Lufthansa teatas, et läbirääkimised Saksamaa majanduse stabiliseerimisfondiga WSF 9 miljardi euro suuruse riikliku abipaketi üle on jõudnud lõppfaasi. Pakett sisaldab:
Aktsiakapitali suurendamise peab veel heaks kiitma Lufthansa aktsionäride erakorraline üldkoosolek.
Niisiis, sündimas on abipakett, mille tingimuste vastu Lufthansa nõnda innukalt võitles ehk veerand Lufthansast läheb Saksa riigi kätte ja riigi esindajad saavad koha lennufirma nõukogus. Riik ei plaani siiski Lufthansa igapäevajuhtimisse sekkuda, tegutsedes pigem vaikiva osanikuna.
Kuna abipakett on kinnitamisel (lisaks WSF otsusele, Lufthansa nõukogule ja aktsionäridele on vaja ka Euroopa Komisjoni nõusolekut), peaks nüüd päevakorrast maas olema ka Lufthansa võimalik maksejõuetus.
Paketi täpsemad detailid peaksid peatselt selged olema, eeldatavasti on seal klauslid tulevaste dividendide maksmise edasilükkamise kohta ja piirangud juhtkonna tasude ja muude hüvede kohta.
Saksamaa poliitikud pole Lufthansa abipaketi suhtes ühel nõul ei praeguses koalitsioonis ega opositsioonis. Kui koalitsioonis on erimeelsused eelkõige juhtimisse sekkumisse määra osas, siis opositsiooni arvates on Saksamaa maksumaksja jaoks tegemist üldse äärmiselt halva tehinguga. Näiteks rohelised ei mõista, miks saab riik 9 miljardi euro vastu ainult 20% suuruse osaluse (pluss konverteeritav võlakiri 5%), kui Lufthansa kogu börsiväärtus on 4 vaid miljardit eurot. Rohelised pole rahul ka sellega, et abipaketi tingimustes pole seatud keskkonnaeesmärke.
Kokkuvõtteks
Läks üldiselt nii, nagu kõige tõenäolisem oli. Lufthansa juhid kalkuleeris plussid ja miinused läbi ning leidsid, et kokkuvõttes on siiski kasulikum minna kokkuleppele Saksa riigiga, kui kaasata kallimaid vahendeid kapitaliturult või kuulutada välja maksejõuetus.
Saksa riik saab üle 23 aasta taas Lufthansa osanikuks. Arvestades Lufthansa üsna skeptilisi prognoose lennundusturu taastumise kiiruse kohta, tuleb Lufthansal riigiga arvestada üsna mitu head aastat. Võib eeldada, et Lufthansa tegemisi jälgitakse mõnda aega veidi teravama pilguga. Nüüd jääb veel ära oodata, mis lahendus leitakse Lufthansa tütarfirmadega Austrias ja Belgias.
Praeguse seisuga on riik nö vaikiv osanik, ehk äritegevusse otseselt sekkuma ei hakka.
Mis on igati hea variant.
Ehk siis reisija jaoks ei tohiks muutuda suurt mitte midagi ning meil jääb üle vaid oodata liinide võimalikult kiiret taastumist.
Mille omakorda eelduseks on karantiininõuetest loobumine.
Ma isiklikult küll loodan, et sellekohane otsus võetakse vastu EL tasemel, sest siis muudaks see liikmesriikdie vastavad otsused vast automaatselt õigustühisteks.
Piiride n.ö. avamine või avatud olek, kui saabujad üritatakse karantiini sundida, ei ole tegelikult majanduse jaoks oluliselt parem kui piiride üldse kinni hoidmine.