Ligi kaks aastakümmet on Euroopa Liidu lennureisijatel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele nr. 261/2004 olnud õigus 250€ - 600€ suurusele hüvitisele, kui lend hilineb saabumiskohta 3 tundi või enam. Nüüd on tekkinud reaalne oht, et selline õigus võib peagi kaduda.
Sel suvel Euroopas toimuv lennukaos on lennureisijatele lendude hilinemiste ja tühistamise puhul makstavad hüvitised taas teravalt fookusesse tõstnud. Näiteks juunis 2022 saabus sihtkohta õigeaegselt vaid iga teine Lufthansa ja British Airwaysi lend, samal kuul tühistas KLM 7,3% kõikidest väljakuulutatud lendudest. Rekordiliselt suur lendude hilinemiste ja tühistamiste protsent on ühtlasi kaasa toonud rekordilised nõuded lennufirmade vastu, kes nüüd otsivad võimalust Euroopa Liidus lennureisijate õigusi reguleerivat seadusandlust leevendada, näiteks muuta hilinemise kriteerium seniselt 3 tunnilt 5 tunni peale.
Lennufirmad väidavad, et on ebaõiglane reisijatele välja maksta sadu eurosid, mis reisi oluliselt ei mõjuta ning viitavad, et hüvitiseks makstav summa on tavaliselt suurem, kui lennupileti maksumus. Ühtlasi viivad reisijatele hüvitamiseks kuluvad summad lennufirmade opereerimiskulud ja seeläbi ka piletite hinnad kõrgemaks. Nüüd loodetakse, et Tšehhi praeguse EL eesistujamaana avab hüvitiste teema diskussiooniks.
EL lennureisijate õigusi reguleerivat määrust on püütud muuta ka varem. Teema oli pikalt külmutatud Hispaania ja Ühendkuningriigi vahelise vaidluse tõttu Gibraltari lennuvälja kuuluvuse üle, kuid Tšehhi on viidanud, et nad on valmis hüvitiste teema taas tõstatama.
Lennureisijate õiguste muutmise taga on eelkõige Euroopa lennufirmasid ühendav lobigrupp Airlines for Europe (A4E). Pole raske arvata, et kõige suurem huvi on sellistel gruppi kuuluvatel Euroopa suurtel lennufirmadel nagu Lufthansa, British Airwaysi ja Iberia emafirma IAG, KLM/Air France ning Ryanair.
Ryanairi juht Michael O’Leary loodab, et Brittide plaanitud reformi, kus siselendudel hakkaks kompensatsiooni summa sõltuma ostetud pileti hinnast, märgatakse ka Euroopa Komisjonis ja EL-s minnakse sama teed.
Samas on häireseisundis ka Euroopa tarbijakaitseorganisatsioonid ning lennureisijate eest lennufirmadelt hüvitisi taotlevad firmad. Brüsselis asuv tarbijaõiguste grupp BEUC väidab, et Euroopa Liit ei peaks hüvitiste maksmise aluseid mitte leevendama, vaid vastupidi, muutma lendude hilinemise hüvitise väljamaksed automaatseks. Nad viitavad, et lennufirmadelt ettenähtud hüvitisi vahendavate firmade vohamine on otseselt lennufirmade tegevuse(tuse) tagajärg, sest lennnufirmad hiilivad sageli hüvitiste maksmisest erinevate ettekäänetega kõrvale. Kui lennufirmad täidaksid oma kohustusi ettenähtud viisil, poleks sellistel vahendusfirmadel mingit mõtet.
Lennureisijate õiguste muutmine on Euroopa poliitikutele parajalt delikaatne teema. Isegi, kui paljud neist on valmis lennufirmade soove arvestama, ei soovi nad oma valijaid vihastada nende õiguste halvendamisega.
Kokkuvõtteks
Euroopa lennufirmade surve lennureisijate õigusi reguleeriva määruse 261/2004 muutmiseks on tugevam, kui kunagi varem. Samas ei saa unustada, et lennufirmad otsivad leevendust probleemile, mille nad paljuski on ise tekitanud, vallandades pandeemia ajal suure hulga töötajatest, kellest nüüd teravalt puudust tuntakse (kuigi probleemid on ka lennujaamades).
Määruse 261/2004 üks oluline mõte oli ka see, et lennufirmad ei tühistaks väljakuulutatud lende viimasel hetkel näiteks seetõttu, et lennu täituvus jätab soovida. Kas me tahame jälle tagasi seda, aega, kus lennufirmadel oli suhteliselt vaba valik, kas lendu teostada või mitte? Lennufirmad jäävad kaebama alati, olgu seadusandlus siis milline tahes.
Loe samal teemal lisaks: Mida teha, kui minu lend hilineb või on tühistatud?
