhul on tegemist ärioperaatori otsusega (Kopenhaageni lennujaam), teisel juhul räägime riigi poliitilisest otsusest (Rootsi).
Kopenhaageni lennujaam
Alates 1. aprillist 2018 alandab Kopenhaageni lennujaam lennufirmadelt küsitavat maksu keskmiselt 10 protsendi võrra. Tiheda liiklusega regionaallendudel, nagu näiteks Kopenhaageni ja Stockholmi ning Kopenhaageni ja Oslo vahel, on oodata isegi 35 protsendi suurust langust.
Lennujaamatasude alandamine läheb Kopenhaageni lennujaamale maksma hinnanguliselt 300 miljonit Taani krooni (40,3 miljonit eurot), kuid seda nähakse pigem tulevikku suunatud strateegilise sammuna, mille eesmärgiks on tugevdada Kopenhaageni Kastrupi positsiooni sõlmlennujaamana.
Majanduslik loogika taolise otsuse taga pole liiga keeruline. Lennufirmad arvestavad uusi liine planeerides ja tegutsevate liinide toimimist hinnates muuhulgas ka kõiki liinidega seotud otseseid ja kaudseid kulusid ja tulusid. Täiesti selge, et madalamad tegevuskulud soodustavad uute liinide avamist ja vajadusel olemasolevate liinide lennusageduse suurendamist. Eriti tuntav on maksu alanemine neil liinidel, kus lennatakse mitmeid kordi päevas. Tihedad ühendused omakorda tähendavad, et lennufirmadel on suurem huvi uute kauglendude avamiseks. Mis omakorda toovad täiendavaid reisijaid regionaalliinidele. Kokkuvõttes korjab lennujaama operaator oma tulud tänu lennujaama läbivate reisijate arvu kasvule lihtsalt teistest kohtadest (poed, söögikohad jms).
Rootsi lennundusmaks
Rootsis planeeritavast lennundusmaksust kirjutas Trip.ee märtsis 2017. Kui siis oli tegemist veel plaaniga, siis tänaseks on see fakt: alates 1. jaanuarist 2018 maksustataks kõiki Euroopa siseseid lende täiendavalt 80 Rootsi krooniga (8 €), väljaspoole Euroopat (kuni 600 miili Arlandast) 280 krooniga (28,3 €) ja mandritevahelisi lende 430 krooniga (43,5 €).
Tegemist on Rootsi Rohelise Partei initsiatiiviga, mille eesmärk on võidelda kliima soojenemisega ja vähendada CO² emissioone. Ühesõnaga, sõitke rohkem rongiga! Nagu igasugune näiliselt üllalt eesmärgil kehtestatud maksutõus, ei pruugi tulemused olla päris need, mida poliitikud soovisid, sest erinevalt poliitikutest on inimestel kalduvus tegutseda ratsionaalselt, mis võib kokkuvõttes viia loodetule vastupidiste tulemusteni. Selles mõttes pole väga vahet, kas Eesti rahva tervise eest hoolitsedes on tulemuseks kohati kasvanud joomine ja vähenenud maksutulud või keskkonna eest hoolitsedes tahtmatult hoopis suurendatakse kasvuhoonegaaside hulka.
Skandinaavia lenufirmad on hoiatanud, et Rootsi uue maksu keskkonnamõju on parimal juhul minimaalne, kuid suure tõenäosusega saavutatakse negatiivne efekt nii keskkonnale kui majandusele. Ka siin on loogika enamikele inimestest lihtsalt mõistetav.
Kui lennupiletite hind kasvab, ei hakka enamik inimesi vähem lendama, nagu loodavad poliitikud, vaid lennatakse sealt, kust on odavam. Näiteks on oodata, et Lõuna-Rootsist hakatakse senisest rohkem sõitma autoga Kopenhaagenisse ja Göteborgi piirkonnast Oslosse. Pole vist väga üllatav, et suurem autokasutus toob kaasa rohkem CO2 emissioone. Ja omaette teema on, mis keskkonnasõbralikku alternatiivi pakuvad poliitikud näiteks Atlandi-ülestele lendudele.
Kõrgete maksude tõttu väheneb ka huvi investeerida alternatiivsetesse kütustesse ja uutesse kütusesäästlikumatesse tehnoloogiatesse ehk maksustamise tulemusena riskeeritakse keskkonnasõbralikumate lendude nihutamisega kaugemasse tulevikku.
Kui kasvuhoonegaasid on pika vinnaga ja otseselt nähtamatu, siis maksustamise mõju regionaallennujaamadele nähakse üsna peatselt. 2016. aastal me nägime, mis juhtus Norras Oslo Rygge lennujaamaga. Tänu uuele keskkonnamaksule tuli lennujaam sulgeda, üleöö kadus 1000 töökohta. Täna töötatakse selle nimel, et maksu taas alandada ja lennujaam uuesti tööle saada.
Tegevuse kokkutõmbamine või sulgemine ähvardab ka Rootsi väiksemaid lennujaamu. Kui lendamine väiksematest lennujaamadest läheb senisest kallimaks, on nii odavlennufirmadel kui charteritel kasulikum opereerida Rootsi suurematest lennujaamadest Stockholmis ja Göteborgis. Näiteks Norwegiani juht Björn Kjos prognoosib, et Stockholmi populaarne odavlennujaam Skavstas suletakse, sest Ryanairil on mõttekam oma tegevus viia üle Arlandasse.
Mõju reisijatele
Rootsi lennundusmaks ei mõjuta reisijaid ainult kallimate lennupiletitega. Kallim piletihind avaldab otsest mõju lennufirmade tegevusplaanidele. Norwegianil oli plaanis muuta Arlanda senisest tähtsamaks Aasia-suunaliste lendude sõlmlennujaamaks. Välja on käidud päris huvitav komplekt potentsiaalseid sihtkohti: Delhi, Karachi, Kolkata (Calcutta), Mumbai, Islamabad, Lahore, Changdu, Seoul, Osaka ja Hong Kong. Norwegiani selline huvi Pakistani vastu on igatahes üllatav.
Norwegiani selline huvi Aasia suunal oli seotud ka lootusega saada ülelennuõigused Venemaalt, millega saaks osadesse Aasia sihtkohtadesse lennuaega märgatavalt lühendada. Paraku Norwegian seda luba ei saanud. Näis siis, kuidas Norwegian Arlandas edasi toimetab. Soodsatel tingimustel oli Norwegian huvitatud umbes 30 Aasiasse suunduvast liinist. Samas jõuab Norwegiani käsutusse lähiaastatel päris suur kogus uusi lennukeid ja neile on vaja rakendus leida ka juhul, kui tingimused pole päris need, mis loodetud.
Aga selge on see, et kauglendude valik Stockholmist saab olema piiratum, kui ilma maksuta. Aitäh, poliitikud!
